Eesti tervishoidu lisandub tänavu 258 õde, sest reedel saab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli diplomi 101 õde ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja selle Kohtla-Järve filiaalis sai eelmisel nädalal diplomi 157 õde.

"Õe iseseisvate teenuste mahud on viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud, nõudlus õdede teenuste järele kasvab," ütles Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. "Patsiendid on õe iseseisvad vastuvõtud hästi omaks võtnud ja haiglad on mõistnud, et õe iseseisvate vastuvõttude laiendamisega on võimalik ravijärjekordi lühendada."

Juba õe kutse omandanud õdedest omandas 57 õde eriõe kutse.  Õe erialases koolituses oli  talviseid lõpetajaid  kolmel erialal - terviseõenduses 13, vaimse tervise õenduses 22 ning intensiivõenduses samuti 22.

"Kollektiivlepingu läbirääkimiste võtmes võib tekkida küsimus, kas tänastele lõpetajatele üldse tööd jätkub," sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko. "Õed tööpuudust kartma ei pea. Põhja-Eestis elab kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast ning trend siia kolimiseks jätkub, seega jääb ka seekordse lennu järel õdede puudus meie jaoks püsiprobleemiks."

Samaaegselt lõpetamistega alustab mõlemas tervishoiu kõrgkoolis õe õppekaval õpinguid kahes koolis 106  üliõpilast. Lisaks alustab “Kool haiglas” projektis Pärnu Haiglaga koostöös õpinguid 30 õe põhiõppe eriala üliõpilast.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tervitab maavanemate initsiatiivi tasuta maakonnasisese tasuta ühistranspordi kiiremas korras rakendamiseks. Ministri hinnangul on positiivne, et tasuta ühistransport on muutunud erakondasid ühendavaks teemaks.

Seda näitab Simsoni sõnul asjaolu, et maavanemad, kes kuuluvad Reformierakonda, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda ning IRL-i on nõus tasuta ühistranspordi ettepanekuga lausa kiiremas korras edasi minema. 2017. aasta riigieelarves tasuta ühistranspordi jaoks aga veel vahendeid planeeritud ei ole. „Tasuta maakonnasisene ühistransport on valitsuse prioriteetide hulgas ning tuleva aasta eelarves on selle jaoks vajalik raha kindlasti olemas. Selle nimel, et tasuta ühistransport 2018. aastal rakenduks, teevad hetkel tööd nii ministeerium, kohalikud ühistranspordikeskused kui ka maanteeamet. Maavanemate avaldus annab nende tegevusele ainult indu juurde,“ rääkis majandus- ja taristuminister.

Simsoni sõnul tuleb tasuta ühistransport maakondades võimalikult tõhusalt rakendada ning sellega ei tohi tarbetult kiirustada. Eesmärk ei ole mitte ainult liinide tasust priiks muutmine, vaid ka põhjalikum analüüsimine ning vajadusel tihendamine. Juba täna maksab riik 2/3 bussiveole kuluvast summast ning edaspidi kavatsetakse katta ka viimane kolmandik, milleks on piletitulu osa. Piletitulu suurusjärk on tänavusel aastal hinnanguliselt 10,3 miljonit eurot, tasuta ühistranspordi rakendumiseks on aga ette nähtud täiendavad 21 miljonit eurot.

„Sellest summast piisab piletitulu katmiseks ning ka arendamiseks. Väide, et tänaste maakonnasiseste liinide tasust vabaks muutmine läheb planeeritust kulukamaks, ei vasta tõele. Kahjuks ei ole maavanemate välja pakutud ajakriteeriumid realistlikud, kuid muretsemiseks pole põhjust. Me lähme antud teemaga kindlasti edasi,“ lõpetas Simson.

Ligi 330 noort Võrumaa rahvatantsijat 21 rühmast harjutasid suviseks tantsupeoks. Toimus esimene piirkondlik eelproov, kus peo üldjuhtide silma all sätiti samme ja võtteid.

„Selle proovi eesmärk oli saada kinnitust, et tantsude õppimisel ollakse õigel teel. Kui kavades on toimunud muutusi, siis antakse neistki siin teada,“ selgitas peo Võrumaa koordinaator Aigi Pall. „Muuhulgas vaadatakse üle ka rühmade riided ja mõeldakse näiteks sellistelegi asjadele nagu rühmade asetus Kalevi Keskstaadionil,“ märkis Pall.

„Ehkki viirushaiguste tõttu oli jaanuar harjutamiseks ja kokku tantsimiseks kesine kuu, on täna ometi näha, et lapsed väga pingutavad, tantsimine on neile rõõm ning nende ettevalmistamiseks on tehtud palju head tööd,“ lisas Pall.

 Seekordsest proovist võtsid osa rühmad Võru Kesklinna Koolist, Varstu Keskkoolist, Kuldre Koolist, Võru Kreutzwaldi Koolist, Rõuge Põhikoolist, Parksepa Keskkoolist, Puiga Põhikoolist, Osula Põhikoolist ja Võru Gümnaasiumist. Lisaks harjutasid tantsijad Võru Kandle, Variatsioonide, Mürakarude ja Pärliine rühmadest.

Rühmasid juhendasid Marianne Jaanson, Ave Saluorg, Leili Väisa, Tiiu Kungus, Kati Velner, Liilika Raudhein, Maie Pau, Merike Helekivi, Helle Liloson, Anne Tolk, Silja Oss, Eve Mõttus, Ave Saluorg, Helena Helekivi, Maarika Rosenberg, Heli Kuulmets ja Maire Udras.

Võrumaalt pürgib noorte laulu- ja tantsupeole kokku 1500 õpilast.

Noorte peo ettevalmistamiseks toimub Võrumaa kollektiividele – mudilaskooridele, lastekooridele, segakooridele, orkestritele, rahvamuusikutele ja tantsurühmadele – kokku 19 erinevat proovi ja ülevaatust. Ametlike proovidega alustati 20. jaanuaril, kui Kandles said kokku poistekoorid. Proovid jätkuvad aktiivselt veel aprilli lõpuni.

Viiendal võrukeelsel laulu- ja rahvapeol Uma Pidol hakatakse laulma rahva valitud laule

Veebruari- ja märtsikuus saab iga huviline osaleda võrukeelse laulu- ja rahvapeo laulukava koostamisel, sest viiendal Uma Pidol hakatakse laulma rahva valitud laule, teatas ürituse korraldaja. Laulud valitakse välja varasema nelja Uma Pido laulude hulgast kooriliikide kaupa, valida saab internetis.

Viies Uma pido peetakse tuleva aasta 2. juunil Võrus Kubija laululaval.