Esmaspäeval kontrollivad politseinikud üle Eesti autojuhtide kainust, kuid seekord on politseioperatsioon eriline, sest kõik seaduskuulekad autojuhid saavad politseinikelt tänutäheks kommi.

„Tänane tavatu lähenemine operatsiooni läbiviimisele sündis koostöös veebirakendusega Teomeeter, kus inimesed andsid erinevaid lubadusi liikluskultuuri parandamiseks. Meie lubasime enda poolt, et politsei teeb liiklejatele üllatuse, kui koguneb 100 000 liiklusalast lubadust,“ ütles politseikapten Sirle Loigo. „Loodan siiralt, et täna saavad kõik kommid otsa ja kõik autojuhid on kained.“

Sel aastal on politseinikud liiklusest kõrvaldanud juba pea 900 juhti, kes poleks tohtinud rooli istuda. Mullu toimus joobes juhtide süül 165 liiklusõnnetust, milles hukkus seitse ja sai vigastada 214 inimest.

Teomeeter.ee pakub ideid igapäevategudeks, millega igaüks saab ise Eesti kultuuri ja väärtusi kujundada. Teomeetri esimeseks teemaks on liikluskultuur ja ligi 17 000 inimest on andnud juba üle 101 000 lubaduse, mis aitavad liiklust turvalisemaks muuta.

Kõige sagedamini antud lubadused puudutasid alkoholi – üle 6600 inimese lubasid mitte istuda joobes rooli ning üle 5200 inimese lubasid mitte istuda autosse, mille juht on joobes. Samuti olid populaarsed lubadused võtta teekonnaks varuaega, et mitte kiirustada, tänada kaasliiklejaid lahkuse eest ja näidata suunda vähemalt kolm sekundit enne pööret või reavahetust.

„Kui kõik need lubadused saavad teoks, muutub meie liiklus palju turvalisemaks ning paljud suuremad ja väiksemad liiklusõnnetused hoitakse ära,“ ütles Sirle Loigo.

"100 000 liikluskultuuri arendavat lubadust on Eesti rahva suur kingitus iseendale. Liiklusõnnetuste vähendamise kõrval muudavad need lubadused liiklemise kindlasti ka järjest viisakamaks, hoolivamaks ja meeldivamaks. Loomulikult julgustame kõiki teomeeter.ee lehel lubaduste andmist jätkama," lisas Teomeetri tegevjuht Halliki Voolma.

Teomeeter loodi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi raames. Lisaks liiklusteemale saab Teomeetris tegudega panustada turvalisemasse alkoholikultuuri ning järge ootavad tarbimistarkuse ja keskkonnahoiu teod. Iga teema siht on koguda vähemalt 100 000 tegu.

Märtsi esimesed päevad tulevad lörtsised ja soojad, kuid kohati üsna tugeva tuulega.

Teisipäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab veidi. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-10, hommikuks saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +3, öö hakul Kirde-Eestis kuni -3 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm ja pärastlõunal sajab mitmel pool enamasti vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s, õhtul nõrgeneb. Sooja on 2-7 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma ja lörtsi. Puhub lõunakaaretuul 4-10 m/s. Sooja on 1-4 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Ajuti sajab vihma ja lörtsi. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 17 m/s. Sooja on 2-6 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab enamasti lörtsi. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 17 m/s. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on -1 kuni +2 kraadi. Ka neljapäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi, kuid päeva jooksul sajuhood harvenevad. Puhub lõunakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 1-5 kraadi.

Nagu kogu maailmas, nii peetakse ka Eestis eeloleval teisipäeval harvikhaiguste päeva.

Euroopa Liidu tasandil defineeritakse haruldast haigust ehk harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st. Hinnanguliselt arvatakse olevat 5000–8000 haruldast haigust, mis mõjutab 6–8 protsenti kogu elanikkonnast nende eluperioodi jooksul. Absoluutarvudes väljendades mõjutavad harvikhaigused 27–36 miljonit inimest EL-i tasandil – Eestis seega 70 000–100 000 inimest.

"Enamasti peetakse asju ja olukordi, mis esinevad harva või mida eksisteerib vähe, ikka eriti väärtuslikuks ja ihaldusväärseks. Harvikhaigus seevastu pole kunagi oodatud ega ihaldatud," kirjutab vabaerakondlane Monika Haukanõmm Facebookis. "Harvast esinemisest tulenevalt on keeruline haigust tuvastada, ravida või kontrolli all hoida, sest tihti puuduvad meil selleks veel teadmised ja oskused. Kui õnneks areneb teadus iga päevaga ning ikka on lootust."

Enamik haruldasi haigusi on geneetilise päritoluga, kuid esineb ka kasvajaliste haiguste haruldasi vorme, autoimmuunse geneesiga haruldasi haigusi. Teadusuuringud on näidanud, kui olulised on teadmised ja arusaamine haruldase haiguse tekkemehhanismidest. Paraku napib teadusuuringuid harvikhaiguste valdkonnas, lisaks on need tegevused hajutatud erinevate uurimiskeskuste vahel, kirjutab Puuetega Inimeste Koda enda koduleheküljel.

Spetsiifilise tervishoiupoliitika puudus või puudulikkus ning pädevuse hajutatus viib sageli diagnoosi hilinemiseni, millest tulenevalt on ka õigeaegne ravi raskendatud. See kõik mõjutab inimest psühholoogiliselt, füüsiliselt ja intellektuaalselt. Lisanduda võivad mittesobiva või isegi vale ravi mõjutused, kuigi õige ja õigeaegse raviga inimese elukvaliteeti oluliselt ei muudeta. Seega on tuhandete haruldase haiguse diagnoosiga patsientide jaoks kõige olulisem õigeaegse diagnoosimise ja õige ravi kättesaadavuse tagamine.

Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Agrenska Fond ja riigikogu puuetega inimeste toetusgrupp korraldavad 28.veebruaril riigikogu konverentsisaalis VII Harvikhaiguste ümarlaua. Eesti on kodanikuühiskonna esindajate kaasabil välja töötanud harvikhaiguste arengukava, kuid seda ei ole hakatud avaliku sektori toetusel ellu rakendama. Tänaseni veavad tegevusi vaid kodanikuühiskonna organisatsioonid. Oluline on aga, et ka Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tegevuste raames pälviks see valdkond tähelepanu ning edaspidi leitaks vahendid, et arengukava ka avaliku sektori toetusel ellu rakendama hakata.

Keskkonnaagentuuri ja Riigi Ilmateenistuse ennustusmängu võitsid Signe Suurmets ja Kairi Säinas, kes ennustasid kõige täpsemini, et Eesti Vabariigi 99. aastapäeval ehk 24. veebruari keskpäeval on keskmine õhutemperatuur -1,6 kraadi.

Signe Suurmets ja Kairi Säinas pakkusid mõlemad keskmiseks temperatuuriks -1,6 kraadi, teatas keskkonnaagentuuri pressiesindaja BNS-ile.

"Kuigi võime oletada, et eestimaalased võiksid siinset ilma hästi tunda, võis temperatuuripakkumistes siiski tõdeda päris suurt kõikumist: vahemikus +9,3 kuni -8,5," lisas pressiesindaja. Kokku ennustas õhutemperatuuri 172 inimest.

Valgamaal Muhkva külas elav 25-aastane koduperenaine Kairi Säinas ütles, et arutas temperatuuri pakkumist eelnevalt abikaasaga. "Mees arvas, et võiks pakkuda -1,3 mina jälle, et -1,6. Hea, et sel korral minu variant kirja sai. Ise ma suur ilmaennustushuviline ei ole, pigem tavaline tarbija. Prognoose ma ikka jälgin, aga kõige rohkem usaldan seda vaatepilti, mis mulle hommikul ärgates aknast avaneb," sõnas ta.

Mõlemale ennustajale on Keskkonnaagentuur välja pannud majaekskursiooni ilmateenistuse ruumides ning meenekotid.

Kui vabariigi aastapäevaks välja kuulutatud ilmaennustusvõistlus oli rohkem meelelahutuslikumat laadi, siis tegelikult on Keskkonnaagentuur inimeste omapoolsest panusest ja algatusest väga huvitatud.

"Pean vabatahtlike ilmavaatlejate kaasamist väga oluliseks. Mitte just õhutemperatuuride prognoosis, vaid kriisisituatsioonides operatiivse info jagamise osas," lausus agentuuri direktor Taimar Ala.

"Eriti oluline on vabatahtlike edastatud info meile just kriiside puhul, kus meil on oluline saada kahjudest kiiret ülevaadet," sõnas Riigi Ilmateenistuse ilmavaatluse osakonna juhataja Miina Krabbi. "Puudutab see siis tugevat rahesadu, seda, kus mõni linnatänav on vihmavee uputuse alla mattunud või kust tormituul üle on käinud ja mis suunas edasi liikunud. Nende inimeste poolt saadetud teadete alusel saame oma ilmapilti paremini jälgida, selle kulgu prognoosida ning reaalsuse mõõtme juurde lisada."

Eesti keskmise õhutemperatuuri arvutamine Eesti Vabariigi sünnipäeval arvutati aritmeetilise keskmisena. Arvutuses arvestati 24. veebruari keskpäeva õhutemperatuuri kõigist üle riigi paiknvast 25 ilmajaamast saadud andmeid: Tallinn-Harkust, Heltermaalt, Jõgevalt, Jõhvist, Kihnust, Kundast, Kuusikult, Narvast, Lääne-Nigulast, Pakrilt, Pärnu-Saugast, Ristnast, Roomassaarelt, Ruhnult, Sõrvest, Tartu-Tõraverest, Tiirikojalt, Toomalt, Türilt, Valgast, Viljandist, Vilsandist, Virtsust, Väike-Maarjast ja Võrust.