Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijad tegid nädalavahetusel kahjutuks kokku kolm sõjaaegset lõhkekeha.

Reedel sai Lõuna-Eesti pommigrupp väljakutse Võrumaale Võru valda Palometsa külla, kus oli leitud käsigranaat F-1, teatas Lõuna päästekeskus BNS-ile. Demineerijad tegid leiu kahjutuks.

Laupäeval leiti Tartumaal Luunja vallas Vana-Kastre külas kaks miinipildujamiini, mis olid sütikuteta. Demineerijad transportisid miinid hävituskohta, kus need hävitati.

Kaks aastat siseministeeriumis küpsenud kava kohaselt hakkaks noormehed, keda tervise tõttu ajateenistusse ei võeta, teenima 12-14 kuud kestvas tsiviilajateenistuses, kirjutab Postimees.

Šveitsi-Norra-Iisraeli süsteemi eesmärk on tekitada Eestile kriisi tarbeks piisav varu spetsialiste muudeski valdkondades peale kaitseväe. Näiteks hakkaks IT-haridusega noor taustakontrolli läbimisel teenima riigi infosüsteemi ametis, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses või mujal.

Teenistuskohad poleks piiratud, vaid need võiks asuda riigiasutustes üle Eesti. Olenevalt ettevalmistusest saaks tsiviilajateenistuse läbida näiteks abipolitseiniku, päästja, tõlgi, kontoritöötaja, valveteenistuja või häirekeskuse operaatorina.

Tsiviilajateenistus kestaks 12-14 kuud, ajateenistuse pikkus on 8-11 kuud. Võrreldes kasarmus elavate ajateenijatega on tsiviilteenistusaeg pikem, sest tsiviilajateenijal tuleb teenistuskohal olla vaid 40 tundi nädalas.

Pärast teenistust arvestaks riik ta reservi, teda võidakse kriisi korral sisekaitse ja elutähtsate teenuste tagamiseks teenistusse kutsuda.

Politsei tabas möödunud ööpäeval Eesti eri paigus koguni 62 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Kui tavapäraselt ei ületa ööpäevas tabatud purjus juhtide arv paarikümment ning näiteks ka laupäeval jäi korrakaitsjatele vahele 22 joobes juhti, siis pühapäeval kerkis nende arv 62-ni. Kõigil tabatud juhtidel olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on kahtlus, et aasta aega Eestis elanud ja väidetavalt Iraagist pärit kolmeliikmeline pagulaspere on hoopis iraanlased, kellele aga rändekava alusel Eestis rahvusvahelist kaitset ei peaks pakutama, kirjutab Postimees.

Ehkki Eesti ametnikud käivad Kreekas ning Türgis pagulasi põhimõtteliselt ise valimas, näitab hiljutine kahtlus, et kodutööst hoolimata ei saa lõpuni kindel olla, millise taustaga inimesed siia lõpuks jõuavad. Nimelt selgus, et ligi aasta Eestis elanud põgenikepere võis oma päritolu kohta valetada, et rändekava järgi Euroopasse pääseda, kirjutab Postimees.

Selline kahtlus hakkas PPA-s levima, kui kolmeliikmeline perekond oma elamisluba pikendama tuli. Postimehele teadaolevalt tunnistasid nad, et on hoopis iraanlased, mitte iraaklased, nagu olid väitnud ligi aasta tagasi. Iraanlasi aga Euroopa Liit oma rändekava järgi vastu ei võta. Kas perekond valetas aasta tagasi või valetab nüüd ning mis on nende motiiv, selgitab politsei sõnul välja menetlus.

Kreekasse jõudes väitis emast, isast ja kooliealisest lapsest koosnev pere, et on pärit Iraagist, kuid ühtegi dokumenti neil esitada polnud. Samas on see põgenike puhul tavapärane ning nende identiteet püütakse kindlaks teha intervjuude käigus.

PPA migratsioonibüroo juht Maige Lepp ütles Postimehele, et eelmise aasta aprillis Kreekast ümberpaigutamise programmiga saabunud perekonnale aastaks antud rahvusvaheline kaitse hakkab nüüd lõppema ning selle pikendamiseks algatati uus menetlus.

"Menetluse käigus kontrollime kahtlust, et Kreekalt saadud andmed nende kodakondsuse kohta ei vasta tõele ning et nad on Kreekasse jõudes andnud oma päritolu kohta valeinfot," selgitas Lepp Postimehele ja lisas, et kui kahtlus tõeks osutub, ei ole iraanlastel võimalik enam ümberpaigutamise programmi järgi Eestist rahvusvahelist kaitset saada. Küll aga võivat nad siiski tõestada, et neid kiusatakse oma koduriigis taga, ning sellisel juhul neid ilmtingimata välja ei saadeta.

"Kuna hetkel on perekonna suhtes menetlust alustatud, siis enne selle lõppemist ja uue otsuse tegemist ei muutu pere jaoks midagi. Seni on neil kehtiv rahvusvahelise kaitse staatus," rääkis Lepp Postimehele.

Kreekas käib põgenikke intervjueerimas korraga kaks Eesti politseiametnikku, kellest üks küsitleb ja teine protokollib. Lepa sõnul on praeguseks välja töötatud varasemast üksikasjalikumad küsimused.

"Juba möödunud aasta kevadel täiendasime oluliselt intervjuude läbiviimise praktikat, et valeinfot lisaküsimustega paremini avastada," ütles Lepp Postimehele. "Selle tulemusel on ka intervjueeritavaid valetamiselt tabatud ja neid inimesi ei ole Eestisse lubatud."

Ametlikult on Eestisse praeguseks ümber paigutatud ja asustatud 120 inimest, kellest pooled on lapsed. Üks kuueliikmeline Iraagi perekond läks vabatahtlikult tagasi kodumaale, 31 inimest on Euroopas reisil ning kaks vahi all.