Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu ja eriti ohtlike loomataudide hulka kuuluv linnugripp, mistõttu peaksid inimesed teavitama veterinaar- ja toiduametit (VTA) surnud lindudest.

Maakonlikke veterinaarkeskusi tuleks teavitada viie värske veelinnu korjuse leidmisest või kui on tuvastatud ebatavaline veelindude suremine umbes saja meetri kaugusel mererannast, teatas Eesti Jahimeeste Selts enda kodulehel veterinaarametile viidates. Samuti tuleks ametit teavitada kümne või enama lähestikku asuva surnud metslinnu värskest korjusest maastikul või metsas.

Surnud linnu värske korjus tuleks panna lekkekindlasse kilekotti, markeerida ning anda üle veterinaarametnikule. Suurelt veelinnult või röövlinnult tuleb võtta tampooniproov ning selleks tuleb teavitada kindlasti maakondlikku veterinaarkeskust ja VTA peamaja aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. .

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. See kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Lindude nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub.

Gripiviiruse kandjad looduses on metslinnud, peamiselt veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud nagu haned ja pardid. Metslindude hulgas levib nakkus valdavalt ilma nähtavate haigustunnusteta, kuid kõrge patogeensusega viirustüved põhjustavad tervisehäireid ka metslindudel.

Praegu Euroopas levinud viirustüvi H5N8 ei ole teadaolevalt inimesele ohtlik. Seni ei ole ECDC (Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus) andmetel inimeste seas registreeritud ühtegi haigusjuhtu. ECDC hinnangul on risk inimeste jaoks väga väike.

Statistikaameti andmeil oli piima kokkuostuhind detsembris 323,41 eurot tonnist, mis on 38 protsenti enam kui 2015. aasta detsembris.

Piima kokkuost on aastaga vähenenud 3,3 protsenti 58 700 tonnile.

Novembriga võrreldes kasvas piima kokkuost 7,5 protsenti ja kokkuostuhind 9,2 protsendi võrra.

Eliitsordi piima kokkuost kasvas aastaga 1,5 protsenti 40 000 tonnini, kõrgema sordi piima kokkuost vähenes 12,7 protsenti 18 500 tonnile ning esimese sordi piima kokkuost kasvas kaks korda 200 tonnini.

Piima keskmine rasvasisaldus oli detsembris 4,1 protsenti ja valgusisaldus 3,4 protsenti.

Piimatööstused tootsid detsembris 8100 tonni joogipiima, mis on 1,2 protsenti vähem kui aasta varem, kooretootmine kasvas 9,5 protsenti 2300 tonnini ning hapendatud piima tootmine kasvas 6,9 protsenti 3100 tonnini.

Võid toodeti 400 tonni ning juustu 3900 tonni, mida on vastavalt 20 protsenti mullusest vähem ja 5,4 protsenti enam.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) alustas 2016. aastal maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiseid toetusi taotlenud põllumeestele väljamakseid, 14 liiki toetuste kinnitatud eelarve on kokku üle 53,5 miljoni euro.

Sel nädalal said toetuse esimestena kätte enamik ohustatud tõugu loomade pidajaid - 615 klienti said kokku 570 000 eurot. Samuti on 12 kliendile välja makstud keskkonnasõbraliku aianduse toetus, teatas PRIA.

Kokku tuleb PRIA-l kinnitada 8565 otsust, neist 361 puudutavad maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 toetusi, mida taotlesid need, kel polnud eelmisel perioodil alustatud 5-aastane toetusega kaasnev kohustuse-periood veel lõppenud.

Toetuste määramise tähtajad on kehtestatud meetmete määrustes: käimasoleva perioodi kõigil meetmetel on selleks 10. veebruar, eelmise perioodi meetmetel on erinevusi. Kõigi toetuste puhul on väljamakse lõplik tähtaeg 30. juunil 2017, aga PRIA kavatseb maksed teha varem.

"Kõigi erinevat liiki toetuste kohta tuleb igale kliendile koostada eraldi otsus, sellepärast valmivad otsused meetmeti erineval ajal ning ka raha võib kliendi kontole jõuda erinevatel päevadel," ütles pressiteate vahendusel PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tanel Trell.

Sotsiaalkindlustusamet kutsub oma tööraamatut sotsiaalkindlustusametisse tooma neid inimesi, kes ei saa veel pensioni ja on töötanud enne 1999. aastat.

Töötamise andmed sisestatakse ning tulevikus on vajalik info pensioni määramiseks juba elektrooniliselt olemas. Tööraamatute esitamiseks ajalist piirangut ei ole, teatas amet. Samuti ei ole sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul tööandjal enam tööraamatu pidamise kohustust.

"See on jätnud eksliku mulje, justkui poleks tööraamatuid üldse enam vaja. Tänaste töötajate tööraamatutes on väga oluline informatsioon kuni 1999. aastani välja teenitud pensioniõigusliku staaži kohta," selgitas Kümnik, kelle sõnul arvestatakse alates 1999. aasta algusest pensioniks vajalikke andmeid sotsiaalmaksu alusel ja see info on elektrooniliselt kättesaadav.

"Andmeid töötamise kohta enne 1. jaanuari 1999. aastat ei ole aga registrites ja neid tuleb inimestel dokumentide alusel endiselt tõendada," märkis Kümnik. "Palume oma tööraamatud, töölepingud ja muud töötamist tõendavad paberid kindlasti alles hoida ja sotsiaalkindlustusametisse tuua just neil inimestel, kes on töötanud enne 1999. aastat ja kellele amet veel pensioni ei maksa."

Kümnik lisas, et üleskutse ei puuduta inimesi, kes juba saavad pensioni.

Tööraamatu võib saata posti teel Tallinnasse aadressil Endla 8 või tuua sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse üle Eesti. Tööraamatu võib tuua inimene ise või tööandja, kes ei ole saanud tööraamatut pärast töösuhte lõpetamist töötajale üle anda.