Võrus neljapäeva õhtul puhkenud mööblitehase tulekahju põhjustas tõenäoliselt elektririke.

Kuigi alul arvati, et põlengu põhjustas varem tehtud keevitustöö, siis selgitas Lõuna päästekeskuse menetlusinspektor, et tõenäoliselt põhjustas tulekahju hoopis laevalgusti elektririke. 

Häirekeskus sai kell 18.51 teate, et Võrus Tallinna maanteel põleb puidutööstuse hoone üks ots. Leek ulatus teatamise ajal katuse alt välja. Päästjad selgitasid, et süttinud oli puitmööbli tootmisega tegeleva ettevõtte hoone katlaruumi poolne osa ja tuli oli levinud ka laoruumidesse.

Suitsusukeldumisvarustuses päästjad sisenesid tootmisruumidesse ning piirasid tule levikut sinna. Ühtlasi summutati leeke väljast. Tulekahju kustutati ööl vastu reedet kella 00.36 ajal. Tules hävis ligi viiendik hoonest.

Selleks, et aidata kaasa ettevõtluse arengule kõikjal Eestis ja parandada inimeste elutingimusi, kinnitas valitsus neljapäeva õhtul kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused - riigitoetus on aastatel 2017-2020 kokku 62,5 miljonit eurot.

„Valitsuse eesmärk on viia Eesti välja majandusseisakust ja vähendada ebavõrdsust. Selleks, aga tuleb luua eeldused, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti. Töökohad tekivad sinna, kus on inimesed ja vastupidi,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

„Selleks, et soodustada töökohtade teket väljaspool pealinna, tuleb lisaks ettevõtjate endi investeeringutele, panustada ka kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu on valitsus otsustanud toetada kaasaegsete üürielamute rajamist. Sellega anname hoogu juurde kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi," selgitas Palo.

Lisaks pidas valitsus oluliseks, et üürielamute programmi saaks kohalik omavalitsus kohaldada ka sotsiaalhoolekande seaduses toodud ülesannete täitmiseks.

Eesti riik ja kohalikud omavalitsused on vaid neli protsenti elamufondi omanikud, samas Soomes on eluruumide mahust riiklikult toetatud üüripindu enam kui 15, Taanis 18, Rootsis 25, ja Hollandis 35 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringust selgub, et avaliku sektori poolt toetatud üürielamispinnale on valmis elama asuma 26 protsenti kõigist vastajatest. Uuringu tulemused näitavad, et inimesed on liikumas paindlikuma elustiili poole, kus elukoht ei määra töökohta, vaid töökoht määrab elukoha ning inimesed ei ole enam nii kinni soovis eluaset omada, vaid eelistavad pigem üürida.

Juba Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas, see tähendas 2013. aastani 700 korterit, ent paraku ei viidud plaanitut ellu. Tol ajal hindas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lisaüürikorterite koguvajaduseks 6000 korterit. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud Energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise sihttasemeks samuti 6000 korterit. On ilmne, et tegelik vajadus üürielamispindade järele on tunduvalt suurem praegu olemasolevast ja meelestatus eluaset üürida on kasvutrendis.

Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist eesmärgiga kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures 2017. aastal saab taotleda maksimaalselt kuni 1 miljon eurot.

Omavalitsus, kes toetust taotleb peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.

Ministrid arutasid neljapäeval valitsuskabineti nõupidamisel valitsuse 100 päeva plaani täitmist, märkides, et aeg on olnud tegus ja enamus seatud ülesannetest on täidetud.

Eelkõige keskenduti valitsuse neljale prioriteedile, milleks on Eesti rahvaarvu suurendamine, ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine, riigi majandusseisakust väljaviimine ning Eesti julgeoleku hoidmine ja tugevdamine

„Valitsuse sada päeva on olnud väga tegusad ja meil on tulnud esimestest hetkedest alates ennast tublisti tõestada. Mul on hea meel tõdeda, et valitsus on olnud kõigi selle osaliste nägu ning oleme saanud oma häid ideid Eesti riigi ja rahva heaks rakendada. Tänan siiralt kõiki riigikogu liikmeid, kes meie valitsusele oma usalduse andsid ning meie tööl tihedalt silma peal hoiavad. Samuti tunnustan ministreid konstruktiivse ja ühisosa otsiva tööõhkkonna eest. Loomulikult teeb heameelt ka rahva jätkuv usaldus, mis sunnib meid järgmistel kuudel ning aastatel veelgi enam pingutama, et Eesti oleks ühtsem ja edukam," rääkis Keskerakonna liidrist peaminister Jüri Ratas.

Valitsuse 100 päeva plaanis on 88 ülesannet, millest on täidetud 70 ülesannet, osaliselt täidetud seitse ja hilinenud 11 ülesande täitmine.

Olulisemate 100 päeva tegevuste hulgas on lasterikka pere toetuse suurendamine 300 euroni kuus, vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi paindlikumaks muutmine, Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise otsus, pensionireform ning tulumaksureform, mille tulemusena paraneb madalapalgaliste toimetulek. Valitsuse esimese 100 päeva jooksul lepiti kokku riigikaitseinvesteeringute programmi põhimõtetes, jätkati ettevalmistustega NATO lahingugrupi saabumiseks Eestisse 2017. aasta aprillis, arutati ettepanekuid Eesti välisteenistuse tugevdamiseks ning kinnitati Eesti esialgsed prioriteedid Euroopa Liidu eesistumiseks.

Lisaks 100 päeva plaanile kinnitas valitsus 2016. aasta detsembris ka tegevusprogrammi aastateks 2016–2019, mis sisaldab konkreetseid tegevusi valitsusliidu eesmärkide elluviimiseks järgmise kahe aasta jooksul.

Jüri Ratase juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsuse 100. ametisoleku päev täitub reedel.

Võrus puhkes neljapäeva õhtul mööblitehases tulekahju, mille võis esialgsetel andmetel põhjustada hooletus keevitustöödel.

Häirekeskus sai põlengust teate kell 18.51, kui selgus, et Tallinna maanteel oli tuld võtnud puitmööbli tootmisega tegeleva ettevõtte tootmishoone, märkis päästeameti korrapidaja.

Leek ulatus teatamise ajal katuse alt välja. Päästjad selgitasid, et süttinud oli puitmööbli tootmisega tegeleva ettevõtte hoone katlaruumi poolne osa ja tuli oli levinud ka laoruumidesse. Suitsusukeldumisvarustuses päästjad sisenesid tootmisruumidesse ning piirasid tule levikut sinna. Ühtlasi summutati leeke väljast.

Kustutustööd lõpetati ööl vastu reedet 36 minutit pärast südaööd. Esialgsetel andmetel põhjustas tulekahju hooletus keevitamisel. Päästeamet juhib tähelepanu, et tuletööde tegemisel tuleb hoolikalt täita tuletöö tuleohutusnõudeid. Inimesed põlengus vigastada ei saanud.