23. juulil kolmandat korda toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerunud 146 talu ja põllumajandustootjat, samas on võimalik end kirja panna kuni 1. maini.

Enim talusid on registreerunud Harjumaalt - 27, Pärnumaalt on kirjas 22 talu, Tartumaalt 15, Viljandimaalt 14, Põlvamaalt 11, Lääne-Virumaalt 10, Võrumaalt kaheksa, Ida-Viru-, Järva- ja Saaremaalt seitse, Läänemaalt kuus, Raplamaalt viis, Jõgeva- ja Valgamaalt kolm ning Hiiumaalt üks.

Avatud talude päeval osalemisest saab teada anda kuni 1. maini.  „Kindlasti tasub avatud talude päeval osaleda, sest see annab suurepärase võimaluse oma ettevõtte ja toodangu tutvustamiseks,” ütles avatud talude päeva projektijuht Karolin Lillemäe maaeluministeeriumist.

Esmakordselt osaleb 36 talu, teist korda 53 talu ja kolmandat kord 57 talu. Väike Rootsi talu Tartumaalt on üks nendest, kes osaleb kolmandat korda. „Avame oma talu uksed, sest tahame rohkem tähelepanu juhtida Eesti väiketööstustele,” ütles talu peremees Lauri Koni. „Eelmisel aastal külastas meid üle 500 inimese, kes tundsid huvi kalanduse ja meie toodete vastu. Inimesi kutsub kohale mitmekülgne programm, mida ka sellel aastal pakume. Näiteks saavad külalised näha mõrrapüüki otse kanali kaldalt.”

Tegevusalade järgi on enim registreerunud maaturismi pakkujaid - 39. Iluaiandusega tegeleb 29, käsitööga 27 ning piimatootmisega 25 majapidamist.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine hiljemalt 1. mail registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/#talule .

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu, 2016. aastal osales 234 talu.

Avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, vastühinenud Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Kolmapäeval toimuvatel liiklustalgutel jälgivad politseinikud piirkiirusest kinni pidamist inimeste soovitud kohtades.

Kolmapäeva hommikul alanud ja neljapäeva hommikuni kestvate liiklustalgute eel andsid inimesed teada rohkem kui 1600 probleemsest kohast, edastas politsei- ja piirivalveamet.

Ameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul laekus politseile ka teisi muresid, kuid ka sel aastal püsib fookus raske jalaga juhtidel.

"Ilusate ilmade saabudes saab meie teede suurimaks mureks kiirus. Paraku on levinud arusaam, et õnnetused juhtuvad teiste inimestega, mitte minuga ning kiirust ületatakse vastutust ja ohtu tundmata," sõnas Loigo.

Aasta-aastalt kasvanud kiiruseületamiste arv linnades on üks põhjus, miks ka tänavused politsei liiklustalgute fookuses on kiiruseületajad. „Enamik sissekande teinud inimestest tunneb siirast muret oma elukoha, lapse koolitee või igapäevase liikumismarsruudi turvalisuse pärast. Kogutud info annab meile pildi, millistes kohtades ja kui paljusid kiirust ületavad juhid häirivad ja ohtu seavad. Oleme 24 tunni jooksul just seal, kuhu meid oodatakse,“ ütles Loigo.

Suur osa, pea tuhat ettepanekut kanti kaardile Harjumaal ja Tallinnas. Loigo sõnul pole see üllatav, sest Harjumaal elab ja liigub igapäevaselt palju inimesi. "Kuid liiklustalgute mõte on jõuda ka sinna, kus igapäevaselt patrull ei jõua. Teeme oma parima, et olla kohal vahel politseinikele kaugeks jäävates piirkondades," ütles Loigo. Tartumaal sisestati ligi 300 ning Pärnumaal üle 60 koha.

Sarnaselt eelmisele aastale märgiti murekohtadena kaardile nii asulasiseseid kui ka -väliseid paiku, bussipeatusi ja õuealasid, haridusasutuste ümbrusi ning maanteelõike.

Mullu 21. aprillil ööpäeva kestnud talgutel osales rohkem kui 250 politseinikku, kes vormistasid 220 kiiruseületamist ning lisaks sellele vestlesid ligi poole tuhande juhiga.

Inimeste ettepanekute alusel toimuvad liiklustalgusid peetakse üle Euroopa. Infot talgupäeval toimuvast saab politsei- ja piirivalveameti Facebooki lehe kaudu, kuhu pääsevad ligi ka inimestel, kellele sotsiaalmeediakontot ei ole.

Sügisel saatis rahandusministeerium omavalitsustele soovitused, kuidas teha oma eelarvest lühike ja arusaadav ülevaade, et see oleks kergesti arusaadav ka selle elanikele - selle tulemusel koostasid eelarve lühiülevaate 67 kohalikku omavalitsust. 

„Eelarve ja selle koostamise põhimõtted peavad olema kogukonnale kergesti mõistetavad. Ühest küljest on kahju, et nende soovitustega tuli kaasa vaid kolmandik omavalitsustest, kuid teisest küljest on rõõm, et võrreldes eelmise aastaga on lühiülevaate koostamise aktiivsus oluliselt kasvanud,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

Kui eelmisel aastal koostas lühiülevaate 19 protsenti omavalitsustest, siis sel aastal juba 31 protsenti. "See on selge märk, et omavalitsused mõistavad enda kasvavat rolli kohaliku kogukonna teadlikkuse kasvatamisel ja avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamisel," lisas Korb.

Märtsis saatis rahandusministeerium omavalitsustele eelarve lühiülevaate koostamise kohta tagasisideküsitluse. Tulemuste analüüsist selgus, et kõige aktiivsemad maakonnad on Raplamaa, Hiiumaa, Võrumaa ja Viljandimaa, kus eelarve lühiülevaate koostas vastavalt 60, 50, 46 ja 42 protsenti omavalitsustest. Suurematest omavalitsustest, kelle eelarved on tihti kodaniku jaoks väga raskesti loetavad, koostas lühiülevaate näiteks Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Viljandi, Võru ja Keila linn ning Jõhvi vald, Türi, Saku ja Rapla vald.

Eesti Põllumeeste Keskliit tõdeb, et arstiabi hea kättesaadavusega on maapiirkondades probleeme, ning toetab tervishoitöötajate nõudmisi arstiteenuse rahastamise suurndamiseks.

Põllumehed märgivad, et maapiirkondade elanikel on järjest keerulisem arsti juurde aega saada, vahel tuleb oodata isegi rohkem kui pool aastat. Tööandjatena mõistavad põllumehed, et töötajate hea tervis on ettevõtete edukaks toimimiseks oluline kapital ning maapiirkondade inimestele on pikad ravijärjekorrad ja arstiabi kättesaadavus praegu tõsiseks murekohaks.

"Tervis on igale inimesele väga tähtis ja terved inimesed on iga majandusvaldkonna arengu alus. Toetame tervishoiutöötajate nõudmisi tagada patsientidele vajalik ja õigeaegne arstiabi, milleks tuleb tervishoiuteenuste rahastamist suurendada,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo. 

Tema sõnul on Eestis head arstid ja kvaliteetne arstiabi, kuid järjekordade pikkus on ammu ületanud mõistlikud piirid. "Valitsus peaks uskuma erialaspetsialiste, kes on tõendanud, et lisarahata ei ole võimalik tervishoiusüsteemi olukorda parandada. Riik peab suutma tagada arstiabi heal tasemel kättesaadavuse Eesti erinevates piirkondades, mõistagi ka maapiirkondade inimestele,“ rõhutas põllumeeste keskliidu juht. 

Põllumeeste hinnangul on Eestis suuri probleeme erinevate eluvaldkondade rahastamisel. Samas on praegune valitsuskoalitsioon põllumajandussektori suunal tõestanud, et hea tahtmise korral on võimalik leida lahendused. "Vajame põhimõttelist arutelu, millised muudatused kehtivas süsteemis tagaksid erinevate eluvaldkondade arengu ja vajalike teenuste kättesaadavuse kõikides Eesti piirkondades," märkis Tõnissoo.

Eesti Põllumeeste Keskliidu algatusel loodi möödunud aastal erinevate elualade kodanikuühiskonna organisatsioone koondav ümarlaud, mille eesmärk on teha valdkondade-ülest koostööd. Ümarlaua tööst võtavad lisaks põllumajandusorganisatsioonidele osa ka tervishoiutöötajate, teenistujate ja haridustöötajate organisatsioonid.