PILDIGALERII Võru Kandles toimus traditsiooniline Võru linna lusikapidu, kus linnapea Anti Allas andis 2016. a teisel poolaastal sündinud väiksetele võrulastele nimelise hõbelusika ning õnnitles vanemaid.

Raamatukogu lasteosakonna juhataja Helle Laanpere andis üle ka kultuuriministeeriumi kingituse – raamatu „Pisike puu“. Lastele ja nende vanematele esinesid Tea Kõrre tantsulapsed. Ürituse lõpus ootas kõiki suupistelaud.

Võru linnas sündis möödunud aasta juulist detsembrini 56 last – 32 poissi ja 24 tüdrukut, nende seas ka kahed kaksikud.

2016. aastal sündis kokku 110 last (poisse 57, tüdrukuid 53).

Kõik kes lusikapeole kohale tulla ei saanud, saavad kingi kätte linnavalitsuse infosaalist.

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas tänavu makstavate üleminekutoetuste loetelu ja loomakasvatuse üleminekutoetuse tingimused, mille järgi makstakse üleminekutoetusteks kokku 19,9 miljoni eurot –  sellest on viie loomakasvatuse üleminekutoetuse eelarve kokku 13,9 miljonit eurot.

"Uue valitsuskoalitsiooni otsusega hakatakse sellest aastast põllumeestele taas üleminekutoetusi maksma, et tagada Eesti tootjatele Euroopa Liidu ühisturul võrdsemad konkurentsitingimused ning anda neile kindlustunnet tootmisega jätkamiseks," ütles Tamm. "Märgid näitavad, et olukord piimaturul on hakanud paranema ja piima kokkuostuhinnad tõusma. Samas on sektor viimaste aastate jooksul väga suuri kahjusid kandnud. Üleminekutoetused annavad turu taastumise kõrval võimaluse varem uutele investeeringutele mõelda ja seeläbi tulevasteks kriisideks valmistuda."

Üleminekutoetusi makstakse Euroopa Liidu liikmesriikide toetustasemete ühtlustamiseks. Taotleda on võimalik seitset üleminekutoetust: ammlehma kasvatamise, ute kasvatamise, piima, veise, ute, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetust.

Loomakasvatuse üleminekutoetuste tingimused on samad nagu 2013. aastal makstud üleminekutoetuste puhul ehk ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetust saab taotleda nende loomade arvu järgi, kes on 2. märtsi seisuga põllumajandusloomade registris taotleja nimele registreeritud; piima, veise ja ute üleminekutoetuse taotlemine toimub aga 2010. aastal PRIA poolt määratud toetusõiguste alusel.

Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse taotluste vastuvõtt on planeeritud PRIA kaudu 2. märtsist kuni 21 märtsini. Loomakasvatuse üleminekutoetused makstakse välja juuni lõpuks. Lisaks makstakse tänavu põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetust, mille taotluste vastuvõtt on planeeritud 2. maist kuni 21.  maini. Toetuste määrus on ettevalmistamisel.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reformi tulemusena pikendati aastani 2020 riiklike üleminekutoetuste maksmise võimalust põllumajandustootjatele. Tegemist on liikmesriigi jaoks vabatahtlike toetustega, mille kasutamise üle otsustamiseks tuleb kaaluda riigi üldist majandusolukorda, seal hulgas olukorda põllumajandussektoris ja -turul ning riigieelarveliste vahendite olemasolu.

Üleminekutoetuste iga-aastane eelarve on kehtestatud vähenevas mahus – 2013. aastaks Euroopa Komisjoni otsusega kinnitatud toetuste kogusummast 80 protsendi ulatuses 2014. aastal ja edasi alaneva sammuga kuni 50 protsendini 2020. aastal. Samas jäid toetusõiguslikkuse alused ehk ajaloolised referentsid, mille alusel toetust makstakse, 2013. aasta reformkokkuleppe kohaselt muutmata.

Individuaalsele põllumajandustootjale määratud toetusõigused on lõplikult paigas alates 2010. aastast. Need on määranud PRIA ja neid säilitatakse riiklikus registris.

Valituse tegevusprogrammi "Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valitsusliidu aluspõhimõtted 2016-2019" kohaselt eraldatakse üleminekutoetusteks riigieelarvest vahendid igaks aastaks maksimaalse määra ulatuses.

Eelmisel aastal uppus Eestis kokku 46 inimest, neist 7 jääl kalastades. Kõige enam kaotati elu järvevees  – 14 korral, jõgedesse uppus 9 inimest, neist kolm Emajõkke. Meri ja tiigid röövisid 6 inimelu. Ülejäänud uppunud leiti teistest veekogudest ja 3 juhtumi puhul ka vannist. 2016. aasta suvekuudel uppus 4 korda vähem inimesi kui teistel aastaaegadel. Suvel vees elu kaotanuid oli kokku 10. Enamus uppumistest leidis aset kevadperioodil – märtsis, aprillis, mais. Sel ajal uppus 20 inimest. 8 inimest uppus sügisel ja 8 inimest talvisel ajal.

Päästeameti ennetajad püüavad koostöös erinevate partnerite ja omavalitsustega jääõnnetusi ära hoida. Praegu paigaldatakse koostöös Tartu Linnavalitsusega Emajõe äärde nõrga jää eest hoiatavaid infotahvleid. Sama töö on Viljandi Linnavalitsus ära teinud Viljandi järve piirkonnas, kus järve suubuvad allikad jää nõrgaks muudavad. Nii kutselised kui vabatahtlikud päästjad on aidanud rajada liuvälju, et juhtida tähelepanu jääga seotud ohtudele ja kutsuda inimesi eelistama uisutamiseks kindlale maale rajatud jääga platse.

Päästjad on liuvälju rajanud Elvas, Tõrvandis, Kallastel, Rõngul, Mustlas, Kolga-Jaanis, Põlvas, Räpinas, Võrus, Rõuges, Lüllemäel, Valgas, Palamusel, Jõgeval ja Lähtel. Lisaks õpetavad päästjad avalikel üritustel, kuidas läbi jää kukkudes end uuesti jääle tõmmata ning tutvustavad, kuidas jäänaaskleid kasutada. Seni on päästjate esinemist näinud olnud Viljandi ja Põlva kandi elanikud, kuid samasugust praktilist õpetust on kavas jagada tuleva nädalavahetuse Kallaste traditsioonilisel talvelaadal ja jääsõidukite näitusel „Karakatitsa“.

„Lõuna päästekeskuse nimel tänan kohalikke omavalitsusi ja vabatahtlikke, kes päästeameti ennetusideedega alati kaasa tulevad ning neid ellu viia aitavad. Ohte on tähtis alati meelde tuletada, olgu suviste veeohutuspüstakute või talviste hoiatusplakatitega,“ ütles Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu. „See aitab vähendada asjatut riskimist ning säästab nii elusid.“  Uustalu lisas, et kalameeste talvise jääohutuse teemal plaanitakse edaspidi rohkem koostööd teha keskkonnainspektorite ja piirivalvuritega.

Eelmisel sügise novembris uppus läbi jää vajunud kalamees Põlvamaal Meelva järvel ja detsembris uppus jääst läbi kukkunud kalamees Viljandimaal Kõpu jõel.

Selle aasta alguses leiti jääst läbi vajunud uppunu Viljandimaal Kaarli külas. Hukkunu tuli osaliselt koos jääga saagide abil järvejääst välja lõigata.

Statistikaameti andmeil toodeti Eestis perioodil 2015. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta septembri lõpuni 1117 tonni mett, mis on võrreldes aasta varasema sama perioodiga 3,3 protsenti vähem.

Sel perioodil imporditi Eestisse 247 tonni mett, mis on 2,1 protsenti rohkem kui samal perioodil aasta varem. Mett eksporditi kõigest 3 tonni, mis on tonn vähem kui aasta varem.

Inimesed tarbisid aastaga kokku 1361 tonni mett, mis võrreldes aastataguse ajaga on 2,3 protsenti vähem. Ühe inimese kohta tarbiti mett 1,03 kilogrammi, aasta varem oli see näitaja 1,06 kilogrammi.

Võrreldes aasta varasemaga vähenes perioodil 2015. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta 30. septembrini ühelt mesilasperelt saadav mee kogus 26 kilogrammist 24 kilogrammini.

Aastavahetuse seisuga oli Eestis 47 000 mesilasperet, mis on 3000 võrra aastatagusest enam.