EESTI UUDISED BNS

Politsei palkab lähiaastatel juurde 45 piirkonnapolitseinikku

Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on kavas järgneva kolme aasta jooksul suurendada piirkonnapolitseinike arvu 45 võrra, samuti märgatavalt tugevdada kiirreageerijate võimekust.

PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on muudatusteks ette nähtud kolme aasta peale täiendavalt 21,5 miljonit eurot, mis peaks katma uute töötajate palkamisega seotud kulud arvestades korrakaitsjate palkade senist taset.

Kui praegu on piirkonnapolitseinikke kokku 126, siis kolme aasta jooksul tõuseb nende arv 171-ni. Nii tõuseb Lääne-Harju piirkonnas piirkonnapolitseinike arv seniselt 19-lt 21-le, Tallinan Kesklinnas 9-lt 11-le ja Ida-Harju piirkonnas 17-lt 19-le. Rakvere piirkonnas tõuseb ametnike arv 6-lt 9-le, Jõhvi piirkonnas 10-lt 14-le, Narva piirkonnas 8-lt 10-le, Kärdla piirkonnas 2-lt 4-le, Haapsalu piirkonnas 3-lt 5-le, Raplas 4-lt 6-le, Paides 3-lt 6-le ning Jõgeva piirkonnas 3-lt 5-le. Kuressaare piirkonnas on järgneval kolmel aastal senise 4 piirkonnapolitseiniku asemel kuus ametnikku, Pärnus tõuseb ametnike arv 10-lt 13-le, Viljandis 5-le 7-le, Tartu piirkonnas 13-lt 17-le, Põlvas 3-lt 6-le, Valgas 3-lt 5-le ning Võru piirkonnas 4-lt 7-le.

Kiirreageerijate arv tõuseb järgneval kolmel aastal seniselt 75-lt 150-le, kusjuures üksused luuakse ka piirkondadesse, kus neid seni pole olnud.

"PPA jaoks on see üle mitme aasta esimene võimalus mingit võimekust tõsta ilma teisi võimekusi vähendamata," ütles Vaher, lisades samas, et olukorras, kus politseinike palgatõusu pole seni veel ette näha, võib tekkida probleem kvaliteetse tööjõu leidmisega.

Vaheri sõnul suurendab PPA piirkonnapolitseinike arvu eelkõige maapiirkondades, võttes eesmärgiks, et igal kohalikul omavalitsusel oleks vähemalt üks piirkonnapolitseinik.

"Kiirreageerijate arvu suurendame 75 võrra, milleks koos varustuse soetamisega ja väljaõppega kulub nelja aasta jooksul 15,5 miljonit eurot," lisas Vaher.

Ta tõi välja, et aastane kulu ühe kiirreageerija kohta on esimesel aastal töötasu näol 24 000 eurot ning varustusele kulub 30 000 eurot. Igal järgneval aastal on need kulud ühe kiirreageerija kohta vastavalt 24 000 ja 12 000 eurot aastas.

Päeva ainsas liiklusõnnetuses sai viga noor naine

FOTO: Võrumaa Teataja

Teisipäeval juhtus üks raske liiklusõnnetus, kui Võrus sai kahe auto kokkupõrkes vigastada noor naine.

Õnnetus juhtus kella 13.48 ajal Luha ja Olevi tänava ristmiku lähedal, kus 27-aastane naine sõitis Audi A6-ga Maksimarketi parklast ette peateel liikunud Audi A5-le, mida juhtis 21-aastane naine, teatas siseministeerium BNS-ile.

Audi A6 juht sai kokkupõrkes kergelt vigastada ning kiirabi andis talle kohapeal esmaabi.

Sony ülemaailmsel fotokonkursil võitis Annela Samuel Võrust

Annela Samuel Lepatriinu

Maailma suurim fotokonkurss kuulutas täna Annela Samueli foto “Lepatriinu” Eesti rahvusliku auhinna võitjaks.

Sony World Photography Awards on maailma suurim fotokonkurss ja selle raames toimuval rahvusliku auhinna kategoorias saavad kandideerida erineva tasemega fotograafid. Eesmärk on leida parim üksikfoto 65 riigi fotograafide tööde seast.

Võrus elav Annela Samuel tegi võidufoto portree noorest Eesti lauljast, kelle esinejanimi on Lepatriinu. “Pildistasime ühel hallil detsembrikuu päeval sõbra korteris Tallinnas. Pildil on ka Lepatriinu üks esinemispillidest - ukulele - ning korteriperenaise kassile suurt huvi pakkunud kuldkala, kelle laulja oli saanud endale samal päeval,” selgitas esikoha pälvinud Samuel.

Viie aasta eest fotograafiaga tegelema hakanud Samuel otsustas kaks aastat tagasi oma tööst õigusvaldkonnas loobuda ja sellest ajast alates tegeleb ainult pildistamisega, põhiselt portree-, pulma- aktifotosid, aga ka reisi- ja tänavafotosid ning liigub järjest rohkem dokumentalistika poole. “Sain teate fotokonkursi võidust Eesti iseseisvuspäeval ja pidupäev muutus kohe topeltpidulikuks. Iga tunnustus on minu jaoks väga oluline, annab uut energiat, aitab sammukese edasi liikuda ja oma loomingut rohkem näidata,” rääkis Samuel. “Üks minu sõber ütles, et minu pildid teevad hingele pai. Loodan siiralt, et paitan oma piltidega veel paljusid inimesi,” lisas ta.

Teise ja kolmanda koha Eesti rahvusliku auhinna kategoorias said:

2. koht: Anastassia Volkova foto eest "Noor luuletaja"

3. koht: Hendrik Mändla foto eest "Rändaja"

Kõigi osalenud 65 riigi rahvusliku auhinna võitjaid saab näha siin

Võidutöid eksponeeritakse Londonis 21. aprillist kuni 7. maini toimuval näitusel Sony World Photography Awards & Martin Parr – 2017 Exhibition.

Tuhanded mobiil-ID sertifikaadid muutuvad laupäeval kehtetuks

Võrumaa Teataja

1. aprillist muutuvad tuhanded SIM-kaardiga seotud mobiil-ID sertifikaadid kehtetuks, kuna politsei- ja piirivalveameti otsusel minnakse üle tugevama turvalisusega lahendusele.

SK ID Solutionsi andmetel on praeguse seisuga mobiil-ID sertifikaat uuendamata rohkem kui 4000 inimesel. Muudatus puudutab neid kasutajaid, kes võtsid endale mobiilioperaatori juurest mobiil-ID SIM-kaardi enne 2015. aastat ja taotlesid sellele sertifikaadid 2014. aasta jooksul.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul peavad selliste SIM-kaartide omanikud, kes tahavad mobiil-ID-ga ka edaspidi mugavalt makseid teha ja elektroonselt allkirjastada, võtma kasutusele uue ja turvalisema SIM-kaardi ning taotlema uued mobiil-ID sertifikaadid. „Selleks peaksid kliendid tulema meie esindusse, kus saab väga lihtsalt uue SIM-kaardi ja mobiil-ID sertifikaadid. Viimane päev vahetuse tegemiseks on 31. märtsil,“ ütles Aron ja lisas, et uued mobiil-ID sertifikaadid kehtivad viis aastat ja riigilõivu lepingu sõlmimisel kliendid maksma ei pea.

„Tele2 klientidest on mobiil-ID jaoks sobiliku SIM-kaardi ümber vahetanud umbes pooled. Kindlasti ei tasu vahetust jätta viimasele minutile, sest meie kogemus näitab, et hiliseid ärkajaid on palju ning reedel võib protsess võtta kauem aega,“ ütles Aron.

Alanud nädalal on kohati oodata 10 soojakraadi

Võrumaa Teataja

Ilmateenistuse andmeil tuleb alanud nädala ilm muutlik, õhutemperatuur võib tõusta kohati 10 soojakraadi lähedale.

Teisipäeval liigub üle Soome kagusse aktiivne osatsüklon ning ühineb Venemaa kohal pöörleva mitmeosalise madalrõhualaga. Kujunevas loodevoolus kandub Eestisse külmem õhumass. Niiskust on võrdlemisi vähe, üksnes Kirde-Eestis võib veidi lörtsi sadada. Tugeva loodetuule puhangud ulatuvad öösel 15, rannikul 20 m/s, enne keskööd Soome lahe ääres kuni 23 m/s. Päeva jooksul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +3, päeval +1 kuni +4 kraadi.

Kolmapäeval on veidi mõjusam kõrgrõhuvöönd. Öö on sajuta, kuid päeval lisandub läänekaarest niiskemat õhku ning mõnes kohas sajab nõrka lund ja lörtsi. Tuul on võrdlemisi nõrk ja valdavalt läänekaarest. Õhutemperatuur langeb öösel rannikul veidi alla 0 kraadi, sisemaal -5 kraadi ümbrusse, päeval tõuseb +1 kuni +4 kraadini.

Neljapäeval liigub Skandinaaviast kõrgrõhkkond üle Läänemere ning selle servas on Eestis ilm peamiselt sajuta ja võrdlemisi nõrga läänekaare tuulega. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni -6, päeval tõuseb taas +1 kuni +4 kraadini.

Reedel liigub üle Läänemere nõrk madalrõhuvöönd ja selle järel tugevneb uuesti kõrgrõhuhari. Õhk muutub niiskemaks ning sajab lund ja lörtsi. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel -3 kuni +2, päeval tõuseb +2 kuni +5, saartel kuni +8 kraadini.

Laupäeval laieneb madalrõhuala üle Läänemere ning lörtsi- ja vihmapilved liiguvad üle Eesti. Öösel tugevneb kagutuul, päeval pöördub tuul lõunasse ja edelasse. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +3, päeval tõuseb +3 kuni +8, pärastlõunal saartel ja Edela-Eestis +10 kraadi ümbrusse.  

Pühapäeval liigub uus osatsüklon Soome poole ja läänekaarest lisandub meile soojust ja niiskust. Öösel on vihmahooge harvem, päeval aga sajab kord siin, kord seal vihma. Puhub tugev edelatuul. Õhutemperatuur on öösel +2 kuni +7, päeval +4 kuni +9 kraadi. Kui soojema õhu ulatus laialdasemaks kujuneb, siis tõuseb üle 10 kraadi.

Esmaspäeva öösel liigub üle Eesti madalrõhulohk. Kohati sajab lörtsi ja vihma. Päeval tugevneb kõrgrõhuhari ja suuremat sadu tulemas pole. Läänekaare tuul on puhanguline. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni +5, päeval +3 kuni +8 kraadi.

Naastrehve tohib kasutada veel aprilli lõpuni

Võrumaa Teataja

Talverehvide kohustuslik kasutusaeg küll lõppenud, kuid talviste tee- ja ilmastikuolude jätkudes võib naastrehve kasutada 30. aprillini.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane sõnul eraldi korraldust rehvide vahetuseks keegi ei anna ja rehvide vahetamise otsuse teeb iga juht ise oma igapäevase teekonna põhjal, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile.

"Ilm on kevadine ja suurem lumi läinud. Rehvivahetusele peaks mõtlema, kuid arvestada tuleb, et ilmaprognooside kohaselt võib mõnel päeval tulla veel nii lund kui ka lörtsi. Seega, kiirustama ei pea, kuid liigselt venitada ei ole mõtet," selgitas Vane.

"Kui sõidetakse pikki vahemaid või liigeldakse igapäevaselt mööda väiksemaid teid, siis ei pea veel kiirustama," märkis Vane. "Need inimesed, kes elavad ja liiguvad linnas või linna lähedal ning ei läbi igapäevaselt pikki vahemaid, võiksid juba rehvivahetusele mõtlema hakata. Siinkohal soovitaks kaaluda, ehk oleks tulevikus lamellrehvide kasutamine otstarbekam," lisas Vane.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe lisas, et rehvivahetus võiks toimuda siis, kui õhutemperatuurid on püsivalt plusspoolel. "Soovitan juba praegu üle vaadata suverehvid ning kui nende mustrisügavusest jääb vajaka, tuleb minna uute järele," ütles Tikerpe. Suverehv hoiab sõidukit kõige paremini teel, kui mustrijääk on vähemalt kaks millimeetrit. "Rehve ostes ei tohiks mõelda raha säästmisele, sest sõidukit ühendavad teega ainult rehvid," rääkis Tikerpe.

Naastrehvide kasutusaeg on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Määruse kohaselt on naastrehve lubatud kasutada kuni 31. märtsini, kuid erandina talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral kuni 30. aprillini.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD