Riigikogu kiitis 68 poolt- ja kuue vastuhäälega heaks pakendiseaduse muutmise seaduse, mis piirab oluliselt õhukeste kilekottide kasutamist.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on teema olnud aktuaalne terves Euroopa Liidus (EL) juba pikemat aega, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile. Probleemi lahendamiseks on vastuvõetud kilekottide kasutamist piirav EL-i direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg Eestis oli juba mullu novembris.

Seadus näeb ette keelata alates 2019. aastast poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. Esmajoones puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

„Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi ja tõsta nende keskkonnateadlikkust ning võtta kasutusele pakendid, mis on korduvkasutuses ja kergesti utiliseeritavad,“ ütles Vakra. Ta selgitas, et EL-i direktiiv näeb ette vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 2019. aasta lõpuks 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni.

Vakra viitas aastal 2015. tehtud kilekottide tarbimise uuringule, mille kohaselt tarbitakse vaadeldud 500 kaupluses üle Eesti inimese kohta aastas keskmiselt umbes 40 kilekotti ja umbes 165 õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63.

„Kilekottide tasuta jagamise keelamise põhiline eesmärk on panna tarbija mõtlema. Kas ma vajan seda kilekotti ja olen nõus selle eest maksma kasvõi ühe sendi või on tegemist lihtsalt harjumusega, millest võin puhtama keskkonna nimel loobuda,“ ütles Vakra. Ta toonitas: „Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini.“

Pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Seaduse menetlemisse olid kaasatud Eesti Kaupmeeste Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Ivari Padar (SDE) toetas komisjoni arutelul Vabariigi Presidendi palgalise puhkusevõimaluse kaotamist.

„Esiteks pole seda puhkuse võimalust kasutanud ei president Meri, Rüütel ega Ilves. Teiseks oleks riigipea palgalisele puhkusele minek keeruline, sest teda peab asendama Riigikogu esimees, kelle asendusliige tuleks ajutiselt tuua parlamenti jne. Kolmandaks, ja see on kõige olulisem, peame tunnistama, et Vabariigi President on riigipea oma ametiaja igal päeval, ilma puhkuseta,“ ütlesIvari Padar.

Tema sõnul on mõeldamatu, et Vabariigi President, kes on ka riigikaitse kõrgem juht, saaks võtta vabu päevi: „Isegi siis, kui ta on perega näiteks erareisil, ei saa ta öelda, et ma nüüd suusatan ja kriise kodumaal las lahendavad teised. Küsimus pole avalikus õiglustundes, vaid riigipea kohustuses täita oma ülesandeid.“

Sel põhjusel toetaski Riigikogu põhiseaduskomisjon ideed kaotada seadustest Vabariigi Presidendi palgalise puhkuse võimalus, nagu see on ka parlamendiliikmete puhul. Ettepaneku parlamendile korrastada riigipea puhkuse reguleerimist tegi presidendikantselei.

Euroopas leviva lindude gripi tõttu keelab veterinaar- ja toiduamet (VTA) aprillist pidada kodulinde väljas, kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal.

Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde – lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid, teatas VTA.

Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Lindude gripp on diagnoositud Eesti naaberriikides Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandusid lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast. Rändlindude kui potentsiaalsete nakkusekandjate saabumisega jõuab lindude gripp suure tõenäosusega sel kevadel või suvel ka Eestisse.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise. Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Taudipunkti ümber kehtestatakse 3 kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Ohustatud ning järelevalvetsoonis kehtestatakse loomade ning inimeste liikumisele piirangud ning piirangud linnulihaga kauplemisele. Ka munade vedu väljapoole järelevalvetsooni on keelatud. Seega ka ühe linnupidaja hooletus võib tähendada majanduslikke raskusi naaberfarmidele.

Iga farmiomanik saab nii oma kui ka naabruskonna linde kaitsta, kui ta piirab kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Eestis peetakse kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palub veterinaar- ja toiduamet teavitada maakonna veterinaarkeskusi, kui leitakse veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku haiguspuhangut tuvastada.

Justiitsminister Urmas Reinsalu soov seksuaalset ahistamist mitte kriminaliseerida saab teravat kriitikat, kirjutab Eesti Päevaleht.

Reinsalu esitles eelmisel nädalal riigikogus uut seaduseelnõu, millega hakatakse muutma naistevastast vägivalda käsitlevaid karistusseadustiku sätteid. Paljude ministri ettepanekutega on nõustutud, ent naisorganisatsioonide hinnangul on Reinsalu siiski paljugi tegemata jätnud. Nimelt on arvestamata jäetud korduv soovitus teha seksuaalsest ahistamisest omaette kuritegu.

Karistusseadustiku muutmine on praegu käsil, sest Eesti seadusandlus on vaja kooskõlla viia Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) nõuetega. Selle raames pidas justiitsministeerium vajalikuks kriminaliseerida näiteks naise suguelundite sandistava ümberlõikamise, sundabielu ja ahistava jälitamise.

Eesti naisteühenduste ümarlaud ja Eesti naiste varjupaikade liit esitasid juba eelnõu tegemise ajal ettepaneku, et ka seksuaalne ahistamine on tarvis eraldi süüteona sätestada. Ent justiitsministeerium ei arvestanud sellega. Vastati, et teema on juba kaetud soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud seksuaalse ahistamise definitsiooniga ja selle alusel saab pöörduda tsiviilkohtusse. Kuid viidatud säte räägib ainult juhtumitest, kus on tegemist alluvus- või sõltuvussuhtes toimunud ahistamisega. Seksuaalset ahistamist kogetakse aga ka väljaspool töökohta – kuidas peaksid ohvrid sellisel juhul oma õigusi kaitsma?

"Seksuaalse ahistamise paragrahvi ei ole otstarbekas karistusseadustikku panna ja seda ei nõua ka Istanbuli konventsioon. See oleks ülereguleerimine," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti Päevalehele. Tema hinnangul piisab, kui teema on kaetud tsiviil- ja tööõigusega.

"Lisaks on võimalik raskemate tegude puhul inimest karistada näiteks vägistamise ja suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise paragrahvide järgi," teatati justiitsministeeriumist.

Sotsiaaldemokraadist riigikogulane Liisa Oviir pole Reinsaluga sugugi nõus.

"Kõigepealt olgu öeldud, et seda nõuab konventsioon ja praegu on see reguleerimata. Soolise võrdõiguslikkuse seadus ja konventsiooni definitsioonid pole võrdväärsed ei sisult, reguleerimisulatuselt ega sõnumina ühiskonnale," selgitas Oviir.

Oviir sõnas, et arvestades seksuaalse ahistamise mõju inimese töö- ja eraelule, sealhulgas ahistatu tervisele, ning selle kaudu elukvaliteedile, aga ka riigi majandusele, peab ta hädavajalikuks igasuguse seksuaalse ahistamise selgesõnalist riigipoolset taunimist. Aga mitte ainult.

"Soovimatu seksuaalse alatooniga käitumine, mis riivab inimese väärikust, on alandav või ründav, peab olema sanktsioneeritav ja sellekohase ettepaneku kavatsen ma ka eelnõusse teha," lubas Oviir.

ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW) komitee andis eelmise aasta lõpus riikidele soovituse, et seksuaalne ahistamine peaks olema kriminaliseeritud, kirjutab Eesti Päevaleht.