Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kutsub põllumehi vaatama enne põldude pritsimist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) mesilate veebikaarti ja kui põldude lähedale jääb mesilaid, tuleks teha pritsimistöid varahommikul või hilisõhtul, mil mesilased ei lenda. 

PRIA mesilaste veebikaarti nägemiseks tuleb lülitada sisse vahelehel „Kihid“ märkekast „Mesilad“, teatas VTA pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Igal aastal tuleb PRIA põllumajandusloomade registrile hiljemalt 15. maiks teatada kõikide peetavate mesilasperede arvud 1. mai seisuga. Selleks, et põllumehed saaksid vältida mesilate lähistel asuvate põldude pritsimist mesilaste korje ajal, on neil vaja teada mesilate täpset asukohta. Seetõttu peavad mesinikud kord aastas PRIA-le teatama oma mesilate asukohad ja mesilasperede arvud.

Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris, kui mesinik on andnud nõusoleku nende avaldamiseks, annavad mesilasperedele parema kaitse taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest. Andmed võimaldavad ka VTA-l korraldada mesilaste haiguste ennetamist ja seiret.

Mesilate registreerimiseks ja mesilasperede arvu teatamiseks on e-PRIA-s avatud e-teenused. Andmeid saab esitada ka paberil või saata digiallkirjastatult e-postiga. Vormid andmete esitamiseks on leitavad PRIA kodulehel . PRIA juhib mesinike tähelepanu, et füüsiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul on kontaktandmed PRIA veebikaardi l avalikkusele nähtavad vaid juhul, kui mesila registreerimisel on tehtud seda lubav märge vormile.

Seadusest tulenevalt on VTA-l on õigus kõnealuse registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest trahvida eraisikut kuni 800 euro ning juriidilist isikut kuni 2000 euro ulatuses.

Lisateavet saab PRIA aprillikuu infokirjast ning PRIA registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

Tänavu kolmandat korda toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerunud juba 249 talu ja põllumajandustootjat, suure huvi tõttu pikendati registreerimise tähtaega.

Esmaspäeval lõppema pidanud tähtajaks oli valmis huvilistele oma uksed avama 249 talu ja ettevõtet, kuid suure huvi tõttu otsustas maaeluministeerium pikendada registreerimise aega nädala võrra.

„Hea meel on näha, et avatud talude päeva suhtes nii palju huvi on üles näidatud ja rekordarv talusid on ennast kirja pannud,” ütles avatud talude päeva projektijuht Karolin Lillemäe maaeluministeeriumist. „Kuna viimasel nädalal on erakordselt palju registreerumisi olnud, pikendame registreerimise tähtaega 8. maini.”

Harjumaalt on registreerunud 40, Pärnumaalt 33, Tartumaalt 21, Ida-Viru-, Valga- ja Viljandimaalt 17, Põlvamaalt 16, Lääne-Virumaalt 15, Võrumaalt 14, Lääne- ja Saaremaalt 13, Järva- ja Raplamaalt 11, Jõgevamaalt 9 ning Hiiumaalt 2 talu.

"Eelnevalt osalenud ettevõtjad on avatud talude päeva kirjeldanud kui ühte parimatest riigipoolsetest algatustest Eesti maaelu ja väiketootja jaoks maapiirkonnas. Neil, kelle juurest saab midagi kaasa osta, on kindlasti aasta parim müügipäev ja otse tootjalt ostes on hind tarbijale ka soodsam,” on Lillemäe varasemalt öelnud.

Tegevusalade järgi on enim registreerunud talud, kus saab näha erinevaid loomi või linde, palju on ka iluaianduse, käsitöö ning piimatootmisega tegelejaid. Avatud talude päev toimub 23. juulil.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu, 2016. aastal osales 234 talu.

Täna toimusid linnavalitsuses Tartu tänava ja Lõuna-Eesti haigla vahelise jalg- ja jalgrattatee ehitamise avakoosolekud.

Esineme koosolek toimus osaühingu Asfaldigrupp esindajatega, kelle ehitada on kergliiklustee ca 2,3 kilomeetri pikkune lõik Võru linnas Koreli tänavaga külgnevale Räpina maantee ja Luha tänava vahelisele alale ning Luha tänavaga külgnevale Jüri ja Pika tänava vahelisele alale.

Töid alustatakse esimesel võimalusel, plaanide kohaselt veel sellel nädalal Luha tänaval Pika tänava poolsest otsast. Tööde maksumus on 468 000 eurot.

Teine ehituskoosolek toimus osaühingu Aigren esindajatega, kelle rajada on tee Tartu tänavaga külgnevale linnapiiri ja Lembitu tänava vahelisele alale ning Koreli ojaga külgnevale Tartu tänava ja Räpina maantee vahelisele alale. Rajatava tee pikkuseks on ca 1,7 km.

OÜ Aigren alustab töid paari nädala jooksul Tartu tänavalt Mäe tn otsast. Tööde maksumus on 353 785 eurot.

Linnapea Anti Allase sõnul on rattateede arendamine linnakodanike jaoks oluline prioriteet. "Linna arengukava koostamise käigus toimunud erinevatel kohtumistel väljendati seda korduvalt. Oluliseks peetakse senise rattateede võrgu sidumist  ühtseks tervikuks ja seetõttu on tänavu rajatav 5 km pikkune lõik suur samm selles suunas," ütles Allas. Tee ühendab Võru vallas paiknevad teed linnaga ühtseks tervikuks, ehk siis Väimelast ja Parksepast on võimalik läbi linna sõita kuni Kubijani. See tagab parema ligipääsu teenustele ja töökohtadele. „Erilist rõõmu teeb, et lahendatud saab Jüri ja Pika tn ühendav Luha tänava lõik, mis saab lõpuks valgustatud kergliiklustee. Kuna Pikal tänaval paiknevad linna olulised ettevõtted ja paljud inimesed kasutavad nimetatud Luha tänava lõiku tööleminekuks ka pimedal ajal, muutub nende liikumine oluliselt turvalisemaks,” lisas linnapea

Ehitustegevus peab olema lõppenud ja töö tellijale üle antud hiljemalt 30. oktoober 2017.

Omanikujärelevalvet teostab Infragate Eesti AS.

Võru linna ja selle lähiümbruse töökohtadele-teenustele parema ligipääsu tagamise projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tänavu aprillis hukkus tulekahjudes kaks inimest, möödunud aasta aprillis nõudis tuli kuus inimelu.

Käesoleva aasta esimese nelja kuu jooksul on juhtunud kokku kümme inimelu nõudnud tuleõnnetust, neis hukkus kokku 11 inimest, selgub päästeameti statistikast. Tänavu aprillis hukkus tulekahjudes kaks inimest. Eelmise aasta nelja esimese kuu jooksul kaotas tulekahjus elu 21 inimest, neist aprillis kuus.

Tänavu esimese nelja kuu jooksul tuleõnnetustes elu kaotanud inimest hukkus neli suitsetamisest alguse saanud tulekahjus, neist kolm suitsetasid magamisasemel, sõnas päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku.

Rikkis elektriseadme - ühel juhul oli tegu soojapuhuri ning teisel juhul valgustiga - kasutamise tõttu hukkus kaks inimest. Neli inimest hukkusid hoones, mis oli tules sedavõrd hävinud, et tekkepõhjust välja selgitada ei olnud enam võimalik.

Ka möödunud aasta nelja kuu jooksul olid hukkunuga tulekahjude peamised tekkepõhjused hooletu suitsetamine ja kütteseadmete kasutamine.

Kõik tänavu tulekahjus elu kaotanud inimesed hukkusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones, nagu näiteks elamu abihoone või suvila. Uku sõnul oli hoone enamasti juba tulekahju avastamise hetkel lausleekides või juba sisuliselt maha põlenud.

Seitse inimest ehk 64 protsenti elu kaotanutest hukkus hoones, kuhu ei olnud paigaldatud suitsuandurit, ühel sündmuspaigal oli suitsuandur küll paigaldatud, kuid ei hakanud tööle. Ühel juhul hukkus üliraskes alkoholijoobes inimene hoones, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle ja suutis kolmest majas viibinud inimesest päästa kaks.

Hukkunutest 64 protsenti oli seitse vanadus- või invaliidsuspensionärid. Samas oli Uku sõnul hukkunute seas ka kaks töötavat keskealist inimest.

Esialgsetel andmetel oli nelja kuuga tulekahjudes hukkunutest kaheksa ehk 73 protsenti hukkumise hetkel alkoholijoobes.

Märtsi lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 18 inimest, möödunud aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 25.