Häirekeskus saatis numbrile 112 helistamisel mulle varasematest aastatest sagedamini välja kas pääste- või kiirabimeeskonna või edastas info politseile.

Häirekeskusest saadeti aastas abi välja 453 276 hädaabijuhtumis, kus keskus andis väljasõidukorralduse kas kiirabile või päästele ning edastas teate abi väljasaatmiseks häirekeskuse töösaalis töötavatele politseikorrapidajatele, teatas häirekeskuse pressiesindaja.

Eelmise aasta kokkuvõttes suurenes kiirabile ja päästele antud väljasõidukorralduste ning politseile reageerimiseks edastatud teadete hulk 2015. aastaga võrreldes kokku enam kui 3000 võrra. Viimati oli rohkem väljasõite 2011. aastal, kui tehti 454 404 väljasõitu.

Kokku sai häirekeskus eelmisel aastal 1 033 931 kõnet, mis tähendab 0,8 kõnet ühe Eesti elaniku kohta.

"Kiire abi andmise ahelas on esimene Häirekeskuse töölõik, mis ühe määrava tegurina mõjutab õnnetuspaigale sõitvate operatiivteenistuste tööd. Aastakokkuvõtted on näidanud, et kiirabi ja politseipatrullide kohalejõudmise ajad on paranenud. Kui kõned võetakse kiiremini vastu, abivajadus ja õnnetuse asukoht selgitatakse kiiremini ja täpsemalt ning abi saadetakse kiiremini välja, loob see eelduse ka abi kiiremaks kohalejõudmiseks ning inimeste elu ja vara päästmiseks," ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Juhtumitest, kuhu abi välja saadeti, olid 65 protsenti kiirabijuhtumid, 30 protsenti politsei ja 5 protsenti päästejuhtumid. "Päästejuhtumeid oli küll arvuliselt kõige vähem, kuid nendega tegelemine on kõige ressursimahukam ning võtab ka kõige rohkem aega," märkis Laev.

Abi kohaletoimetamist kiirendavad tehnoloogilised arendused. 2016. aasta suvel võttis häirekeskus esimesena maailmas täies mahus kasutusele 112-le helistaja täpsema positsioneerimise, mis annab androidtelefonilt helistaja asukoha enamikel juhtudel kuni 50-meetrise raadiusega, mõnel juhul ka 2-3 meetrise täpsusega. Häirekeskus saab täna 35 protsendilt mobiiltelefonilt helistajate asukoha uue lahendusega täpsemalt.

Euroopas tähistatakse 11. veebruaril 112 päeva. Samal päeval kaks aastat tagasi läks ka Eesti üle ühtsele hädaabinumbrile 112. Üks number ja 112-teenuse arendamine on muutnud abi kutsumise inimesele lihtsamaks ja abi saamise kiiremaks.

Numbrile 112 helistades saab häirekeskuse vahendusel abi kutsuda nii päästjatelt, politseilt kui ka kiirabilt.

Valitsus leppis neljapäeval kokku, et teeb ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, mis ei täida haldusreformi 5000 elaniku miinimumkriteeriumi.

Rahandusministeerium esitab omavalitsustele ühinemisettepanekud hiljemalt 15. veebruariks, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Ühinemissuundade ettepanekud tehakse nii neile väikevaldadele, mis haldusreformi vabatahtliku etapiga ei liitunud kui neile ühinejatele, kus pärast ühinemist elaks vähem kui 5000 inimest.

Kõik omavalitsused, mis saavad rahandusministeeriumilt ühinemissuundade ettepanekud, peavad kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuni 15. maiks, esitama valitsuse ettepaneku kohta maavanemale omapoolse arvamuse. Alles pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse.

Valitsuses heakskiidetud ettepanekud ühinemissuundadeks on järgmised:

1. Loksa vald ühendada Kuusalu vallaga.

2. Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma ja Padise vald ühendada Keila linnaga.

3. Emmaste ja Pühalepa vald ühendada Hiiumaa vallaga (Käina, Hiiu).

4. Narva-Jõesuu linn (Vaivara, Narva-Jõesuu) ühendada Sillamäe linnaga

5. Ühendada Alutaguse vald (Iisaku, Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna), Illuka vald ja Toila vald (Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme).

6. Lüganuse vald ühendada Kiviõli vallaga (Kiviõli linn, Sonda vald)

7. Koeru vald ühendada Järva vallaga (Järva-Jaani, Albu, Ambla, Imavere, Kareda, Koigi)

8. Ühendada Rakke ja Väike-Maarja vald

9. Haljala vald (Haljala, Vihula) ühendada Rakvere vallaga (Sõmeru, Rakvere)

10. Kanepi vald (Kõlleste, Kanepi, Valgjärve) ühendada Põlva vallaga (Põlva, Ahja, Laheda, Mooste, Vastse-Kuuste)

11. Ühendada Saarde vald (Saarde, Surju) ja Häädemeeste vald (Häädemeeste, Tahkuranna)

12. Tõstamaa vald ühendada Pärnu linnaga (Pärnu linn, Audru, Paikuse)

13. Juuru vald ühendada Rapla vallaga (Rapla, Kaiu, Raikküla)

14. Pöide vald ühendada Saaremaa vallaga (Kuressaare linn, Lääne-Saare, Orissaare, Pihtla, Valjala, Salme, Kihelkonna, Laimjala, Mustjala, Torgu, Leisi)

15. Ühendada Peipsiääre vald (Alatskivi, Vara, Peipsiääre), Kallaste linn ja Pala vald.

16. Kambja vald ühendada Ülenurme vallaga

17. Tabivere vald ühendada Tartu vallaga (Piirissaare, Tartu, Laeva)

18. Nõo vald ühendada Elva vallaga (Elva, Konguta, Rannu, Rõngu, Palupera, Puhja)

19. Luunja ja Tähtvere vald ühendada Tartu linnaga.

20. Puka vald ühendada Otepää vallaga (Otepää, Sangaste, Palupera valla külad)

21. Ühendada Värska, Mikitamäe, Meremäe vallad ja üle anda Misso nn Luhamaa nulka kuuluvad külad

22. Antsla vald (Antsla, Urvaste) ja Vastseliina vald (Vastseliina, Orava) ühendada Võru vallaga (Lasva, Sõmerpalu, Võru)

Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel ja järgmisel nädalal 302 984 inimesele 371 008 maamaksuteate. Suurem osa teadetest jõuab inimesteni e-kirja vahendusel, umbes 5000 inimesele saadetakse info maksuteate kohta SMS lühisõnumiga ning 70 000 inimesele saadetakse teade posti teel rahvastikuregistrijärgsesse elukohta.

Lühisõnumi saavad need isikud, kes eelmisel aastal esitasid füüsilise isiku tuludeklaratsiooni elektrooniliselt ning kes on märkinud kontaktidesse oma mobiiltelefoni numbri, aga mitte e-posti aadressi. SMS teavituse sisus on info maamaksuteate koostamisest e-maksuametis/e-tollis, teate täpsema sisuga tutvumiseks tuleb e-maksuametisse/e-tolli siseneda ja seal teate avama.

„Saadame aasta-aastalt üha rohkem teavitusi elektroonilisi kanaleid kasutades ja ehkki paberil teadete arv on möödunuga võrreldes 6 protsenti väiksem, on 70 000 kirja ikkagi üsna märkimisväärne suurus. Tulude deklareerimisega seoses on hea aeg ka oma kontaktandmed e-maksuametis/e-tollis üle vaadata, et järgmisel aastal juba paberivaba teavitus saada,“ selgitas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. 

Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb tasuda ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, peab tasuma 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust saab tasuda hiljemalt 3. oktoobriks. Kelleni ei ole maamaksu teade 25. veebruariks ühel või teisel viisil jõudnud, neil palub Liivamägi MTA-ga ühendust võtta: „Nii jõuame uue teate väljastada veel enne maksu tasumise tähtaega“. 

Ka tänavu on maksumaksjal võimalus jätta osa tulumaksu tagastuse summast maamaksu katteks. Kui tuludeklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänud tagastamisele kuuluva tulumaksu tavapärases tempos. Maamaksuteadetega seotud küsimuste puhul palume pöörduda maksu- ja tolliameti maamaksu infotelefonile 880 0816 või kirjutada See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Maa maksustamise ja maksuvabastuste rakendamisega seotud küsimustega palume pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole. Rohkem infot maamaksu kohta leiate maksu- ja tolliameti kodulehelt.  

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 113 inimesele, teatas presidendi kantselei neljapäeval.

“Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele," kirjutas president Kaljulaid otsuse eessõnas.

President annab teenetemärgid üle iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril NUKU teatris.

Riigivapi II klassi teenetemärgi andis president eelmisele peaministrile Taavi Rõivasele.

Valgetähe III klassi teenetemärgi sai riigipealt kuus, IV klass teenetemärgi 27 ning V klassi teenetemärgi 37 inimest. Valgetähe medali andis president kolmele inimesele.

Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi sai neli, III klassi teenetemärgi neli, IV klassi teenetemärgi viis ning V klassi teenetemärgi viis inimest.

Kotkaristi I klassi teenetemärgi sai NATO Euroopa vägede ülemjuhatuse staabiülem kindral Werner Freers ning III klassi teenetemärgi viitseadmiral Arnaud Coustillière. Kotkaristi IV klassi mõõkadega teenetemärgi sai üks, Kotkaristi IV klassi teenetemärgi neli, Kotkaristi hõberisti üks ning Kotkaristi raudristi kaks inimest.

Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi sai USA diplomaat Alexander Vershbow.

Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi andis riigipea neljale, IV klassi teenetemärgi neljale ning V klassi teenetemärgi kahele inimesele.

Riigipea otsus teenetemärkide andmisest on siin: https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/12947-58-riiklike-autasude-andmine/index.html

Rohkem infot teenetemärkide saajate kohta leiab Eesti tänab 2017 lehelt: https://www.president.ee/et/eesti-tanab/teenetemarkide-kavalerid/index.html