Valitsus plaanib neljapäevasel istungil heaks kiita alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega korrastatakse tubakatoodete turgu ja ühtlustatakse alates 2018. aastast tubaka ning alternatiivsete tubakatoodete, sealhulgas e-sigarettide aktsiisimäärad.

Eelnõu peamised ettepanekud seonduvad alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimäära ühtlustamisega tavaliste tubakatoodete kõrval. Eelnõu välja töötanud sotsiaalministeeriumi hinnangul ei pruugi alternatiivsed tubakatooted olla tervisele kahjutud. Muudatuse eesmärk on rahva tervise kaitse ja konkurentsi tagamine tubakaturul. Sarnase otsuse on juba teinud Läti, Soome ja mitmed teised Euroopa riigid.

Alternatiivne tubakatoode on seaduse mõttes klassikalistest tubakatoodetest erinev nikotiiniga või nikotiinita toode, mida kasutatakse sarnasel eesmärgil tubakatoodetega - näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine ja muud.

Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimääraks saab 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas. Ühe sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti. Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on alates 2018. aastast 76,84 eurot kilogrammi kohta. Võimaliku piirikaubanduse mõjude leevendamiseks kehtestatakse alternatiivsetele tubakatoodetele madalam aktsiis kui sigarettidele.

Alternatiivsete tubakatoodete maksustamise tulemusena laekub 2018. aastal riigieelarvesse täiendavalt umbes 1,1 miljonit eurot.

Lisaks tõstetakse eelnõuga sigarite ja sigarillode aktsiisimäära läbi kahekomponendise aktsiisimäära kehtestamise. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast.

Eelnõu kohaselt vähendatakse aktsiisimaksmisega seotud ettevõtjate halduskoormust. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.

Muudetakse aktsiisi maksmise korda kaugmüügil, andes aktsiisikauba vastuvõtjale võimaluse maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel peavad teises liikmesriigis asuvad kaugmüüjad valima aktsiisi maksmiseks maksuesindaja, kuid paljudel juhtudel seda ei tehta. Muudatuse kohaselt vastutab kaugmüügil aktsiisi eest aktsiisikauba vastuvõtja, et tagada aktsiisimaksmise kohustuse täitmine. Aktsiisikauba vastuvõtja ei vastuta aktsiisi maksmise eest, kui kaugmüüja on valinud aktsiisi maksmiseks maksuesindaja.

Jaekaubanduskett Maxima jätkab tänavu oma kauplustesse iseteeninduskassade paigaldamisega ning suve lõpuks on selle kaasaaegse ja mugava makseviisi kasutamine võimalik igas teises Maxima kaupluses.

“Eesti elanikud on iseteeninduskassad väga hästi vastu võtnud. Kauplustes, kus sellist makseviisi pakume, eelistavad ise oma ostude eest tasuda keskmiselt veerand ostjatest,” ütles Maxima Eesti peadirektor Vygintas Šapokas. “Mõnedes kauplustes sooritatakse iseteeninduskassas koguni pool kõikidest ostudest.”

Maxima Eesti peadirektori sõnul on kauplustekett tänaseks varustanud iseteeninduskassadega 21 poodi, mille hulgas on nii suuremaid hüper- ja supermarketeid kui ka kodulähedasi poode üle Eesti.

“Nii kasutusstatistika kui ka klientide tagasiside kinnitab, et üha suurema arvu klientide silmis on võimalus ostude eest ise tasuda muutunud iseenesestmõistetavaks,” märkis Vygintas Šapokas. “Iseteeninduskassad aitavad lisaks kliendi kasutusmugavuse tõstmisele märgatavalt ka kaupluste igapäevatööd efektiivsemalt korraldada, kuna saame seeläbi suunata rohkem töötajaid müügisaali.”

Alanud aastal paigaldatakse iseteeninduskassad kümnesse Maxima kauplusesse Tallinnas, Sauel, Keilas, Märjamaa, Põltsamaal, Võrus ja Valgas. Kokku on aasta lõpuks iseteeninduskassadega varustatud 31 Maxima poodi.

Kui jaanuari alguses prognoosis ilmateenistus, et aasta esimene kuu tuleb pakaseline ja keskmisest märgatavalt külmem, siis tegelikkus osutus vastupidiseks ning möödunud kuu oli paljude aastate keskmisest olulislet soojem.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli jaanuaris -2,1 kraadi, mis on koguni 1,4 kraadi normist kõrgem. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti +7 kraadi 1. jaanuaril Heltermaal ning miinimumiks -25 kraadi 7. jaanuaril Võrus, märkis ilmateenistus.

Eesti keskmine sajuhulk oli möödunud kuul 26 millimeetrit, mis on vaid 52 protsenti normist. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 21 millimeetrit 1. jaanuaril Tartu-Tõravere.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 25 tundi, mis on 82 protsenti normist.

Jaanuari alguses prognoosis ilmateenistus aasta avakuuks arktilise külma saabumist Eesti aladele. "Ilm püsib suurema osa jaanuarist külm, vaid üksikutel päevadel tõuseb õhutemperatuur -4 kuni -7 kraadini," prognoosis ilmateenistus.

Krediidipanga teatel ei too omanikuvahetus klientidele muutusi kaasa, kõik teenused ja hoiuselepingud säilivad ning laenulepingud kestavad edasi senisel moel.

"Kõik kontorid ja internetipank jätkavad tööd nagu varemgi. Krediidipanga klientidel säilivad kõik tänased põhiteenused. Hoiuselepingud kehtivad edasi, intressi makstakse vastavalt kehtivatele lepingutele. Kõik laenu- ja liisingukliendid, samuti Sihtlaenu kliendid tasuvad oma laenumakseid edasi samamoodi nagu varem," kirjutas Krediidipank klientidele.

Esmaspäeval teatas Inbank AS, et ostab 25 protsenti ja Coop Eesti 59,7 protsenti Eesti Krediidipank AS-i aktsiatest, Krediidipank tegutseb oma nime all veel 2017. aasta sügiseni, mil panga nimeks saab Coop Pank. Seni kuulus finantsasutus Moskva Pangale.

Aktsiate ostu eesmärgiks on luua Eestis tegutsevatest pankadest selgelt eristuva strateegiaga pank koos Coop Eestiga. Uue panga nimeks saab Coop Pank, teatas Inbank börsile.

Coop Panga tegevjuhi Margus Rinki sõnul ei konkureeri uus pank suurte universaalpankadega, vaid keskendub maapiirkondade eraklientidele, kes juba täna on Coopi kliendid.

"Eesti pangandusturg jaguneb täna 4-5 suure tegija vahel, kelle on suht sarnane strateegia," sõnas ta pressikonverentsil. "Hullumeelne oleks minna nendega konkureerima ja teha sinna kuues samasugune pank juurde," lisas Rink.

"Me teeme panga, millel saab olla eristuv strateegia," sõnas Rink. Coopil on 600 000 klienti oma süsteemis, sealt saab uue panga strateegia Rinki sõnul alguse.

Coopi kassavõrk hakkab tööle suurima sularahavõrguna, kust kliendid hakkavad Rinki sõnul saama sularaha. "Kui siiani on Eesti turul olnud pangad ja on kaubandus, siis me integreerima võimalikult paljudes kohtades panganduse ja kaubanduse," ütles ta.