Eesti Panga teatel on Eestis viipemaksete osakaal kasvanud, aasta lõpuks peaks vastava võimekusega makseterminale olema juba 80 protsenti.

Aasta lõpuks moodustasid viipekaardid 4 protsenti kõigist Eestis välja antud pangakaartidest. Praeguseks on suurem osa uutest väljastatavatest pangakaartidest viipekaardid. Mullu väljastasid viipekaarte Swedbank, LHV Pank ja Nordea Pank, tänavu lisandub SEB Pank.

Selleks, et viipekaardiga saaks viipemakset teha, peab seda võimaldama ka makseterminal. 2016. aasta lõpus moodustasid viipemakseterminalid ligikaudu kolmandiku kõikidest makseterminalidest, kokku oli kasutusel üle 35 000 makseterminali. "Pangad prognoosivad, et 2017. aasta lõpuks on viipemakseterminale juba umbes 80 protsenti ning 2020. aastaks peaksid juba kõik terminalid olema viipemakse võimalusega," ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu pressiteates.

Euroalal saab enamikus riikides teha viipekaardiga PIN-koodi sisestamata kuni 25 euro suurusi makseid, kuid see limiit on riigiti erinev. Eesti pangad leppisid kokku, et esialgu saab Eestis viipemaksega tasuda kuni 10 euro suurusi summasid. Pankade sõnul moodustavad kuni 10-eurosed kaardimaksed enam kui 60 protsenti kõikidest kaardimaksetest. Viipekaartide puhul võidakse kontrollida, kas kaart kuulub kaardiomanikule, PIN-koodi küsimisega igal kolmandal või neljandal maksel või kui täitunud on teatud summa. Ka Eesti pangad võivad edaspidi ühisel kokkuleppel viipemakse maksimumsummat suurendada.

Pankade sõnul on viipekaartide puhul peljatud seda, et viipemakseterminali juures kaart aktiveerub ja tasub omaniku teadmata kellegi teise summasid. Selleks, et viipemakse toimiks, peab kaardi asetama umbes kahe sentimeetri kaugusele terminalist ja terminal ei võta sama summat kaardilt maha kaks korda järjest. Siiski peab kaardiomanik meeles pidama, et nii nagu iga kaardi kadumist märgates tuleb ka viipekaardi kadumise korral võtta kiiresti ühendust pangaga ja lasta kaart sulgeda. Kaardile on võimalik seada ka päevalimiit; soovi korral saab viipemakse võimaluse hoopistükkis sulgeda. Viipekaardi kohta saab täpsemat teavet pankadest, kes kaarte väljastavad. 

2016. aasta lõpus olid Eesti pangad välja andnud 1,8 miljonit pangakaarti, millest 82 protsenti moodustasid deebetkaardid ja 18 protsenti krediitkaardid.

Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita.

Möödunud aastal juhtus 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, neis kaotas elu neli inimest, selgub tehnilise järelevalve ameti (TJA) statistikast.

TJA andmetel juhus mullu 54 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, neis hukkus neli, tõsisemalt sai kannatada kaheksa ja kergemalt 42 inimest, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile. Võrreldes tunamullusega ei tõusnud möödunud aastal elektriõnnetuste üldarv oluliselt.

Samas suurenesid nii elektriga seotud tööõnnetuste arv kui ka surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Kui tunamullu juhtus seitse elektriga seotud tööõnnetust, milles kaotas elu üks inimene, siis möödunud aastal juhtus selliseid tööõnnetusi 12 ning elu kaotas neis kolm töötajat.

Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine, nentis amet. 78 protsenti elektriga seotud õnnetusi juhtus kodudes või nende lähiümbruses, 22 protsenti juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes ja sarnastes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, remonditöödel, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel.

Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks olid elektriohutusnõuete eiramine, aga ka mittekorras elektriseadmed, hooletus ja isikukaitsevahendite puudumine.

Väikelastega  juhtus mullu 22 ning inimestega vanuses 20-29 eluaastat samuti 22 protsenti elektriga seotud õnnetusest. Inimestega vanuses 40-49 eluaastat juhtus 18 protsenti õnnetustest). Tüüpiliseks õnnetuseks väikelastega oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Elektriõnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete kasutamise tõttu.

Setomaa 70 kultuuriinimest ja avaliku elu tegelast saatsid presidendile ja valitsusele pöördumise ettepanekuga moodustada seto vald.

„Me loodame, et nagu setode juhid, kes on viinud elu Setomaal viimase 10 aastaga kõrgemale kui Põlva ja Võru keskmine, näevad laiemat pilti ka Eesti riigijuhid ja teevad oma otsuse selle järgi,“ kirjutas pöördumise autor Kauksi Ülle. „Siis saaks seto elu olla ka edaspidi kui kultuuripärl, mille üle saavad olla uhked nii setod ise kui ka Eesti riik ja maailma rahvad.“

Pöördumises, mis on lisaks adresseeritud ka Põlva ning Võru maavanematele, on rõhutatud setode tähtsust nii unikaalsete kultuurihoidjate kui ka julgeoleku tagajatena.

Setod on olnud omamoodi Eesti Vabariigi piirivalvurid, kes on hoidnud kindla vaimuga ida ja lääne vahelise joone paigal, märgitakse pöördumises. “Me jõuame ka edaspidi hoida piirimaid kindlamalt ühise vallana,“ on pöördumises kirjas.

Eesti on koos setodega võtnud vastu otsuse säilitada UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluv seto leelotraditsioon, mis on nii vaimse kultuuripärandi nimekirjas kui ka tuhandete seto leelotajate südametes. Selle hoidmise pärast on igal juhul parem ühine omavalitsus – Seto vald, usuvad pöördumisele allakirjutanud.

Setomaa on eriline koht selle poolest, et väga paljud setod, kelle esivanemad või kes ise on läinud erinevatel põhjustel elama väljapoole Setomaad, löövad kaasa oma koduvalla tegemiste juures, toetavad raha või tööga ja hoiavad au sees oma kultuuri, hooldavad oma maju või aedu ning nende lapsed ja lapselapsed tulevad ikka koju käima või siia päris tagasi.

Sellepärast on eriti tähtis setode elamine ja toimetamine ajaloolise maa peal oma ühise vallana. Nüüdne maailm on täis näiteid sellest, et toore jõu vastu ei saa alati pikkade küsitlustega. Mõni asi tuleb lahendada terve mõistusega ja see on Seto valla moodustamine vajadusel riigi poolt, et kaitsta ja viia tulevikku ainulaadset elujõulist osa eesti kultuurist.

Veekogu jääl väljaspool ametlikult avatud jääteed autoga sõitmine toimub juhi enda vastutusel ning läbi jää vajumise korral kaskokindlustus ei aita.

Tuletame meelde, et autoga veekogu jääl sõitmine väljaspool ametlikult avatud jääteed toimub juhi enda vastutusel ning kaskokindlustus õnnetuse korral ei aita, teatas If kindlustuse pressiesindaja. Samuti ei kehti kaskokindlustus põllule rajatud lumerajal.

Viimastel päevadel on meedias näidatud mitmeid fotosid olukordadest, kus inimesed on väljaspool ametlikult avatud jääteed oma sõidukiga läbi jää vajunud. Eesti kindlustusseltsid teadaolevalt selliseid kahjusid kaskokindlustuse alt ei hüvita.