EESTI UUDISED BNS

Värske kohtulahend võtab kaitse abikaasade ühisvaralt

Võrumaa Teataja

Riigikohus muutis oma pikaaegset praktikat: erinevalt varasemast saab nüüd hagi tagamise korras seada keelumärke ka abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale ning võlgniku osa ühisvarast on võimalik kasutada võlanõude rahuldamiseks.

Eversheds Sutherland Ots&Co vandeadvokaadi Tarmo Reppi sõnul parendab riigikohtu muutunud lähenemine oluliselt võlausaldajate positsiooni selliste võlgnike hagemisel, kelle kinnisvara on ühisomandis.

Repp selgitas, et senine riigikohtu praktika ei võimaldanud võlausaldajal seada hagi tagamise korras keelumärget võlgnikust abikaasa abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale. Repp lisas, et lihtsustatult öeldes oli seni abielus võlgniku ühisomandis olev vara tsiviilkohtumenetluses kaitstud hagi tagamise eest, kuid uue lahendi valguses saab ka ühisomandi osa arvesse võtta võlanõude tagamiseks.

Nimetatud seisukohta muudeti riigikohtu määrusega , mille kohaselt on ka tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise määruse alusel võimalik kanda kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelatakse kinnisasja käsutamine vaid kostjaks oleval abikaasal. Keelumärke kandmiseks ei ole uudse praktika kohaselt vaja enam teise abikaasa nõusolekut.

Kolleegium märkis, et praktika muutmine on võlausaldajate õigustatud huve arvestades mõistlik.

Reppi sõnul on arusaadavalt hagi rahuldamise korral võimalik sissenõue pöörata vaid võlgniku osale ühisvarast ning selle eelduseks on vastavas osas ühisvara jagamine. Abikaasa, kes ei ole võlgnikuks, säilitab oma õiguse vara omandiosale.

Ühtlasi on oluline tähele panna, et abikaasade ühisomand ei pruugi alati olla kinnistusraamatu kandest nähtav, mistõttu võib võlausaldaja joaks võlgniku kinnisasja tegeliku väärtuse ja võlgniku maksevõime välja selgitamisel osutuda vajalikuks ka juriidiliste aspektide korrektne hindamine.

President muretseb liigse vägivalla pärast Eesti ühiskonnas

FOTO: EESTI KAITSEVÄGI

President Kersti Kaljulaid avaldas riigi aastapäeva puhul peetud kõnes muret liigse vägivalla pärast Eesti ühiskonnas.

"Me peame rääkima ka Eesti hingeseisundist. Me peame koos pingutama, et Eestis oleks vähem kurjust. Täna on riigipüha. Politsei teab – pühade ajal saavad inimesed kõige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kõige turvalisem: kodus. Nii on see jõulude ajal, jaanipäeval. Nii on see ka täna, vabariigi aastapäeval," rääkis Kaljulaid.

Tema sõnul korduvad vägivaldsed mustrid põlvest põlve. Neid murda ei saa teisiti kui avaliku tähelepanuga, mis toob kaasa olulise nihke hoiakutes. Ei piisa, kui delegeerime selle probleemi politseile ja sotsiaaltöötajatele. Millal te kuulsite viimati poliitilist diskussiooni, näiteks enne valimisi, kuidas lugupeetud kandidaadid võiksid aidata vägivalda välja juurida? Nõudke sellist diskussiooni. Ärge valige inimesi, kes koduvägivalla teemal suudavad genereerida vaid mõne labase nalja. Ärge naerge ja ärge valige," märkis riigipea.

"Omalt poolt luban, et ei lakka pidupäevakõnedes teile sellest rääkimast enne, kui ma tunnen – hoiakud muutuvad. Kui kodudes on inimesed kaitstud, siis oleme ka avalikus ruumis enam kaitstud liiklusraevu, juhusliku peksasaamise ja põhjendamatu halvakspanu eest. Loodan, et viie aasta pärast ei ole möödavaatamine enam mõeldav. Kahtlemata vajame vägivallaga võitlemiseks ka investeeringuid - eelkõige võimalust anda kannatanutele uus elu, sõltumata vägivalla iseloomust ja kannatanu vanusest. Kuid investeeringud tekivad avalikust tellimusest," ütles Kaljulaid.

Möödavaatamiskultuur sellist tellimust ei tekita. "Märkamiskultuuri edendamine on meie kõigi töö. Alustuseks vaadakem iseendasse. Internetist leiate Teomeetri, kus alates tänasest kogutakse ideid vägivallata Eesti saavutamise nimel," lisas president.

Eest riigi auks marssis paraadil 1100 osalejat

EESTI VABARIIK 99 / Paraadi peaproov.23.02.2017

PILDIGALERII Tallinnas Vabaduse väljakul peeti reedel Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraad, kus marssis ligi 1100 kaitseväelast, kaitseliitlast, sisekaitseakadeemia kadetti ning liitlassõdurit.

"Eesti sõjalise riigikaitse alustalad on võrdselt nii kollektiivne kaitse kui ka iseseisev kaitsevõime. Eesti riik on oma valikutes olnud kindel ja kaitseväe arendamine on juba aastaid olnud tähelepanu keskpunktis. Me ei saa lubada endale olla käed rippus, silmapiirile suunatud pilk läänest abi ootamas. Kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta," ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras oma kõnes. "Me oleme nii suurtel õppustel kui ka välk-kogunemistel oma reservväelaste valmisolekut ja oskusi proovile pannud. Me oleme kogenud, et Eesti inimeste soov ja tahe riiki kaitsta on reaalne ja arvestatav."

Paraadi olid lisaks president Kersti Kaljulaidile, valitsuse liikmetele ja teistele külalistele Eestist ja diplomaatilisest korpusest saabunud jälgima muuhulgas NATO Euroopa vägede ülemväejuhatuse staabiülem Saksa kindral Werner Freers, Saksa õhuväe ülem kindralleitnant Karl Müllner, Ameerika Ühendriikide kõrgemate ohvitseride kursus ja selle ülem erukindral Philip Mark Breedlove ning NATO mobiilse eelhoiatuse üksuse NAEW&CF aseülem Ühendkuningriigi õhuväe kommodoor Paddy Teakle. Ameerika Ühendriikide 4. jalaväediviisi aseülem brigaadikindral Christopher Donahue marssis paraadil koos USA jalaväerühmaga, olles esimene Eestis paraadil marssinud välisriigi kindrali auastmes kaitseväelane.

Paraadil olid esindatud kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla maleva tankitõrjerühm ja Harju maleva miinipildujarühm, naiskodukaitse ning Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemiline malevkond. Samuti nägi paraadil sisekaitseakadeemia kadette ning politsei- ja piirivalveameti teenistuskoeri.

Scoutspataljon osales paraadil esimest korda jalaväe lahingumasinatega CV9035 ning Viru jalaväepataljon soomustransportööridega Sisu XA-188. Esmakordselt nägi paraadil marssimas ka 1. jalaväebrigaadi luurekompaniid.

Rühmasuuruse üksusega olid esindatud Ameerika Ühendriigid ning Ühendkuningriik, kelle üksus peagi Eestis teenistust alustab. Ameeriklased tõid paraadile ka kaks jalaväe lahingumasinat Bradley ja kaks tanki Abrams M1A2. Liputoimkondadega olid esindatud Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani.

Paraadialalt lendas teemantformatsioonis üle neli Eesti õhuväe kopterit R-44 Robinson, politsei- ja piirivalveameti lennusalga helikopter AgustaWestland AW139 ning Saksa õhuväe hävitajad Eurofighter ja Hollandi õhuväe hävitajad F-16.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja liitlaste tehnikaga. Tänavu saab lisaks käsitulirelvadele näitusel näha 2016. aastal kaitseväe relvastusse võetud jalaväe lahingumasinat CV9035, Ameerika Ühendriikide tanki Abrams ja jalaväe lahingumasinat Bradley, soomustransportööri Sisu XA-188, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.

Riigi sünnipäeva toiduhitid on vürtsikilu, kartulisalat ja seapraad

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Vabariigi aastapäeva traditsioonilise koduse pidulaua ületamatuks lemmikuks on kiluvõileivad ja kartulisalat – tervelt kolmveerandis Eesti peredes moodustavad just need toidud lahutamatu osa riigi sünnipäeva auks kaetavast lauast, selgib Maxima kauplusteketi müügistatistikast.

“Uurisime oma klientidelt, millised on Eesti peredes need toidud, milleta 24. veebruari ette ei kujutaks. Oodatult osutusid populaarseimateks kiluvõileivad ja kartulisalat – just need toidud tõi välja tervelt 74 protsenti meie Facebooki küsitlusele vastanutest,” kirjeldas Maxima Eesti ostudirektor Kristina Mustonen.

Mustoneni sõnul kajastab ligi 1600 osalejaga küsitluse tulemusi ka kaupluste müügistatistika. Juba praegu on näiteks vürtsikilude müük kuu esimese poolega võrreldes kasvanud 45 protsenti. Samuti on märgatavalt kasvanud kartulisalati ostmine.

“Täiendavalt tõid Eesti inimesed traditsioonilise aastapäevalaua roana välja seaprae, rosolje ja erinevad pidulikud juustutordid,” lausus Mustonen. “Magustoitudest eelistatakse kooke ja torte, aga ka nime või sümboolikaga Eestiga seostatavaid komme, mille müük on kasvanud nädala-paari taguse ajaga koguni seitse korda.”

Veel toovad inimesed pidulaua lemmiktoodetena välja kamavahtu, puuvilju ja erinevaid suupisteid ning pidulikest jookidest Vana Tallinna likööri ja šampust.“Ostukorvis annab aastapäeva eel tooni üleüldiselt eestimaisus. Selleks, et kodumaised tooted jõuaksid ostukorvi veel lihtsamini, oleme veebruaris kodumaistele toodetele lisanud ka vastava “Eesti toidu kuu” märgise,” lisas Mustonen.

Putin õnnitles Eestit vabariigi aastapäeva puhul

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Venemaa president Vladimir Putin saatis president Kersti Kaljulaidile õnnitlused seoses Eesti vabariigi aastapäevaga, teatas Vene saatkond Tallinnas.

"Vene president väljendas oma õnnitlustelegarmmis veendumust, et Vene-Eesti suhted arenevad heanaaberlikkuse ja vastastikuse lugupidamises vaimus, mis vastab mõlema rahva huvidele," märkis saatkond.

Venemaa liider soovis oma Eesti kolleegile ja kõigile Eesti elanikele õnne, heaolu ja kõike paremat, edastas saatkond Putini õnnitlustelegrammi sisu.

Riigi sünnipäeval lehvivad hoonetel riigilipud

FOTO: VT

Reede on riigi 99. sünniaastapäeva puhul lipupäev.

Vabariigi aastapäeval heisatakse lipud kõigile äri- ja büroohoonetele ning elumajadele. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Ühtsustunde väljendamiseks on ka kõik teised oodatud Eesti lippe heiskama. Lipud heisati päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD