PILDIGALERII Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas laupäeval kaitseväelise jalutuskäiguga veerandsaja aasta möödumist pataljoni taasloomisest – ühtlasi said uudistajad sel puhul korraldatud lahtiste uste päeval pataljoni ka lähemalt uudistada.  

"Tänan kõiki inimesi, kes meile Võru tänavail jalutuskäigu ajal kaasa elasid ning meil on hea meel kõigi külaliste üle, kes lahtiste uste päeva meiega jagasid – iseäranis värvitud nägudega rõõmsatest lastest, kelle käes pärast näidislahingut iga oksarisu automaadiks muutus," ütles pataljoniülem kolonelleitnant Toomas Tõniste. "Eriti rõõmustav oli kohata paljusid reservis olevaid kuperjanovlasi, kes leidsid taas võimaluse tulla Taara linnakusse."  

Kaitseväelisel jalutuskäigul läbi Võru linna sai linnarahvas näha Kuperjanovi jalaväepataljon ajateenijaid, tegevväelasi, tehnikat ja relvastust. Jalutuskäigule lisas meeleolu politsei- ja piirivalve orkester.

Pataljonis said külastajad tutvuda sõdurite teenistus- ja olmetingimustega, varustuse ja relvastusega, lasta õhkrelvast, harjutada paintball'i, proovida raskekuulipilduja ja tankitõrjerelva laskesimulaatorit ning maitsta sõdurisuppi. Pealtvaatajad said kaasa elada ajateenijate näidislahingule. Pataljoni väisas üle 800 külastaja, nende hulgas leidis tee kodupataljoni palju reservteenistuses olevaid kuperjanovlasi.

Kuperjanovi jalaväepataljonis teenib aega ligi 800 sõdurit ja pataljon on üks Eesti suurimaid väljaõppeüksusi. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. märtsil. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli kindralleitnant Johannes Kert, kel oli toona kapteni auaste.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei kavatse Võru - Valga raudteelõiku remontida ega Võru ja Valga vahelist reisirongiliiklust taastada.

"Võru - Valga raudteelõigu investeeringuvajadus, et tagada mõistlikud reisirongide ühenduskiirused ja ehitada välja kuus ooteplatvormi, on vähemalt 38 miljonit eurot, sellele lisanduvad iga-aastased remondi- ja hooldekulud ning dotatsioonid riigieelarvest. Ilmselt tuleks juurde osta ka ronge," ütles MKM-i pressiesindaja Rasmus Ruuda BNS-ile.

Aastate 2014-2020 Euroopa Liidu toetusperioodi rahast on Ruuda sõnul kavandatud AS-i Eesti Raudtee investeeringuteks suurusjärgus 75 miljonit eurot, kuid eelkõige selleks, et tagada olemasoleva raudteetaristu kvaliteet vähemalt praegusel tasemel.

"Seoses kaubaveomahtude olulise languse ja sellega kaasneva tulude vähenemisega töötab Eesti Raudtee kahjumiga, mis tähendab, et ettevõte vajab riigieelarvest täiendavat finantseerimist," ütles Ruuda. "Lisaks peavad hüppeliselt riigieelarves suurenema toetused reisirongiliiklusele seoses Euroopa Liidu õiguse muutumisega ja sellest tuleneva vajadusega suurendada tänasega võrreldes reisirongide poolt makstava raudteekasutustasu osakaalu," sõnas ta.

Ruuda sõnul on praegu Võru ja Tartu vahel toimiv bussiliiklus, mis arvestades bussijaama asukohta linnas on reisijatele isegi mugavam kui linna ääres asuv raudteejaam. "Ka sõidaks buss kiiremini Võru ja Tartu vahel kui sõidaks rong, puudub vajadus lisainvesteeringuteks ja hilisemaks doteerimiseks," ütles Ruuda.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on kuni 31. märtsini võimalus taotleda madalapalgalise tulumaksu tagasimakset veel 20 000 inimesel, kes ei ole seni e-maksuametis/e-tollis esitanud oma tuludeklaratsiooni ega tagasimakse taotlust. 

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on taotluse mittetäitnute seas palju neid, kes eelmistel aastatel ei ole pidanudki oma tuludeklaratsiooni esitama ja seetõttu on see ka tänavu tegemata jäänud. „Alates järgmisest nädalast saadame nendele inimestele ka otsepostituse, et nad oma tuludeklaratsiooni sel aastal ära täidaksid,“ märkis Liivamägi.

„Kui täisealine inimene on eelmise aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud terve kalendrikuu vältel ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro, siis soovitame kindlasti enne 31. märtsi e-MTAs oma tuludeklaratsioon kinnitada. Kui peale seda avaneb võimalus esitada ka madalapalgalise tagasimakse taotlus, siis kinnitada ka see,“ rääkis Liivamägi. 

Madalapalgalise tagasimakse saamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine ja seejärel saab tagasimakse õigust omav inimene teha taotluse e-maksuametis/e-tollis. „Ilma kinnitatud taotluseta madalapalgalise tagasimakset me inimesele teha ei saa,“ ütles Liivamägi.

Reedese seisuga on madalapalgalise tagasimakse taotluse esitanud 67 000 inimest, kellele kuulub hetkeseisuga tagastamisele 24,7 miljonit eurot. Lõplik tagasimakstav summa selgub mais, kui maksu- ja tolliamet arvutab kontrollitud tuludeklaratsioonide andmete põhjal välja toetuse suuruse ning alustab väljamaksete tegemist.

Kui tuludeklaratsiooni muudetakse pärast madalapalgalise tulumaksutagastuse esitamist, siis uut taotlust esitama ei pea, küll aga ei ole siis ka enam automaatselt e-maksuametis/e-tollis näha eeldatava toetuse suurust. Juba eeltäidetud palga- või pensioniandmete muutmisel vaatab MTA kindlasti tehtud parandused üle ning see võib tähendada enammakstud tulumaksu ja ka madalapalgalise toetuse hilisemat kättesaamist.

Võrumaal sai neljapäeva hommikul vastu puud paiskunud autos kaassõitja vigastada.

Õnnetus juhtus kella 9.40 ajal Vastseliina alevikus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 276. kilomeetril, kus 43-aastane naine kaotas Hyundai I30 üle kontrolli ja paiskus vastassuunas teelt välja vastu puud, teatas siseministeerium BNS-ile.

Sõidukis kaasreisijana viibinud 60-aastane naine sai vigastada ning kiirabi viis ta Võru Haiglasse.

Päevaga said liikluses vigastada kolm inimest

Eesti eri paigus said neljapäeval juhtunud kolmes raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada kolm inimest.

Esimene õnnetus juhtus varahommikul kella 4 ajal Tallinnas Sõpruse puiestee ja Vilde tänava ristmikul, kus 52-aastane mees ei andnud Peugeot 208-ga teed peateel liikunud Peugeot 308-le, mida juhtis 22-aastane mees, ja toimus kokkupõrge, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis sündmuskohalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse Peugeot 208 juhi.

Teine õnnetus juhtus kella 7.18 ajal Valga maakonnas Karula vallas Kaagjärve-Pugritsa tee kolmandal kilomeetril, kus alkoholijoobes 20-aastane mees sõitis Audi 80-ga teelt välja vastu puud. Kiirabi toimetas juhi Tartu Ülikooli kliinikumi.

Kolmas õnnetus juhtus kella 9.40 ajal Võru maakonnas Vastseliina alevikus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 276. kilomeetril, kus 43-aastane naine kaotas Hyundai I30 üle kontrolli ja paiskus vastassuunas teelt välja vastu puud. Sõidukis kaasreisijana viibinud 60-aastane naine sai vigastada ning kiirabi viis ta Võru Haiglasse.