Konjunktuuriinstituudi hinnangul liikus 2016. aastal Eesti elanike ostetud alkoholi tõttu Läti riigieelarvesse umbes 8,5 miljonit eurot ehk 3,4 protsenti Eesti alkoholiaktsiisi laekumisest.

Esmaspäeval tutvustas Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) kaubandus-tööstuskoja tellimusel tehtud piirikaubanduse teemalise uuringu tulemusi. Ühe inimese kohta osteti mullu Lätist õlut keskmiselt 50 liitrit, siidrit 13 liitrit, viina 10 liitrit, longdrinke 7 liitrit, veine 6 liitrit ja teisi kangeid alkohoolseid jooke 5 liitrit. Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas käies kulutas 39 protsenti inimestest ühe reisi ajal alkohoolsete jookide ostmiseks rohkem kui 100 eurot.

Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul pole varasematel aastatel Eesti ja Läti aktsiiside suhtes suurt erinevust olnud, need hakkasid Eesti ja Läti alkoholiaktsiiside vahel tekkima 2015. aastast, kui Eestis tõsteti alkoholiaktsiisi 15 protsenti.

Mullu osteti Lätist tihti lisaks alkoholile ka muid kaupu, peamiselt toidukaupu, mida 2016. aastal hankis 51 protsenti Lätist alkoholi ostnud inimestest. Mootorikütust ostis Lätist alkoholi ostnud inimestest 24 protsenti, tubakatooteid 18, ehituskaupu 17 ja teisi kaupu, nagu rõivad, jalatsid, kodutehnika ja muu säärane 8 protsenti.

Käesoleval aastal kavatseb Lätti alkoholi ostma minna 21 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. Lätist 2016. aastal spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimestest plaanib kindlasti alkoholiostu reisi teha 64 protsenti, samas kui Lätis möödunud aastal läbisõidul või reisil olnud inimestest kavandab käesoleval aastal alkoholi ostma minna kindlasti 23 protsenti.

Josing tutvustas lisaks Eesti uuringule ka Soomes tehtud alkoholi teemalise uuringu tulemusi. Nimelt plaanitakse Soomes alkoholiseaduses olevaid piiranguid vähendada. Soome uuringu tulemustest selgus, et kui nimetatud muudatused ellu viiakse, siis vähenevad soomlaste Eestist tehtud alkoholi ostud 27 protsenti. Josing märkis, et uusi Eesti aktsiisitõuse polnud uuringu läbiviimisel veel arvesse võetud.

"Kui 2015. aastal moodustasid lühiajalised Lätis käimised 3 protsenti kõikidest piiriületustest, siis 2016. aastal oli nende osakaal 6 protsenti. Oma kontrollidest näeme samas, et Lätist toodavad kogused jäävad lubatud piiridesse ning eelmisel aastal pidime maksuotsuse tegema vaid 13 juhtumis," ütles MTA teabeosakonna juht Janek Leis uuringu tutvustamisel.

Mullu suvel Võrumaal Antslas juhtunud traagiline õnnetus, milles hukkus puuskulptuuri alla jäänud laps, kellelegi süüdistust ei toonud.

"Antsla kultuurikeskuse õuel toimunud õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks alustatud kriminaalmenetlus lõpetati eelmise aasta lõpus ilma kellelegi kahtlustust esitamata," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

Tema sõnul tuvastati menetluse käigus, et puuskulptuuri ümberkukkumist ei põhjustanud kellegi kuritahtlik tegevus, vaid tegemist oli traagilise õnnetusega.

Õnnetus juhtus mullu 16. juuli õhtul Antsla kultuuri- ja spordikeskuse õuel, kus lapsed ronisid puidust skulptuuride otsas, kui üks skulptuur kukkus ümber ning selle alla jäi kuueaastane poiss. Laps sai üliraskelt vigastada ja suri mõned päevad hiljem haiglas.

Jätkuvate kaebuste tõttu kontrollitööde korraldamise kohta koolides on õiguskantsler asunud uurima, kuidas järgivad koolid sotsiaalministri määrusega kehtestatud reegleid kontrolltööde korraldamisele.

Kuivõrd kontrolltööde planeerimise teemal on jätkuvalt palju pöördumisi, otsustas õiguskantsler tegeleda kontrolltööde korraldamise probleemiga laiemalt. Selleks palus õiguskantsler juhusliku valiku alusel valitud koolidelt täpsemat infot kontrolltööde korraldamise kohta.

Õiguskantsler soovib saada elektroonilist väljavõtet koolides kasutusel olevast koolihaldussüsteemist nii, et väljavõttel kajastuksid 8. klasside nelja nädala õpiülesanded õppeveerandi või muu õppeperioodi lõpus sellel õppeaastal.

Eelmisel aastal aastal märkis õiguskantsler, et koolides tuleb kontrolltööde toimumise planeerimisel jälgida, et õppenädalas ei oleks neid üle kolme ja need ei satuks nädala või koolipäeva algusse ega lõppu.

Õpilaste tervise kaitse huvides on sotsiaalminister kehtestanud määrusega kontrolltööde korraldamise nõuded. Kuna õpilase töövõime kogu nädala kestel ei ole ühesugune ning maksimaalne töövõime saavutatakse nädala teisel ja kolmandal päeval, tuleb kontrolltööd planeerida määruse kohaselt üldjuhul nädala keskele.

Seetõttu soovib õiguskantsler teada, kuidas on ides korraldatud kontrolltööde planeerimine ja õpetajate vaheline koostöö kontrolltööde planeerimisel ning kuidas jälgib kooli juhtkond, et õpetajad täidaksid määruse nõudeid.

Õiguskantsler soovib ka teada, kuidas koolijuhtide hinnangul oleks võimalik efektiivselt tagada, et õpilaste õpikoormus kontrolltöödeks ettevalmistamisel ja nende tegemisel oleks ea- ja jõukohane.

Kontrolltöö edukas sooritamine nõuab õiguskantsleri sõnul õpilaselt ettevalmistusaega, tuletamaks meelde õppeveerandi või kursuse jooksul õpitut ja kontrolltööks kordamisega tuleb õpilasel hakkama saada igapäevase muu õppetöö kõrvalt. Et kontrolltöödeks ettevalmistamine ja nende tegemine ei kurnaks õpilasi liialt, peab kool vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele korraldama õppe õigesti ja koostama päevakava, mis oleks õpilasele ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

Keskkonnaministri käskkirjaga menetlusse võetud ning enam kui neljakümnele kaitsealusele liigile elupaiku pakkuva Keretü kaitseala moodustamisega on juba üle aasta viivitatud, et kaitseministeerium saaks ilma takistavate looduskaitseliste piiranguteta ala kõrval asuvat harjutuspolügoni laiendada, märgib kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks oma esmaspäevases avalikus pöördumises.

Ühenduse kinnituse on piirkonna loodus nii riiklikult kui rahvusvaheliselt olulise väärtusega, mistõttu paluvad keskkonnakaitsjad ala kaitse-eeskirja menetlemise enne polügoni edasist arendamist lõpule viia, vastasel juhul ohustavad kaitseministeeriumi arendustööd piirkonna loodusväärtusi.

Võru maakonda Rõuge ja Sõmerpalu valda kavandataval looduskaitsealal on moodustatud kaksteist püsielupaika ja registreeritud üheksa vääriselupaika. Keskkonnaameti tellimusel valminud eksperthinnanguga leiti juba neli aastat tagasi, et neid elupaiku ohustab killustumise tõttu hääbumine. Eksperdid toonitasid ühtse looduskaitseala moodustamise vajadust, tagamaks seal elavate liikide püsimajäämise, toon kodanikuliikumine esile.

„Alal esineva praeguse kaitsekorraga ei ole võimalik tagada enamiku III kaitsekategooria ehk üle-euroopaliselt kaitse all olevate liikide ning kõrge taimestiku- ja linnustikuväärtusega alade säilimist, kuna need asuvad väljapool kehtestatud ja projekteeritavaid püsielupaiku ning nende kaitse ei ole praeguse olukorra jätkumisel tagatud,“ leitsid keskkonnaameti tellimusel on arvamuse kujudanud eksperdid.

2014. aastal algatati looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, tuues põhjuseks seal leiduvate liikide ja elupaigatüüpide haruldust ja ohustatust. „Kuna planeeritavale alale jääb nii kaitstavaid elupaiku kui ka liike, on otstarbekas moodustada looduskaitseala – see on vajalik kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks,“ seisis eelnõu ekspertiisis.

Ekspertiisi kohaselt on Keretü looduskaitseala kaitse-eesmärgiks kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsi, madalsoid, siirdesoid, rabasid ja nendes esinevaid looma- ja taimeliike. Piirkonna kõige ohustatumateks loomaliikideks on must-toonekurg, merikotkas, metsis ja kanakull, taimedeks aga kollane kivirik, kaunis kuldking, sagristarn ja väike-käopõll. Planeeritaval Keretü looduskaitsealal on ekspertide hinnangul kauni kuldkinga kõige esinduslikum elupaik Kagu-Eestis , kusjuures kollane kivirik ja kaunis kuldking on lisatud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisadesse. Lisaks asub alal hulganisti teisigi kaitsealuseid looma- ja taimeliike.

2015. aasta lõpus hakati keskkonnaminister Marko Pomerantsi käskkirjaga kavandatava looduskaitseala kaitse-eeskirja menetlema, toonitades ala kõrget loodusväärtust. "Pärast seda pole eeskirja menetlemine aga edasi liikunud, sest kaitseministeerium on asunud protsessi teadlikult pidurdama. Viivitus on tingitud asjaolust, et hetkel on koostamisel Nursipalu harjutusvälja projekt ja keskkonnamõju hindamine (KMH),“ selgitas käesoleva aasta algul keskkonnaameti juhtivspetsialist Eleri Laidma seltsingu Inimsõbralik Nursipalu pärimise peale. „Kaitseministeerium on seisukohal, et ennem pole otstarbekas kaitse-eeskirja menetlusega edasi liikuda, kui harjutusvälja projekt ja KMH on jõudnud etappi, kus saab juba kindlamalt hinnata, et kavandatavate riigikaitseliste ehitiste rajamise ning kasutamise ja koostatava kaitse-eeskirja vahel ei teki olulisi põhimõttelisi vastuolusid.“

Kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks seab aga selline asjade käik kavandatava kaitseala loodusväärtused tõsisesse ohtu, kuna häirimisalti merikotka pesast plaanitakse vaid 400 meetri kaugusele pommitamisala ning ohtu metsistele on tunnistanud isegi kaitseministeeriumi spetsialistid. „Metsisele tundlikul perioodil 15. märtsist kuni 30. juunini avaldab harjutusväljal tulirelvadega harjutuste korraldamine negatiivset mõju ala linnuväärtustele, seda ka võimalike leevendavate meetmete rakendamise korral,“ seisab harjutusvälja arendusprogrammis.

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks edastas esmaspäeva hommikul riigikogu esimehele  Eiki Nestorile, kaitseminister Margus Tsahknale, keskkonnaminister Marko Pomerantsile ning riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale avaliku pöördumise, paludes kavandatava Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja menetlus kiiresti lõpule viia. Kodanikuliikumise hinnangul saab alles peale kaitseala moodustamist edasi minna Nursipalu harjutusvälja arendamise programmi ja keskkonnamõjude hindamisega, vastasel juhul võivad riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega loodusväärtused tõsiselt kahjustada saada. Liikumine loodab, et riik astub Nursipalu elanike ja EMA aktivistidega dialoogi. Vastasel juhul korraldatakse mastaapsem teavituskampaania, et riik oma rabeda tegutsemisega jäädavaid looduskahjusid ei tekitaks.