Haigekassa hinnangul jääb tänavu lahendamata ligikaudu 200 000 ravijuhtu, kokku on rahastamata nõudlus kuni 80 miljonit eurot.

Haigekassa hinnangul on tervishoiuteenuste nõudlus tänavu 839,7 miljonit eurot, eelarves on aga ette nähtud vaid 772,4 miljonit eurot, ütles haigekassa juhatuse liige Pille Banhard pressibriifingul.

See hinnang ei võta aga arvesse tervishoiusektori läbirääkimistel kokku lepitavat palgakomponenti. Praegu on haigekassa eelarves palgatõusu otstarbeks reservi jäetud 23,6 miljonit eurot. See võib rahastamata nõudluse paisutada kuni 80 miljoni euroni, lisas haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Pea kõik rahastamata nõudlusest tuleb eriarstiabist: eelarves on ette nähtud kokku 584,7 miljonit eurot, nõudlus aga on haigekassa hinnangu järgi 655,6 miljonit eurot.

Üldarstiabis rahastamata nõudlust ei ole, hinnatav nõudlus on 106,9 miljonit eurot, sama suur on summa ka eelarves. Haiguste ennetamiseks on eelarves aga 9,2 miljonit eurot, samas kui hinnatav nõudlus on 15,8 miljonit eurot.

Eelmisel aastal oli eriarstiabis rahastamata nõudlus 74 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on haigekassa muutnud nõudluse hindamise metoodikat. Nüüd hindab vajadust kõikide tervishoiuteenustele ülalt-alla meetodil ehk hindab kõigepealt kogu elanikkonna ravivajadust ning jagab selle seejärel maakonniti.

Arvesse võtab haigekassa ka sotsiaal-demograafilisi näitajaid, seejuures rahvastiku vananemist. Aastavõrdluses on ainuüksi rahvastiku vananemisest tekkinud täiendav nõudlus summas 2 miljonit eurot, rääkis Banhard.

Ligi 300 Kuperjanovi jalaväepataljoni kaitseväelast harjutavad sel nädalal Võru- ja Valgamaal linnalahingute pidamist.

Kuperjanovlased harjutavad  sel nädalal lahingutegevust Võru linnas ja Sõmerpalu vallas ning Valgamaal Laatres, Hellenurmes ja Õrus, edastas kaitseväe peastaap.

"Planeeritud tegevus nendel päevadel on linnalahingu põhielementide õpe. Harjutame hoonestatud alal liikumist, hoonetele lähenemist ning neisse sisenemist, ruumide vallutamist ja muud lahingutegevust linnatingimustes," ütles õppuste juht kapten Lauri Teppo.

Reedeni kestval õppusel kasutatakse tühjana seisvaid hooneid, harjutusel kasutatavad imitatsioonivahendid võivad tekitada tavapärasest suuremat müra.

Võitlus hoonestatud alal on lahinguliikides t üks keerulisemaid ja raskemaid, seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt, sest lahinguline olukord muutub kiiresti ja nõuab tähelepanelikkust sidepidamisel ning lahingujuhtimise eripäradega arvestamist.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKSL) andmeil avastasid kindlustusseltsid möödunud aastal kokku 451 kindlustuskelmuse juhtumit, neist enim vara- ja reisikindlustuses. 

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on kindlustuskelmuste arv suurenenud peamiselt alla kolme tuhande euro jäävate vara- ja reisikindlustuse kahjunõuetega seonduvalt.

„Võrreldes varasemate perioodidega on hulganisti lisandunud olmeelektroonikaga seotud kelmusi. Tõusvas trendis on ka pagasi- ja reisi katkemisega seotud petmiskatsed. Sellise teo sooritajad võiksid teada, et nad riskivad kriminaalkaristusega,“ räägib Piirsalu.

Suurima osa ehk üle kolmandiku kõigist juhtumitest moodustavad endiselt sõidukitega seotud kindlustuskelmused. Kõige sagedamini üritab kelmuse korraldaja kahjuavalduses jätta kindlustusandjale mulje juhtumist, mida tegelikult ei ole kunagi toimunud.

Kelmusena tuvastatud suurim kahjunõue ulatus eelmisel aastal ligi 600 000 euroni.

Eesti kindlustusturul hüvitatakse igal aastal üle 150 000 kahjunõude kogusummas üle 220 miljoni euro. Ehkki kasvavas trendis, ei ole kelmuste arv hüvitatud kahjunõuete arvuga võrreldes märkimisväärne.

Ilmateenistuse andmeil tuleb alanud nädala ilm sajune ja plusskraadid vahelduvad miinuskraadidega.

Teisipäevaks põhjapoolse kõrgrõhuala mõju nõrgeneb ja valitsevaks saab Poola idaosa kohalt Gotlandi suunas liikuv tsüklon, mis toob Eestisse lund ja tuisku. Öösel levib lumesadu Lõuna-Eestist põhja poole, kohati tuiskab. Pärastlõunal on sadusid hõredamalt, kuid õhtul läheb lume- ja lörtsisadu uuesti intensiivsemaks, Lõuna-Eestis on jäiteoht. Puhub kirdetuul 7-12, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 23 m/s, õhtupoolikul tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel-2 kuni -7, päeval Põhja-Eestis -1 kuni -3, Lõuna-Eestis -1 kuni +2 kraadi.  

Kolmapäeval liigub nõrgenev madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole ja Eestit katab selle idaserv. Sajab lund ja lörtsi, päeval on sajuhooge kohati. Idakaare tuul öösel nõrgeneb 3-10 m/s, päeval pöördub tuul edelasse ja lõunasse ning tugevneb veidi. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +1, päeval 0 kuni +4°C.

Neljapäeval liigub üle Eesti Atlandil oleva madalrõhuala lohk. Kohati sajab lund ja lörtsi, puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni -6, päeval 0 kuni +4 kraadi.

Reedel liigub Skandinaaviast Läänemerele madalrõhulohk, mis päeval liigub üle Eesti itta. Läänevoolus jõuab Eestisse uus ports niisket ja veidi soojemat õhku. Sajab lörtsi ja vihma, puhub mõõdukas edela- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel -1 kuni +2, päeval +1 kuni +5 kraadi.

Laupäeva öösel madalrõhulohk eemaldub itta, kuid selle mõjul sajab veel nii lund, lörtsi kui ka vihma, päev tuleb kerges harjaseisus ja olulise sajuta. Öösel on tuul muutlik, päeval pöördub läänekaarde. Õhutemperatuur on öösel -2 kuni +1, päeval 0 kuni +4 kraadi.

Pühapäeva ilm on valdavalt sajuta, kuid kas meil pääseb võimule põhjapoolne külm õhumass või lõunast saabuv soojem õhk, sõltub Põhjamerelt üle Taani itta liikuva tsükloni trajektoorist. Kui tsüklon möödub meist kaugelt otse itta, siis võib öösel tulla 2-10 kraadi külma, kui aga liigub Baltimaadele lähemale on õhutemperatuur 0 kuni -5 kraadi, päeval aga transpordib tsüklon oma kaguservas meile sooja ja õhutemperatuur tõuseb +2 kuni +6, tsükloni põhjapoolsema teekonna puhul võib õhutemperatuur Lõuna-Eestis tõusta paar kraadi kõrgemalegi.  

Esmaspäeval tugevneb Skandinaavia kesk- ja lõunaosa kohal kõrgrõhuhari, millest saame osa meiegi. Ilm on olulise sajuta. Öö tuleb miinuskraadidega, päev plusskraadides.