Keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6 protsenti; neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1182 eurot ning kasvas aastavõrdluses 7 protsenti.

Keskmine brutotunnipalk oli mullu 6,90 eurot ning tõusis aastaga 6 protsenti, selgub statistikaameti andmetest.

Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk neljandas kvartalis.

Kui 2014. ja 2015. aastal püsis brutokuupalga aastakasv 6 protsendi piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk – 7,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv 16,4 protsenti haldus- ja abitegevuses ning 14,3 protsenti kinnisvaraalases tegevuses.

Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis, info ja side tegevusalal, majutuses ja toitlustuses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning hariduses.

Maakonniti oli 2016. aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim 1271 eurot Harju ja 1149 eurot Tartu maakonnas ning madalaim, 864 eurot Põlva, 880 eurot Saare ja 884 eurot Jõgeva maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Lääne ja Tartu maakonnas ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakonnas.

2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja tunnis 10,28 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli mullu oktoobris 1140 eurot, novembris 1158 eurot ja detsembris 1248 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta neljandas kvartalis 7,08 eurot ja see tõusis varasema aasta neljanda kvartaliga võrreldes 6,1 protsenti.

Mullu neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk samuti kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis brutokuupalk neljandas kvartalis 15,5 protsenti haldus- ja abitegevuses, 9,5 protsenti hariduses ning 9,3 protsenti kinnisvaraalases tegevuses.

Brutokuupalga aastakasv oli neljandaskvartalis kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehituses.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid möödunud aasta neljandas kvartalis 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid neljanda kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,5 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 1,2 protsenti väiksem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, kinnisvaraalases tegevuses ja mäetööstuses.

Valdkonnad, kus 2016. aasta jooksul on toimunud töötajate arvu kasv, on finants- ja kindlustustegevus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning info ja side.

Kuigi grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk on hakanud langema, on gripp sel hooajal nõudnud kokku 33 inimelu.

Kuigi grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk on kolmel viimasel nädalal pidevalt langenud, on samas pidevalt kasvanud gripist tingitud tüsistuste tagajärjel surnud inimeste arv, teatas BNS-ile terviseamet. Kümne haigla andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu elu kaotanud 33 inimest, neist 29 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Haiglaravi on gripi tõttu vajanud 1187 patsienti, neist 69 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised. Intensiivravi on vajanud 90 inimest, neist kaks last vanuses kuni neli eluaastat, üks koolilaps, 18 inimest vanuses 18-64 ning 68 inimest ehk veidi üle 75 protsendi vanuses 65 ja enam. Intensiivravi vajanute mediaanvanus on 74 aastat.

Uuringu andmetel langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 25 protsendi võrra. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal on langenud 40 protsendile.

20.-26. veebruarini pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3997 haigestunut, neist ligi 46 protsenti olid lapsed. Möödunud nädala suurema haigestumise languse üheks põhjuseks oli nädalale langenud püha, mis andis täiendava vaba päeva nii arstidele kui ka patsientidele.

Terviseametile teadaolevalt on intensiivosakonda viidud seitse inimest hooldekodudest, kellest suri viis. Ükski gripi tõttu surnud inimene ei olnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Ameti pressiesindaja lisas, et sel aastal ringluses olev A-gripi viirus H3N2 on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas. Haiglaravi vajanute arv kasvab jätkuvalt, kuid enam siiski mitte sellises tempos nagu varem.

Veebruaris oli Eesti keskmine õhutemperatuur -2,5 kraadi, mis on kaks kraadi normist kõrgem.

Veebruari kõrgeim temperatuur registreeriti 28. veebruaril Võrus ja see oli 8,3 kraadi. Kuu madalaim temperatuur registreeriti 8. veebruaril samuti Võrus ja see oli -20,6 kraadi.

Eesti keskmine sajuhulk oli veebruaril 30 millimeetrit, mis on 87 protsenti normist.

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 10 millimeetrit 22. veebruaril Ristnas.

Eesti keskmisena oli veebruaris päikesepaistet 71 tundi, mis on 117 protsenti normist.

Kahe nädalaga esitas oma tuludeklaratsiooni maksu- ja tolliametile (MTA) 493 000 inimest, kes saavad kokku tagasi 76,1 miljonit eurot. Veebruari lõpu seisuga on inimeste pangakontodele jõudnud 65,5 miljonit eurot enammakstud tulumaksust.

MTA teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul kulges aktiivsem deklareerimisperiood tänavu sujuvalt, mis võimaldas oodatust varem hakata inimestele tagastusi pangakontodele kandma. „Juba veebruari lõpu seisuga on tagastatav summa käes valdaval enamikul inimestest, kelle deklaratsiooniga oli kõik korras,“ selgitas Udde.

Kiire tagastuse üheks põhjuseks oli ka n-ö ühe klikiga esitatud tuludeklaratsioonide kasv. „Kui eelmisel aastal piirdus 42 protsenti inimestel deklaratsiooni täitmine andmete ülevaatamise ja kinnitamise nupu vajutamisega, siis tänavu on ühe klikiga esitatud deklaratsioonide hulk kasvanud 46 protsendini,“ rääkis Udde.

Enam kui viiendik deklaratsioonidest on tänavu esitatud ID-kaardi põhiseid autentimislahendusi kasutades. „Julgustame inimesi enam ID-kaarti ja mobiil-ID kasutusele võtma, sest juba järgmisel aastal saab andmete turvalisuse tagamiseks e-maksuametisse/e-tolli siseneda vaid ID-kaardi või mobiil-ID-ga,“ ütles Udde.

Madalapalgaliste tagasimakset on koos tuludeklaratsiooniga taotlenud juba pea 60 000 inimest, kellele on hetkeseisuga õigus kokku tagasi saada 22 miljonit eurot tasutud tulumaksu. Madalapalgalise tagasimakse taotlust on võimalik teha ainult peale tuludeklaratsiooni esitamist, kui inimene on eelmise aasta jooksul saanud töötasu alla 7817 euro, töötanud vähemalt kuuel kuul täistööajaga ning töötamine ei olnud kuu jooksul peatunud.

„Tingimuste täitmisel ilmub inimese tuludeklaratsiooni infolehele automaatselt madalapalgalise tagasimakse taotluse link, mille kaudu on võimalik oma taotlus esitada. Soovitame kõigil inimestel, kelle kogutulu jäi eelmisel aastal alla 7817 euro kontrollida tuludeklaratsiooni infolehelt üle, kas tal on võimalik taotlus esitada. Ilma taotlust esitamata ei ole maksu- ja tolliametil tagasimakset õigust teha,“ selgitas Udde.

Madalapalgalise tagasimakse tehakse inimese poolt eelmisel aastal töötamisel tasutud tulumaksust. See tähendab, et kui tuludeklaratsiooniga on kõik tulumaks juba tagastatud või kui sissetulekuks on ainult pension, siis madalapalgalise tagasimakse summa on null.