Eesti 11 kinnisvarafirmat, nende hulgas Uus Maa ja Arco Vara lõpetavad koostöö portaaliga kv.ee.

Koostöö lõpetamise peapõhjuseks on portaali hinnatõus, mis muudab kuulutamise tasud kinnisvarafirmade jaoks ebamõistlikult suureks, teatasid Uus Maa ja Arco.

Kokku tähendab see Uus Maa hinnangul 15 000 objekti kadumist kv.ee keskkonnast, mis on 40 protsetni  kõikidest nende kuulutustest.

Viimane hinnatõus kinnisvarabüroodele toimus 2016. aasta sügisel,  2017. aasta alguses tõstis kv.ee tavakasutajate kuulutuse maksumust 60 protsendi võrra. Enne see oli 9,99 eurot kuus, ja hinnatõusu järgselt 15.99 eurot kuus. Alates 1. aprillist muutub Uus Maa andmetel kinnisvarabüroodele kv.ee portaalis kuulutamine kuni 450 protsenti kallimaks.

Postimees kirjutas märtsi keskel, et Kv.ee plaanib muuta kinnisvaramaaklerite hinnastamismudeli ettevõttepõhisest maakleripõhiseks. Kümne ja saja maakleriga ettevõtted maksavad senini võrdset kuutasu, kusjuures kuulutuste arv on piiramata, ütles portaali juht Tarvo Teslon lehele. Kavas on aga kehtestada kuutasu iga maakleri kohta, kellest igaüks võib portaali riputada kuni 50 kuulutust.

ERR-i uudisteportaali andmetel lahkuvad Kv.ee-st lisaks Uus Maa ja Arco Vara büroodelele veel ka Pindi Kinnisvara, CKE, Domus Kinnisvara, LVM, Ober Haus, 1 Partner, RE Kinnisvara, LAAM ja Kinnisvaraekspert.

Kinnisvaraportaal kv.ee omanik on Eesti Meedia, millele kuulub ka uudisteagentuur BNS.

Elektrilevi avaldas reedel oma veebilehel ja ajalehes Postimees konkurentsiameti kooskõlastatud uue võrguteenuse hinnakirja, mis hakkab kehtima 1. juulist ning vähendab koduklientidele hinda keskmiselt neli ja ettevõtetele keskmiselt kaheksa protsenti.

“Muudatuste lõppeesmärk on aidata kaasa sellele, et ülal hoitava elektrivõrgu maht vastaks meie klientide tegelikele vajadustele. Seeläbi saame kulusid ja hindu pikas plaanis võimalikult madalal hoida,” ütles Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juht Ainer Tiitson, täpsustades, et kuna muutused on ka tasu komponentides, on mõju sõltuvalt paketist ja tarbimismahust klientidele erinev. 

Koduklientide jaoks lisandub paketivalikusse uus pakett “Võrk 2 kuutasuga”, mis loob ligikaudu 130 000 kliendile võimaluse vähendada igakuist võrgutasu. Kliendid, kellele uus pakett kujuneb tänasest soodsamaks, viib Elektrilevi ise 1. juuliks üle, andes kliendile eelnevalt muudatusest teada. Kui klient paketimuutust ei soovi, saab ta sellest mõistagi loobuda.

Teise olulisema muudatusena rakendub alates 1. jaanuarist 2018 püsitasu tarbimiskohtades, kus tarbimine kas täiesti puudub või on aasta jooksul kokku kuni 250 kilovatt-tundi. Arvestuse aluseks on eelneva ehk praegusel juhul 2017.aasta tarbimine. Puuduva või vähese tarbimisega võrguühendustele on igakuine püsitasu korterite puhul valdavalt 1,5 eurot ja eramutel sõltuvalt peakaitsmest 3-5 eurot kuus.

Muudatustest mõjutatud kliente teavitab Elektrilevi kirjadega, mille väljasaatmist alustatakse maikuust. Ühtlasi on maikuust veebilehel e-teeninduses saadaval paketikalkulaator, mis abistab seniste ja uute hindade võrdlemisel. “Soovitame kliendil seega oodata, kuni oleme teda kirjaga teavitanud ja muudatuste mõju selgitanud. Kuna kodukliendi pakettides Võrk 1 ja Võrk 2 jääb edastustasu hind samaks, on arvestatav hulk ka neid kliente, kelle jaoks midagi ei muutu,“ selgitas Tiitson.

Uus hinnakujundus laiendab klientide hulka, kel tekib motivatsioon oma tarbimiskoha peakaitset tegelikele vajadustele vastavaks kohandada, sest püsitasu eramutel sõltub peakaitsme suurusest. Kortermaja puhul on peakaitse majal ühine ja korterite püsitasu valdavalt ühetaoline. Elektrilevi veebis on ka peakaitsme kalkulaator, mis abistab mõistliku peakaitsme suuruse hindamisel tarbimisvajadustest lähtuvalt.

Seoses Euroopas leviva lindude gripiga tuleb kodulinde alates 1. aprillist pidada sisetingimustes. Kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.

Erandkorras tohib kodulinde pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala (sealhulgas näiteks ka lindude poolt kasutatavad veekogud) on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel  toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Ka ühe linnupidaja hooletus bioohutuse tagamisel võib tähendada majanduslikke raskusi teistele farmidele.  Seda seetõttu, et taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon, kust ei ole lubatud liha ning mune välja viia.

Uute kodulindude võtmine on endiselt kõigile lubatud, kuid palume sellest teavitada kohalikku veterinaarkeskust.

Pärast väljaspidamise keelu jõustumist hakkab Veterinaar- ja Toiduamet linnupidajaid selles osas kontrollima, kuid kindlasti mitte kohe trahvima. Kui VTA avastab nõuete rikkumise, teeb veterinaarametnik linnupidajale ettekirjutuse ja annab soovitusi, kuidas puudused kõrvaldada. Kui ettekirjutused jäetakse teadlikult tähelepanuta, alles siis kaalutakse karmimate sanktsioonide – näiteks rahatrahvide – rakendamist.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga kanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku  haiguspuhangut tuvastada.

TAUST

Lindude gripp on levinud suures osas Euroopast, sealhulgas ka meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandus lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast.

Lindude gripp on väga nakkav ning ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustab harja, lokutite ja näopiirkonna turse, isutus, uimasus ja munatoodangu langus kuni selle täieliku kadumiseni. Lindude suremus võib küündida kuni 100%-ni.

Inimestele lindude gripp ohtlik ei ole, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju linnupidajatele. Iga linnupidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma linde gripi eest kaitsta.

Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.eening küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonile 605 4750.

Märtsikuu viimastel päevadel maksab PRIA 510 piimalehma pidajale ja 45 sealiha tootjale välja kokku 13 246 456 eurot erakorralist toetust, mille taotlemine toimus 30. jaanuarist 8. veebruarini. 146 loomapidajat võtsid kohustuse mitte suurendada loomade arvu oma karjas enne  1. maid 2017 ning nendele toetuse määramine otsustatakse pärast seda, kui nõude täitmist on kontrollitud.

Erakorralise kohandamistoetuse eelarve on kokku 16 162 246 eurot, sellest pool pärineb Euroopa Komisjonilt ja sama palju Eesti riigieelarvest. Eelarvest 21% kasutatakse sealihatootjatele ja 79% piimatootjatele toetuse maksmiseks.

Toetatakse väikesemahulist põllumajandustootmist ja tootmise mittesuurendamist, kuna  väiketootjad on piimaturul kriisiolukorras tegutsedes olnud majanduslikult eriti haavatavas seisus. Sealihatootjate tegevus on oluliselt mõjutatud sigade Aafrika katkust ja turuhäiretest. Tootmise mittesuurendamine kriisi tingimustes aitab piirata piima ja sealiha pakkumist, mõjudes turgu stabiliseerivalt.

Toetuse saamise tingimused sätestab määrus ning õigus toetusele on seotud taotleja nimel registreeritud loomade arvuga määruses sätestatud ajahetkel. Piimatootjatel pidi olema kehtiv toorpiima turustamise veterinaartõend, tegevusluba piima käitlemiseks või leping piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks. Ühe piimalehma kohta maksti toetust 153,63 eurot.

Kuna sealihatootjate esitatud kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületas 21 % eelarvest, vähendas PRIA kõiki määruses toodud ühikumäärasid proportsionaalselt. Ühikumäärad on seotud sellega, kas ja millises seakatkuga seotud piirkonnas sigu kasvatatakse. Vähendatud ühikumäärad sea kohta on järgmised:

1) sea kohta, keda peeti määruse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuskohas, 23,04 eurot;
2) sea kohta, keda peeti määruse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuskohas, 19,05 eurot;
3) emise kohta, keda peeti määruse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuskohas,11,52 eurot;
4) sea, v.a emise kohta, keda peeti määruse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuskohas, 6,76 eurot.

Kõigile toetust taotlenud loomapidajatele PRIA siiski toetust määrata ei saanud. Otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhtivspetsialist Gerli Toom selgitab: „Taotlus jäeti rahuldamata 101 piimatootjal, neist 95-l puudus toorpiima turustamise veterinaartõend, tegevusluba piima käitlemiseks või leping piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks. 5 taotlejat ei pidanud 1.12.2016. a seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühte piimatõugu lehma; ühel polnud täidetud muud määrusega sätestatud nõuded.“

Sealihatootjatest jäeti taotlus rahuldamata 13 taotlejal, neist 10-l jäi toetussumma alla 100 euro. Kolm toetuse soovijat ei omanud registri andmete kohaselt määruses nõutud ajal vähemalt ühte siga.

Maakondade lõikes määrati järgmiselt: