Esmaspäev oli pärastlõunastel andmetel selle aasta kõige soojem päev, kui õhutemperatuur tõusis Põlvamaal kohati 17,7 kraadini.

"Maksimaalsed temperatuurid tõusid on mõnes kohas hetkeks päris kõrgele - Võrus oli näiteks 17,5, Ahjal 17,6 ja Korelas isegi 17,7," ütles BNS-ile keskkonnaagentuuri pressiesindaja kell 17 BNS-ile.

Päeva keskmise õhutemperatuuri ja võrdluse mõne varasema aasta keskmisega saab öelda õhtul, lisas pressiesindaja.

Prognooside järgi läheneb tänavu erametsadesse istutatavate puude arv 10 miljonile, istutustööd algasid sel aastal erakordselt vara.

Iga-aastaste metsaistutustöödega on erametsades juba alustatud. Aasta-aastalt on istutusmahud kasvanud, eelmisel aastal istutati keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Ka sel aastal võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, siiski on probleemikohaks kodumaise istutusmaterjali puudus, teatasid Keskühistu Eramets TÜ, MTÜ Eesti Erametsaliit ja SA Erametsakeskus.

Vardi Erametsaseltsi liikmed on aktiivsed metsa uuendajad ning istutamise maht oleks seltsi juhatuse liike Taavi Ehrpaisi hinnangul isegi suurem, kui jätkuks sobivaid taimi. "Kõige suurem puudus on kodumaistest pott-põld kuusetaimedest, mida RMK vaid enda tarbeks kasvatab. Loodame, et lähitulevikus mõni taimetootja neid ka erasektorisse pakkuma hakkab," lisas metsamees.

Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ning pakkuda stabiilset nõudlust ka kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud. Sel aastal 21 metsaühistu ühist taimehanget korraldava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on erametsaomanike nõudlus metsataimede järele aasta-aastalt kasvanud.

"Kogused võiksid olla suuremadki, kuid piirid tulevad ette taimlate mahtudest. Ka sel aastal jäi taimi puudu, kuid loodame, et taimlate "saagikus" on suurem, kui prognoositud," rääkis Jõeäär. Ta lisas, et Keskühistu Eramets ühishanke tulemusena saavad metsaomanikud kasvama panna veidi alla kolme miljoni taime, lisaks on paljud ühistud leidnud ka ise võimalusi taimede ostuks, nii et tegelikud kogused on suuremad. Üheskoos hangitud taimede maht on igal aastal jõudsalt kasvanud ning moodustab ligi poole erametsadesse istutatavatest taimedest.

Võrumaale Antslasse Karjasoole rajatakse psüühilise erivajadusega inimeste hooldekeskus, kuid osa kohalikke on selle vastu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kahe aasta eest juulis saatis sotsiaalministeerium Võru maavalitsusele kirja teatega, et ministeerium jätkab üleriigilist erihoolekandeteenuste ümberkorraldamist psüühilise erivajadusega inimestele. Ministeerium palus kohalikelt omavalitsustelt abi erihoolekande taristu arendamiseks sobivate asukohtade leidmiseks oma kogukonnas. Võru kohalikest omavalitsustest olid nõus sellega tegelema Antsla, Rõuge ja Võru.

Antsla nõustus, sest Antsla tervisekeskus osutab juba praegu teenuseid psüühilise erivajadusega inimestele, pealegi said Vana-Antsla kutsekeskkoolis õppida erivajadusega noored.

Leht kirjutab, et rahvakoosolekul, kus erihooldekodu rajamise plaane tutvustati, läks tuliseks. Vallavanem Merike Prätz sõnas, et mõned osalejad ei soovinudki teemat arutada ega kuulata vastuseid küsimustele.

"Meid ei kuulatud," sõnas Prätz. "Öeldi moonutatud või lausa valesid väiteid ja ma ei saanud neid ümber lükata, sest mind ega volikogu esimeest ei kuulatud, pidevalt segati vahele."

Kõige suurem pettumus ja etteheide rahva poolt on see, et valda tuuakse palju võõraid inimesi, kellel puudub igasugune varasem kokkupuude Antslaga.

Tüli on kandunud ka sotsiaalmeediasse. Facebooki on loodud leht "Hoolime Antslast".

"Etteheide on see, et kohaliku rahvaga ei ole asja arutatud," kirjutavad lehele grupi esindajad. "Suurusjärgus 100 000 eurot kulutatakse hooldekodude juurde viiva tee ehitamiseks (sellise arvu ütles vallavanem välja ka koosolekul), samal ajal on valla teed hooldamata. Rahva arvamust ei ole selliste otsuste langetamisel küsitud. Kõige suurem pettumus ja etteheide rahva poolt on see, et valda tuuakse palju võõraid inimesi, kellel puudub igasugune varasem kokkupuude Antslaga. Samas on meil oma inimesed, kes on aastaid ilma abita oma intellektipuudega lapsi hooldanud. Emad soovivad tööle minna, aga rahapuuduse tõttu pole päevahoidu nende lähedastele."

"Ma saan aru, et neil pole selliste inimestega kokkupuudet. Siis tekivadki hirmud," sõnas Prätz. Ta nentis, et tema töö ongi nüüd jagada selgitusi selle kohta, mis toimuma hakkab, et ka hirmud leebuksid.

Mai alguses peetavale Teeme Ära talgupäevale on pühapäevase seisuga registreerunud juba 904 talgut.

Talgute kirjapanek algas 15. märtsil ja on endiselt minemas väga hea hooga, ütles BNS-ile Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür.

Juba on lisandumas ka talguid, kus panustatakse kogukonna turvalisuse heaks, kas siis vabatahtlike päästjate või teiste aktiivsete eestimaalaste eestvõttel, sõnas Tüür.

Ühe uuendusena jõuabki tänavu igasse talgupaika kodukandi ohtude hindamise abivahend, mille abil saab muude talgutööde kõrval planeerida ka seda, kuidas loodusõnnetusteks paremini valmis olla – näiteks üleujutuseks või tormiga kaasnevaks elektrikatkestuseks.

6. mail peetava talgupäeva üks märksõna on valmisolek looduse vingerpussideks ning võimalikeks loodusõnnetusteks. Teine märksõna ka valmistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja lipuehtesse seadmiseks, samuti laululavade ja tantsuplatside korrastamine üle Eesti.