EESTI UUDISED BNS

Muutuvad digitelevisiooni sagedused mõjutavad tavaantenniga vaatajaid

Võrumaa Teataja

Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt läheb osa digitelevisiooni praegustest sageduskanalitest mobiilse interneti kasutusse, digitelevisiooniteenused liiguvad uutele edastamissagedustele ning see mõjutab tavaantenniga digitelevisiooni vaatajaid.

Sagedusmuudatused mõjutavad tavaantenniga digitelevisooni vaatajaid, teatas Tehnilise Järelevalve Ameti pressiesindaja neljapäeval BNS-ile.Sellega seoses toimuvad märtsist kuni suve lõpuni televisioonisaatjate hooldustööd, mida viib läbi ringhäälingu võrguteenuseid osutav ettevõte Levira. Täpsemast tööde graafikust teavitavad televaatajat Levira ja Starman.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse hiljemalt 2020. aastaks 700 MHz (694–790 MHz) sagedusala mobiilse interneti teenuste jaoks. Alla 700 MHz jääv sagedusala (470–694 MHz) on edaspidi mõeldud eelkõige audiovisuaalteenuste osutamiseks.

Euroopa Komisjoni sõnul on Euroopa praegu silmitsi kiiresti kasvava nõudlusega traadita lairibateenuste järele, mis on peamiselt seotud videopildi vaatamisega mobiilsetes seadmetes. Mobiilse andmeside mahu kasv paneb proovile olemasolevate võrkude läbilaskevõime ning osutab vajadusele täiendava sagedusressursi järele.

Võru linna aasta teoks valiti Kreutzwaldi tänava ja kõnniteede väljaehitamine

Kreutzwaldi tn Võrus  FOTO: Andrei Javnašan

Võru Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil „Võro liina tego 2016" hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Kreutzwaldi tänava ja kõnniteede väljaehitamine.

Mullu oktoobris lõppesid Võrus F. R. Kreutzwaldi tänava Tamula järvega külgneva lõigu rekonstrueerimistööd, mille käigus rajati linna ühe peatänava seni kõige kehvemas seisus osale – Paju ja Luha tänava vahele – nõuetele vastav sademeveekanalisatsiooni süsteem ning rekonstrueeriti kogu tänavaala. Uue asfaltkatte saanud sõidutee kõrval kulgeb nüüd ühel pool kergliiklustee ja teisel pool kõnnitee, mis seal varem sootuks puudusid. Samuti ehitati ligi kolm kuud väldanud tööde käigus välja uus, varasemast liiklusohutum F. R. Kreutzwaldi ja Luha tänava ning Võlsi tee ristmik.

Täna, 23. veebruari õhtul Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud vastuvõtul-kontsertaktusel kultuurimajas Kannel tunnustavad Võru linnapea Anti Allas ja linnavolikogu esimees Andres Visnapuu linna silmapaistvamaid inimesi, asutusi ja organisatsioone.

Linnapea vapimärk antakse üle Võru kultuurielu aktiivsele edendajale ja suurepärasele muusikapedagoogile Erja Aropile.

Lisaks tunnustatakse veel mitmeid eri valdkonna esindajaid. Läinud aasta tegijad on Elar Sarik ja Silver Sild, kelle eestvedamisel püstitati raudteejaama juurde mälestusmärk küüditatutele; aasta ettevõte on mööblitootmisega tegelev AS Wermo; aasta ettevõtja on OÜ Aigren juht Meelis Kibena, aasta kultuuri- ja haridusasutus on Võru Muusikakool; aasta mittetulundusühing on jalgpalliklubi FC Helios Võru; aasta tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja on perearst Iia-Ulvi Raid; aasta kultuuritegelane on Võru Kandle kunstiline juht Ingrid Välbe, aasta sporditegelane on suusatreener Hille Saarepuu, aasta heategija on MTÜ Hoiame Valgust (Saagu Valgus); aasta toetaja Danpower Eesti AS ning aasta noor Karolin Eks. Aasta eriauhinna saab Vana-Võromaa kultuurikoja galerist Jana Huul.

Kaitseväe kolonnid alustavad liikumist paraadile

FOTO: 2. jalaväebrigaad

Iseseisvuspäeva paraadil osalevad 1. ja 2. jalaväebrigaadi sõidukite kolonnid alustavad neljapäeva hommikul liikumist Tallinna suunas.

Tapa linnakus paikneva 1. jalaväebrigaadi üksuste esimesed kolonnid alustavad liikumist neljapäeval kell 7.30, Tapast Tallinnasse liigub seitse kolonni, teatas kaitseväe peastaap. Ühes kolonnis on kokku kuni 12 sõidukit, mis liiguvad maanteel kiirusega kuni 70 km/h.

Kolonnid liiguvad marsruutidel Tapa-Imastu-Loobu maantee-Tallinn-Narva maantee ning Tapa-Ambla-Aegviidu-Tallinn-Narva maantee. Pärastlõunal liiguvad kolonnid ka marsruudil Tapa-Jäneda-Aravete-Peningi-Jüri-Tallinna ringtee-Suur-Sõjamäe.

Võrus paikneva 2. jalaväebrigaadi üksuste esimene 11 veoautost koosnev kolonn alustab liikumist neljapäeval kell 7. Sellele järgneb umbes pooleteise tunni pärast viiest sõidukist koosnev kolonn. Mõlemad kollonnid liiguvad mööda Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed.

Kolonnid võivad häirida sujuvat liiklust, mistõttu loodab kaitsevägi autojuhtide mõistvale suhtumisele.

Vabariigi aastapäeva eel on tööpäev lühendatud

Vabariigi aastapäevale eelnev neljapäevane tööpäev on kolme tunni võrra lühem.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest, teatas tööinspektsioon BNS-ile. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea.

Kui tööpäeva pole objektiivsetel põhjustel võimalik lühendada, peab tööandja töötajaga kokku leppima töötamise pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordselt rahas. Vabariigi aastapäev on riigipüha. Riigipühal töötatud tundide eest tuleb maksta töötajale kahekordset töötasu.

Tööpäevi lühendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha ja jõululaupäeva eel.

Maksuamet plaanib tulevast aastast jälgida kütusetehinguid reaalajas

Pilt on illustratiivne FOTO: VT

Maksupettuste vältimiseks hakkab maksuamet ilmselt järgmisest aasta teisest poolest reaalajas jälgima kõiki kütuseturul toimuvaid ostu-müügitehinguid, kirjutab Postimees.

Praegu jõuab kogu info kütuse liikumise kohta maksuametisse tagantjärele, mis teeb pettuste avastamise väga keeruliseks. Kütusemüüjad esitavad kord kuus käibemaksudeklaratsiooni lisa, kus näitavad, kellelt nad on kütust ostnud.

Maksuameti eesmärk on saada täielik ülevaade, kuidas kütus turul liigub, mis toimub kütuse ladustamispaikades ja missugused on firmade omavahelised ostu-müügiahelad.

Kuigi kütuse pealt maksude maksmata jätmine on viimase seitsme-kaheksa aastaga mitu korda vähenenud, saab riik nii aktsiisi- kui ka käibemaksupettustelt siiski veel aastas ligi 50 miljonit eurot kahju.

Maksu- ja tolliameti (MTA) kontrolliosakonna juhi asetäitja Kaido Lemendik ütles lehele, et peamine maksude laekumata jäämise põhjus on see, et turule jõuab kütus, mille päritolu ei ole teada ja mille pealt ei maksta makse kütus lubatakse legaalselt aktsiisilaost tarbimisse, seejärel viiakse ladustamiskohta, kus segatakse see niinimetatud musta kütusega. Sealt jõuab see tankla kaudu inimesteni.

Niisugune lauskontroll võiks tähendada, et kasvab ka kütuseturul tegutsevate ettevõtete lisatöö tegemise kohustus, kuna kõik tehingud tuleb süsteemi kanda. Nii ütles Eesti suurima kütuse hulgimüüja Neste Eesti juht Ivar Kohv lehele, et halduskoormuse tõus kindlasti tuleb, kuid oodatav kasu kaalub selle üles.

Uuendamata tarkvarast kaob võimalus anda digitaalallkirju

FOTO: Aigar Nagel

Riigi Infosüsteemi Amet palub kasutajatel uuendada ID-tarkvara, kuna kolmapäevast kaob uuendamata tarkvarast võimalus anda ja kontrollida digiallkirju.

Selle põhjuseks on üle-euroopalise usaldusnimekirja uuenemine. Uuendamise teine põhjus on veebibrauseri Mozilla Firefox uuenemine. Muudatused ID-tarkvaras säilitavad ID-kaardiga allkirjade andmise võimaluse ka selles veebilehitsejas.

ID-tarkvara uus versioon on kättesaadav aadressilt installer.id.ee. 1. veebruarist pakub tarkvara kasutajatele ka automaatse uuendamise võimalust.

Alates sellest aastast muutub ka ID-tarkvara versioonide numeratsioon. Lihtsuse huvides tähistavad nüüdsest ID-tarkvara versioone kalendriga seotud numbrid - aasta + kuu.

ID-tarkvara uuendustest saab pikemalt lugeda aadressilt https://blog.ria.ee/lotl


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD