Uuringufirma Kantar Emor andmetel on Lätist ostetud alkoholi osakaal Eestis kasvanud 10 protsendile kogu alkoholi ostumahust; möödunud augustis oli see 6 protsenti.

"Välismaalt soetatud alkohoolsete jookide osakaal kogu ostetud alkoholist on võrreldes 2016. aastaga veelgi kasvanud. Alkoholiostud välismaalt moodustavad 14 protsent ning Lätist 10 protsenti kõikidest alkoholiostudest. Veel eelmise aasta augustis oli Läti osakaal 6 protsenti," ütles Emori uuringuekspert Aivar Voog pressiteates.

Välismaalt soetatud osakaal kõigist ostudest kasvas märtsis 14 protsendini, detsembris oli see 12 protsenti. Tallinnas on aga välismaalt soetatud alkoholi hulk vähenenud möödunud augusti 9 protsendilt märtsis 7 protsendile.

"Alkoholi ostavad Lätist eelkõige Lõuna-Eesti ja Tartu piirkonna elanikud – Lätist ostetud alkoholi osakaal on Lõuna-Eestis tõusnud 18 protsendilt 33 protsendile. Lätist alkoholi ostmine on omane eelkõige keskealistele meestele, kellel on ka keskmisest kõrgem sissetulek," märkis Voog.

Tartus piirkonnas kasvas märtsis välismaalt ostetud alkoholi osakaal 20 protsendini, mullu augustis oli see 10 protsenti.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning kokku küsitleti 1715 alalist elanikku vanuses 18–74 aastat.

Eesti Ajalehtede Liidu hinnangul peaks riik tõstma perioodika maakojukande dotatsiooni praeguselt 1,3 miljonilt eurolt aastal perioodiks 2018 kuni 2020 suurusjärgus 2,5 miljoni euroni.

"Eesti Ajalehtede Liidu delegatsioon on korduvalt kohtunud Eesti Posti esindajatega ning on jõudnud järeldusele, et praegu oleks olukorra lahendamiseks vajalik kojukande dotatsiooni suurendamine maapiirkondades eelseisvaks kolmeks aastaks, mis aitaks ülal hoida ka universaalposti kojukandevõrku," kirjutasid liidu esindajad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole.

Kolme aasta möödudes tuleks liidu hinnangul olukorda uuesti hinnata lähtuvalt sellest, kuidas on muutunud maaelanike hulk ja ostujõud, kuidas on muutunud perioodika tiraažid ning kuivõrd on kallinenud kojukandeteenuse hind.

Ilma kojukande dotatsiooni tõusuta maapiirkondades ootaks perioodika kojukannet liidu sõnul 2018. aastal ees 34-protsendiline hinnatõus. "See tähendaks paratamatult kallimat tellimishinda maaelanikele, tõenäoliselt vähendavad mõned väljaanded ilmumispäevi või otsivad Eesti Posti kojukandele alternatiivi, mis võiks aga käivitada universaalposti teenuse spiraalse kallinemise," märkisid esindajad.

"Me ei pea õigeks vajaliku raha leidmist Eesti Posti omavahenditest või universaalpostiteenuse maksust, mille abil ei ole kuidagi võimalik koguda täiendavat 1,168 miljonit eurot maakojukande dotatsiooniks," märkis liit.

Eesti Ajalehtede Liidu liikmed on probleemi lahendamiseks omalt poolt maksma järgneval kolmel aastal 4 protsendi võrra kallimat teenust igal aastal.

"Praegu aga teeme riigile ettepaneku suurendada perioodika maakojukande dotatsiooni, mis on suurusjärgus 1,3 miljonit eurot aastas ning on sellisena muutumatuna püsinud ligi kümme aastat, alates 2008. aastast," seisab kirjas.

"Meie ettepanek järgmiseks kolmeks aastaks ehk perioodiks 2018-2020 on kehtestada dotatsioon suurusjärgus 2,5 miljonit eurot aastas. Selline dotatsioon koos eelpool nimetatud 4-protsendise iga-aastase hinnatõusuga perioodikaväljaannetele võimaldab säilitada maakojukannet ja tagada sõltumatu info leviku maal," märgivad nad.

Pöördumisele on alla kirjutanud Äripäeva peatoimetaja ja liidu nõukogu esimees Meelis Mandel, Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann, Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu ja liidu tegevdirektor Mart Raudsaar.

Esmaspäeval algava riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam, millele on registreerunud 6842 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi.

Eksamiperiood jätkub kolmapäeval, 26. aprillil eesti keele teise keelena eksamiga, kuhu on registreerunud 2313 eksamitegijat. Inglise keele riigieksam toimub 2. mail ja periood lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga. Tulemused avalikustatakse 19. juuniks.

Esmaspäeval toimuv eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidel, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10 ja lõpeb 16.

Kolmapäeval, 26. aprillil toimub eesti keele teise keelena eksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 26., 27. ja 28. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10 ja lõppeb ligikaudu 14.30.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab eksamitegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ministri pöördumist saab kuulata esmaspäeval kell 10 Vikerraadio ja kolmapäeval, 26. aprillil kell 10 Raadio 4 vahendusel.

Riigieksamite periood jätkub 2. mail toimuva inglise keele eksamiga ning lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga. Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais. Riigieksamitele registreerus tänavu üle 10 400 eksaminandi.

Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 19. juuniks infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/ ja riigiportaalis www.eesti.ee. Lisainfo 2017. aasta riigieksamite kohta on leitav: http://www.innove.ee/et/riigieksamid.

Riigieksameid korraldab sihtasutus Innove. Sihtasutus Innove edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi. Innove tegutseb haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas.

Magustatud jookide maksustamisest ootab rahandusministeerium riigieelarvesse 2018. aastal ligikaudu 15 miljonit eurot, 2019. aastal 16 miljonit ja 2020. aastal 17 miljonit eurot; varasemate maksumäärade juures oleks laekumine 2018. aastal olnud 24 miljonit.

Rahandusministeerium esitas kooskõlastamiseks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu. Selle kohaselt on mõju eelarvele esimesel kolmel aastal erinev, kuna kõrgema maksumääraga maksustava suhkru kogust tootes langetatakse ning sellega kaasneb iga-aastaselt kõrgema maksumääraga maksustatavate toodete suurem hulk ja seda isegi kui pooled tooted liiguvad madalamasse maksuastmesse, teatas ministeerium.

Mõju jaemüügihindadele sõltub müüdava pudeli suurust ja müügikohast. Näitena võiks peale maksumuudatusi kaheliitrise koolamaitselise joogi hind kallineda 54 protsenti 2,45 euroni, 0,5-liitrise koolamaitselise joogi hind 27 protsenti 1,01 euroni ja karboniseeritud õunamaitselise vee hind 22 protsenti 1,21 euroni.

Maksude modelleerimisel eeldab ministeerium, et tootjad kannavad tervisekäitumist mõjutava magustatud joogi maksu lisakulu täielikult edasi tarbijatele, mis peaks toimima konkurentsituru tingimustes. Juhul kui tootjad jätavad osa maksukulu enda kanda tõuseb toodete hind prognoositust vähem ning mõju tarbijate käitumisele väheneb samuti, seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu kohaselt on plaanis maksustada suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Võrreldes alguses kavandatuga on ministeerium maksumäärasid vähendanud. Üheliitrise joogi, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5-8 grammi 100 milliliitri kohta maksumäär on 10 senti 1 liitri kohta. Sellest suurema suhrku kontsentratsiooniga joogi maksumäär on 30 senti.

Magusainega joogi maksumäär on samuti 10 senti liitri kohta. Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale. Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.

Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse kõrge suhkru sisaldusega jookide maksumäära ajatamist. 2018. aasta 1. jaanuarist on määr 30 senti magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2019. aasta 1. jaanuarist on sama määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 grammgi 100 milliliitri kohta või enam. 2020. aasta 1. jaanuarist kehtib antud määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 grammi 100 milliliitri kohta või enam.

Vastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite ja muu sellise tootmiseks.

Seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.