Maksu- ja tolliametil madalapalgaliste tulumaksutagastust taotlenud inimeste arv jäi alla 80 000.

"Taotluse esitas 79 647 inimest, kellele kuulub esialgse seisuga kuulub tagastamisele 29 miljonit eurot, maksu- ja tolliamet alustab tagasikannetega maikuus," ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe BNS-ile. Inimeste arvu kohta, kellel olnuks alust tulumaksutagastust taotleda, maksu- ja tolliamet Aasmäe sõnul statistikat ei tee.

Kui täisealine inimene on eelmise aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud terve kalendrikuu vältel ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro, siis soovitas maksu- ja tolliamet kindlasti enne 31. märtsi e-maksuametis oma tuludeklaratsioon kinnitada. Kui peale seda avaneb võimalus esitada ka madalapalgalise tagasimakse taotlus, siis tuleb ka see kinnitada.

Tartu maakohus tunnistas 22. märtsil 55-aastase Felori kokkuleppemenetluses süüdi vargustes ning 56-aastase Hendriku vargustele kaasaaitamises ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, sama otsusega tunnistati tulirelva ebaseaduslikus käitlemises süüdi veel üks mees.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt pani Felor aastatel 2013-2016 toime sissemurdmisi ja vargusi Võru, Valga ning Põlva maakondades, millega põhjustas erinevatele kannatanutele varalist kahju kokku enam kui 25 000 euro ulatuses, teatas Lõuna ringkonnaprokuratuur teisipäeval BNS-ile. Hendrik osales süüdistuse kohaselt vargustes autojuhina, aidates varastatud asju transportida.

Kohtueelse menetluse juhi ringkonnaprokurör Terje Aleksašini sõnul on varguste avastamine üldjuhul keeruline ning varastatud asjad on uurimise ajaks tihti juba maha müüdud. „Antud juhul õnnestus osa varastatud esemetest kätte saada ja kannatanutele tagastada,“ ütles Aleksašin ning lisas, et kannatanute tsiviilhagide tagamiseks on arestitud süüdlaste vara.

Kagu politseijaoskonna politseileitnant Margus Puhm ütles, et kuna mehed tegutsesid väga konspireeritult, hoidsid madalat profiili ning jätsid endast maha vähe jälgi, oli ka tõendite kogumine menetlusprotsessis sellevõrra keerukam ja aeganõudvam. Rõõm tehtud töö ja kurjategijate tabamise üle oli aga sellevõrra suurem.

„Paraku ei teinud politseinike tööd lihtsamaks ka heausksed inimesed, kes kurikaeltel varastatud kaupadest kiirelt vabaneda aitasid,“ ütles politseileitnant ning lisas, et teadaolevalt müüsid mehed varastatu turuhinnast oluliselt soodsamalt ja paraku oli ka ostjaid omajagu.

Puhm kutsus inimesi mitte ostma teadmata päritoluga murutraktoreid, tööriistu ja muud tehnikat, kuivõrd need võivad olla varastatud. Oluline on meeles pidada, et ka varastatud kauba soetamine on kuritegu ja seepärast ei tasu lasta end pakutava kauba soodsast hinnast pimestada, sest rõõmu odavalt soetatud murutraktori üle võib rikkuda hoopis eesootav kohtutee. Kahtlustäratavaid kaupu pakkuvatelt isikutelt tuleb julgelt küsida toote dokumente ning võimalusel märkida üles müüja isikuandmed, nagu nimi, aadress ja telefon ning teatada sellest siis juba politseile.

Felorile mõistis kohus karistuseks kolmeaastase vangistuse, millest reaalselt tuleb tal ära kanda kuus kuud. Hendrikul tuleb koos talle varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga kanda kokku kahe aasta, ühe kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. Mõlemad mehed peavad lisaks tasuma menetluskulud ning hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud.

Feloril kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, Hendrik on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral.

Kohtulik arutamine toimus kokkuleppemenetluses ja otsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle tegemisest. 

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuur ja juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Uuest kooliaastast ei jätka enam senisel kujul tööd üheksa üldhariduskooli, millest kaks sulgevad uksed ning seitse liituvad mõne teise õppeasutusega.

Alates 1. septembrist lõpetavad töö Sõmerpalu Põhikool Võrumaal ning Vatla Põhikool Läänemaal Hanila vallas, teatas haridus- ja teadusministeeriumi esindaja teisipäeval BNS-ile.

Sõmerpalu kool sulgeb Alates 1. septembrist uksed, õpilased jätkavad edaspidi Osula põhikoolis.

Ümberkorralduste käigus liidetakse Järvamaal asuv Ahula Lasteaed – Algkool Albu Põhikooliga, Harjumaal Keila vallas tegutsevad Klooga Kool ja Lehola Kool ning Klooga lasteaed liidetakse Laulasmaa Kooliga, mis edaspidi jätkab lasteaed-põhikoolina, Harjumaal Kose vallas tegutsenud Harmi Põhikool liidetakse Kose Gümnaasiumiga ning Raplamaa Kodila Põhikool liidetakse Alu Lasteaed - Algkooliga ning sügsest jätkavad seal õppetööd ainult neli esimest klassi. Tallinnas lõpetavad eraldi koolina tegevuse Tallinna Merekalda Kool, mis liidetakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiga ning Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium, mis ühineb Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga.

Veel kümnes koolis muudetakse õppetöö korraldust nii, et seal kaob gümnaasiumi osa või mõni madalam kooliaste.

Viis kuud enne järgmise kooliaasta algust ehk 1. aprilliks pidid koolipidajad seaduse kohaselt teatama haridus- ja teadusminsiteeriumile oma ümberkorralduste kavad.

Järgmise aasta alguses jõustuvad uuenenud tuleohutusnõuded ehitistele lubavad püstitada senisest keerukamaid ja kõrgemaid puithooneid, samuti saab senisest rohkem kasutada puitu nii sise – kui ka välisviimistluses.

Uuenenud nõuded ei laiene eramajaomanikele, kellel on plaanis teha vaid lihtsamaid renoveerimistöid, kuid olemasoleva hoone rekonstrueerimisel  hakkavad kehtima uuenenud nõuded sarnaselt uue hoone ehitamisele, teatas päästeamet BNS-ile.. 

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on viimaste aastate jooksul lisandunud uusi tuleohutusalaseid teadmisi hoonete ehitamisel ja kasutamisel "12 aastat muutumatuna püsinud ehitiste tuleohutusnõuete määrus ei aidanud enam kaasa ehitussektori arengule ja hoonete üldisemaks turvalisemaks muutumisele," selgitas Rüü.

Uuenenud määrus toob muutusi eeskätt uute majade ehitajatele ning vanade renoveerijatele. Puithoonete nõuete osas lubab uus määrus püstitada senisest keerukamaid ja kõrgemaid, kuni 8 korruselisi puithooneid, samuti saab senisest enam kasutada puitu nii sise- kui ka välisviimistluses.

Avalik-ühiskondlike hoonete ja kortermajade omanikele hakkavad kehtima uued nõuded evakuatsiooninõuete tagamiseks ning päästetööde efektiivsemaks läbiviimiseks. Alates tuleva aasta algusest peavad kõik avalik-ühiskondlike hoonete ja kortermajade tuletõkkeuksed takistama ka suitsu levikut, samuti tuleb kortermajade kõik ühiskasutused olevad uksed varustada seestpoolt võtmeta avatavate lukkudega.

Päästeamet ja siseministeerium kaasasid parimate lahenduste leidmiseks spetsialiste paljudelt elualadelt, alates haiglatest lõpetades ehitusmaterjalide tootjatega, kes panustasid oluliselt uuenenud määruse lõppsõnastusse.

Siseminister Andres Anvelti sõnul on tuleohutusnõuete määruse värskendamine samm veelgi tuleohutuma Eesti poole. "Lisaks aitame sellega kaasa ehitussektori arengule, andes projekteerijatele ja ehitajatele võimaluse kasutada uusi materjale ja tehnoloogiaid," sõnas siseminister. "Projekteerijate ja ehitajate ülesanne on anda omanikele üle tuleohutu ja nõuetele vastav hoone. Kasutuselevõtmise hetkest vastutavad hoone turvalisuse ja tuleohutuse eest aga selle omanik ja kasutajad."

Uuenenud määrusega on võimalik tervikmahus tutvuda Riigi Teataja vahendusel: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014