Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti veebruaris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1008 sündi, neist 486 tütarlast ja 522 poisslast. 

Kaksikuid registreeriti 24 paari, neist seitse paari poisse, seitse paari tüdrukuid ja kümme segapaari. Tallinnas registreeriti 386 sündi, Harjumaal 139, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 68, Jõgevamaal 22, Järvamaal 20, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 37, Põlvamaal 11, Pärnumaal 53, Raplamaal 22, Saaremaal 23, Tartumaal 144, Valgamaal 17, Viljandimaal 33 ja Võrumaal 18 lapse sündi. 

Veebruaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia ja Maria, Anna, Annabella ja Nora. Poistele pandi enim nimeks Gregor, Sander, Sebastian, Oliver, Romet, Albert, Artjom, Daniel, Ivan, Jakob ja Lukas. 

Eelmisel kuul sõlmiti 284 abielu, neist 32 notarite ja 17 vaimulike poolt. Lahutati 197 abielu, neist 35 notarite poolt. Veebruaris registreeriti 1409 surma. 

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 15 ja maavalitsuse otsusega 75 inimesele, neist eesnimi 14, perekonnanimi 66 ning ees- ja perekonnanimi 10 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 59 naist ja 31 meest. 

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1114 sündi, 1378 surma, 306 abielu, 188 abielulahutust ja 151 inimesele anti uus nimi. 

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.

Eestisse saabus esmaspäeval Euroopa Liidu rändekava alusel kolm pagulasperet, kes suunati elama Tartusse, Järvamaale ja Põlvamaale.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNS-ile, et esmaspäeval saabus Eestisse Euroopa Liidu rändekava alusel kolm Kreekast ümberpaigutatud Süüriast pärit perekonda.

Eestisse saabus kaks neljaliikmelist perekonda, kes suunati elama Põlvamaale ja Järvamaale, ning üks viieliikmeline perekond, kes suunati elama Tartusse.

Raag sõnas, et kõigil vanematel on peamiselt põhi- või keskharidus ning kõigil on erinevatel aladel eelnev töökogemus.

Eesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 120 sõjapõgenikku.

Rändekava alusel Eestisse saabunud põgenikke on seni paigutatud elama kaheksa maakonna omavalitsustesse.

Kreekast on ümber paigutanud sada ja Türgist ümber asustatud 20 niinimetatud kvoodipagulast. Eesti kahe aasta kvoot vastavalt Euroopa Liidus saavutatud kokkuleppele on 550 sõjapõgenikku. Ümberpaigutamine toimub Euroopa Liidu seest, seni Kreekast, ja ümber asustatakse väljaspool EL-i põgenikelaagritest, seni Türgist.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

Möödunud ööpäeval ei juhtunud Eestis ühtegi rasket liiklusõnnetust.

Siseministeeriumi andmetel on tänavu olnud juba kuus sellist päeva, kui politseinikud pole pidanud tegelema raskete liiklusavariidega. Esimene selline päev oli 1. jaanuar, teine 14. jaanuar, kolmas 7. veebruar, neljas 12. veebruar, viies 2. märtsil ja kuues 14. märtsil.

Mullu oli selliseid päevi 19, kui liiklusavariides ei saanud viga ühtegi inimest.

Võrumaal Rõuge vallas vajus möödunud nädala lõpus läbi järvejää auto, mille juht pääses enne sõiduki uppumist sellest välja.

Päästjad said esmaspäeval kell 16.06 abikutse Rõuge valda Nursi külla, kus oli sõiduauto läbi tiigijää vajunud. Kohale saabunud päästjad leidsid auto juurest selle omaniku, kelle jutust selgus, et jääl oli sõidetud juba eelmisel päeval ning auto vajus siis jääst läbi. Õnneks sai omanikust juht masinast ise välja ning pääses ehmatusega. Tema ülesandeks jäi 1990. aasta Nissan Primera jääaugust kätte saada.

Päästjad juhivad tähelepanu, et soojemate ilmadega muutuvad jääolud kiiresti ning isegi inimesel on osadel veekogudel käimine eluohtlik, rääkimata autoga jääl sõitmisest.