Rootsis Nyköpingi piirkonnas leiti selle nädala alguses 50 000 pealises kanafarmis linnugripp, mis levib praegu Euroopas ja ohustab teiste hulgas Eesti sulelisi.

Kõik 50 000 kana hukatakse ja hoone desinfitseeritakse, teatas veterinaar- ja toiduameti (VTA) pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon, kust ei ole lubatud linnuliha ning mune välja viia.

Lindude gripp on levinud suures osas Euroopast, sealhulgas Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandusid lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast.

Leviva haiguse tõttu tuleb kodulinde alates 1. aprillist ajutiselt pidada sisetingimustes. Kui see ei ole õimalik, peab neid hoidma aia ja võrguga piiratud alal. Kodulinde tuleks sööta ja joota sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. VTA jälgib Eestis kujunevat olukorda ja tulenevalt riskidest vaadatakse üle ka vastavate kaitsemeetmete rakendamise vajadus.

Uute kodulindude võtmine on endiselt kõigile lubatud, kuid palume sellest teavitada kohalikku veterinaarkeskust.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse.

Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.ee

Valitsus arutab neljapäevasel istungil eelnõu, mis kaotab alates 2020. aastast kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid.

Eelnõu kohaselt kaotatakse eripensionid ehk tegevväelase tegevteenistuspension, politseiametniku väljateenitud aastate pension ja prokuröri vanaduspension alates 1. jaanuarist 2020. aastast, edastas valitsuse pressiesindaja.

Praegu kehtivate seaduste kohaselt on tegevväelasel 50-aastaselt 20-aastase teenistusstaaži, politseiametnikul 55-aastaselt 20-aastase politseiametniku staaži ja prokuröril vanaduspensionieas 25-aastase prokuröristaaži puhul õigus saada eripensioni, mille suurus on sõltuvalt teenistuse liigist ja teenistusstaažist 50-75 protsenti vastava ametikoha palgast.

Eelnõu kohaselt säilivad 2019. aasta 31. detsembril teenistuses olevatel tegevväelastel, politseiametnikel ja prokuröridel õigus eripensionile praegu kehtivate reeglite alusel. Nende õigus eripensionile ei sõltu sellest, kui palju nad on 1. jaanuariks 2020. aastal vajalikust teenistusstaažist omandanud ja eelnõu kohaselt võivad nad eripensioni määramiseks vajaliku teenistusstaaži juurde teenida.

Teenistusest lahkunud inimestel, kes on omandatud vajalik teenistusstaaži, säilib õigus eripensionile seni kehtiva korra alusel mõnede erisustega. Näiteks alates 1. jaanuarist 2020. aastast tegevteenistusse tagasi tulles inimese tegevteenistusstaaž ei suurene, kuna muudatuse tulemusena on pensioni saamise tingimuseks pidev staaž, ning pension määratakse vanusenõude täitumisel ainult varasema tegevteenistusstaaži alusel.

Prokuratuuriseadus võimaldab edaspidi prokuröri vanaduspensioni hakata saama ka inimestel, kes on prokuratuurist lahkunud enne vanaduspensioniea saabumist ja kellel on väljateenitud vähemalt 25-aastane prokuröristaaž. Kehtivat korda on seni rakendatud selliselt, et prokuröri vanaduspensioni saab määrata üksnes neile, kes lähevad pensionile prokuröriteenistusest. Muudatuse kohaselt on prokuröri vanaduspensioni saamise tingimus sarnane tegevväelase tegevteenistuspensioni saamise tingimusega, kus inimene ei pea minema pensionile vahetult tegevteenistusest.

Teistsugune reegel kehtib praegu ja ka edaspidi politseiametnikele, kellel peab viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelnema vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele.

Tegevteenistuses, politsei- ja prokuröriteenistuses on käesoleval ajal ligikaudu 7300 inimest. Eripensionide määramine toimub peale reformi veel kuni 30–40 aastat ning maksmine 70–80 aastat.

Esialgu ei mõjuta muudatus pensionikulusid. Kuna pensionäride arv esialgu hoopis kasvab, kasvavad ka kulud. Muudatus hakkab kulude kasvu vähendama 20–30 aasta pärast, kui pensioniikka jõuavad inimesed, kes on asunud teenistusse pärast käesoleva muudatuse jõustumist. Praegu saab neis valdkondades eripensionit 2600 inimest, pensionikulu riigieelarvest on 21 miljonit eurot.

Telesaates "Suur lotokolmapäev" loositi välja Bingo Loto jackpot summas 386 329,60 eurot, mis jagunes kahe mängija vahel.

Mõlema õnneliku võitja võidusummaks on 193 164,80 eurot. Üks võidupiletitest on ostetud internetist ja teine Mustakivi Rimist Tallinnas.  

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga on Eesti Loto maksnud riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks 2,8 miljonit eurot.

Võitudena on Eesti Loto samal perioodil maksnud välja ligi 6,6 miljonit eurot.

Kevadtööde käigus tuleb igal aastal maa seest välja hulk lõhkekehi ja päästeamet palub neist teada anda.

"Lõhkekehad on kindlasti töökorras, sest nad ei ole liiga vanad," ütles Ida-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan pressiesindaja teatel. "Isegi kui te ei ole kindel, kas tegemist on lõhkekeha või millegi muu kahtlasega, helistage kindlasti hädaabi numbrile 112.

"Lõhkekehad on väga ohtlikud ja ehitatud selleks, et tappa, vigastada või tekitada suuri purustusi," sõnas Reiljan. "Kahtlast eset ei tohi liigutada ega kaasa võtta, et seda näitama minna. Ei tohi edasi kaevata, välja tõsta, midagi rohkem uurima hakata. Hoiatage läheduses viibivaid inimesi ja ärge laske kedagi leitud eseme lähedusse. Ja siis helistage häirekeskusele ja täitke saadud juhiseid. Kui olete metsas, siis märgistage ära teekond leitud esemeni."

Reiljan toonitas, et keegi ei karista inimest, kes teatas arvatavast lõhkekehast, kuid mis osutus millekski muuks. "Te ei peagi teadma, kui te ise nii arvate, et see on imelik teie jaoks, helistage 112. Parem üle reageerida," sõnas Reiljan. "Lõhkekehad võivad olla väga erineva suuruse ning kujuga. Peamiselt leitakse Eestist padrunid, miinipilduja miine, käsigranaate ning mürske. On leitud ka lennukipomme ja lõhkeainet."

Igal aastal leitakse Eestist keskmiselt 3500 lõhkekeha. Ida-Eesti pommigrupi demineerijad on sel aastal saanud ligi 50 väljakutset ja teinud kahjutuks 125 lõhkekeha. Mullu oli Ida-Eestis 268 väljakutset  ja demineerijad tegid kahjutuks 686 lõkekeha.