Grippi on surnud kokku 33 inimest

Kuigi grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk on hakanud langema, on gripp sel hooajal nõudnud kokku 33 inimelu.

Kuigi grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk on kolmel viimasel nädalal pidevalt langenud, on samas pidevalt kasvanud gripist tingitud tüsistuste tagajärjel surnud inimeste arv, teatas BNS-ile terviseamet. Kümne haigla andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu elu kaotanud 33 inimest, neist 29 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Haiglaravi on gripi tõttu vajanud 1187 patsienti, neist 69 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised. Intensiivravi on vajanud 90 inimest, neist kaks last vanuses kuni neli eluaastat, üks koolilaps, 18 inimest vanuses 18-64 ning 68 inimest ehk veidi üle 75 protsendi vanuses 65 ja enam. Intensiivravi vajanute mediaanvanus on 74 aastat.

Uuringu andmetel langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 25 protsendi võrra. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal on langenud 40 protsendile.

20.-26. veebruarini pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3997 haigestunut, neist ligi 46 protsenti olid lapsed. Möödunud nädala suurema haigestumise languse üheks põhjuseks oli nädalale langenud püha, mis andis täiendava vaba päeva nii arstidele kui ka patsientidele.

Terviseametile teadaolevalt on intensiivosakonda viidud seitse inimest hooldekodudest, kellest suri viis. Ükski gripi tõttu surnud inimene ei olnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Ameti pressiesindaja lisas, et sel aastal ringluses olev A-gripi viirus H3N2 on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas. Haiglaravi vajanute arv kasvab jätkuvalt, kuid enam siiski mitte sellises tempos nagu varem.