Eesti võib ainsa riigina välja kukkuda tervet Euroopa Liitu (EL) hõlmavast rahvastiku uuringust, sest ükski projekti juhtkomitee neljast ministeeriumist pole nõus seda rahastama, enne kui teised ka seda teevad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi ministeeriumid tunnistavad, et uuring on oluline, on tekkinud olukord, sest olulises projektis osalemine võib katki jääda üksnes seetõttu, et omavahel ei suudeta 45 000 euros kokku leppida.

SHARE-nimeline projekt uurib Euroopa rahvastiku vananemist ning 20 aastat kestev uuring algas 2004. aastal. Eesti valim uuringus on väga suur ehk 7300 inimest ja peale tavapärase küsitluse tehakse osalejatele objektiivseid teste, mõõdetakse käetugevust, kopsude tööd jms ning viimati võeti osalejatelt ka vereproovi nelja tervisenäitaja mõõtmiseks ning uuringu "lained" ehk küsitlusvoorud toimuvad üle aasta.

Eesti kutsuti SHARE-ga liituma 2009. aastal ning praeguseks ongi Eesti osalenud kokku kolmes küsitluslaines, kuid nüüd märtsis peaks algama neljas laine, millega ongi tekkinud probleem.

Suurem osa seniste lainete rahastust on tulnud Euroopa fondidest, mille raha Eesti ministeeriumid saavad suunata, kuid seekord langes see võimalus ära.

Uue küsitluslaine kogumaksumus on 295 000 eurot ning esialgu pidi pool sellest tulema Euroopa Komisjonilt ja ülejäänud poole pidi leidma Eesti ise.

Pärast erandi tegemist jäi Eesti omaosaluseks 65 000 eurot ja võimaluste piires pani õla alla Tallinna ülikool ja käis välja 20 000 eurot ehk nüüd puudub veel 45 000 eurot.

Eesti eri paigus esmaspäeval sõidukijuhtide kainust kontrollinud politseinikud panid alkomeetrisse puhuma 10 013 juhti, kellest 14 olid joobes.  

„Arvestades seda, et olime avalikkust toimuvast reidist teavitanud juba varahommikul, siis on 17 joobes juhti, kellest 14 avastati operatsiooni käigus, liiga palju ja selle numbriga ei saa rahule jääda,“ ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik politseikapten Sirle Loigo. „Lisaks sellele kõrvaldasid politseinikud alkoholi tarvitamise tõttu juhtimiselt kolmel eelneva päeval kokku 59 juhti." 

Politsei kontrollis reidi käigus 4600 juhti Lõuna prefektuuris, 2344 Põhja prefektuuris, 1626 Ida ja 1443 Lääne prefektuuris. Kõik kontrollitud autojuhid osutusid kaineks Lääne prefektuuris. Lõuna prefektuuri politseinikel oli põhjust juhtimiselt kõrvaldada kaheksa juhti, Põhja prefektuuris neli ja Ida prefektuuris kaks juhti. 

Puhumisoperatsioon toimus koostöös veebikeskkonnaga Teomeeeter.ee. Politsei andis lubaduse teha autojuhtidele üllatuse juhul, kui Teomeetris koguneb 100 000 lubadust, mis aitavad liiklust turvalisemaks teha. Esmaspäeval jagasid politseinikud operatsiooni käigus kommi kõigile korralikele juhtidele, kuniks komme jätkus. „Rõõm on tõdeda, et korralikele juhtidele tegi meie eilne aktsioon rõõmu ja teekonda jätkati naerusui,“ lisas Loigo. 

Tänavu on korrakaitsjad avastanud juba 900 joobes autojuhti, neist ligi 40 olid narkojoobes.

Elatisabifond hakkab tööle märtsis, mil sotsiaalkindlustusamet teeb esimestele ühe vanema toeta jäänud laste peredele väljamaksed, kirjutab Postimees.

10. märtsil peaks elatisabi lasteni jõudma, esimestena saavad raha need, kes esitasid avalduse jaanuaris, ning riik maksab ühe lapse kohta kuni sada eurot kuus.

Elatisabi sai hakata taotlema selle aasta alguses ning kohtutäiturite koja andmeil on 35 täiturit saanud kokku 990 elatisabitaotlust. Täitureid on Eestis 46, ent kõigist kojal ülevaadet pole.

Kohtutäiturite koja esindaja, Tallinna kohtutäitur Risto Sepp avaldas arvamust, et taotlejaid võiks olla rohkem. Samas nentis ta ka, et statistikat on praegu raske teha, sest kohtutäiturid pole veel täielikult üle läinud ühtsele e-täituri andmebaasile.

Kui 2015. aasta lõpus hinnati, et elatisvõlgnike võlg laste ees on 14,5 miljonit, siis nüüd leitakse, et tõelähedasem summa on 52 miljonit. Sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi kinnitusel on muutunud arvutusmetoodika, mitte pole võlg plahvatuslikult kasvanud. Ministeeriumide kinnitusel selgus, et täiturid sisestavad andmeid süsteemi erinevalt: osa neist ei arvesta kõiki nõudeid, vaid ainult elatist kui põhinõuet. Seetõttu laiendas Registrite ja Infosüsteemide Keskus oma päringut ja nii kasvas ka koguvõlg.

Riik maksab täitemenetluse ajal elatisabi lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei tee, kuigi see on temalt kohtuotsusega välja mõistetud. Elatisabi saab taotleda kohtutäituri juures ning selle saamiseks peab olema täitemenetlus kestnud neli kuud. Niisiis, kui võlgnik neli kuud pärast kohtuotsust ikka veel elatist ei maksa, tekib õigus riigi elatisabile. Need, kes täitemenetluse käigus siiski mingis ulatuses elatist saavad, riigilt elatisabi ei saa, täpsustas Risto Sepp.

Elatisabile on õigus alaealisel lapsel või täisealisel lapsel kuni 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni sada eurot kuus.

Tartu maakohus saatis esmaspäeval aastateks vangi mehe, kes peksis mullu kevadel surnuks oma joomakaaslase.

Süüdistuse järgi tarvitas 41-aastane Margus mullu 28. märtsil Võrus asuvas korteris koos hilisema kannatanu ning veel kahe mehega joogiks süütevedelikku. Koosviibimise käigus tekkis Marguse ning kannatanu vahel tüli, mistõttu Margus peksis teda käte ja jalgadega. Pärast peksmist kutsus Margus kannatanule kiirabi, kes toimetas kannatanu haiglasse. Hoolimata arstide püüdlustest suri peksa saanud mees kaks nädalat hiljem haiglas.

Esmaspäeval mõistis Tartu maakohus Marguse süüdi raskete kehavigastuste tekitamises, millega põhjustas kannatanu surma.Kohus mõistis varem kriminaalkorras karistamata Margusele viieaastase vangistuse. Kuna asi lahenes kohtus lühimenetluses, vähendati karistust kriminaalmenetluse seadustiku alusel ühe kolmandiku võrra ja seega tuleb Margusel kanda kolm aastat ja neli kuud vangistust. Menetluskuludena peab ta tasuma 1764 eurot.