Riik maksab leiuautasudeks kokku ligi 100 000 eurot

Valitsus arutab neljapäevasel istungil ligi 100 000 euro eraldamist kõrge kultuuriväärtusega arheoloogilise leiu või leiukogumi avastajatele leiuautasude maksmiseks, suurima ehk 39 000 euro suurune leiutasu ootab Jõgevamaalt Vaidavere III mündiaarde avastajat.

Eelnõu kohaselt eraldatakse muinsuskaitseametile valitsuse reservist 97 145 eurot, et maksta kokku 23 kultuuriväärtusega leiu leidjatele välja leiuautasud, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt kuuluvad kõik arheoloogilised leiud riigile, kuid kultuuriväärtusega leiu avastajal on õigus saada leiuautasu. Kui tasu on suurem muinsuskaitseameti eelarves ettenähtud summadest, esitab muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu taotluse vajaliku summa eraldamiseks valitsuse reservist. Muinsuskaitseameti möödunud aasta eelarves oli leiutasude maksmiseks ette nähtud 3500 eurot, mille amet maksis välja 13 üksikleiu ja leiukogumi leiutasudeks.

Valitsuse positiivse otsuste korral toimuvad leiutasude väljamaksed tõenäoliselt veebruaris, on kultuuriministeeriumi esindaja BNS-ile öelnud.

39 000 eurot on ette nähtud Jõgevamaalt Vaidaverest välja tulnud mündiaarde avastajale, tegemist on läbi aegade ühe suurima leiutasuga. Vaidavere mündiaarde sisaldab mitmeid eri piirkonna löödud hõbetaalreid, Moskva tsaaride traatrahasid, Poola-Leedu riigi rahasid, mitmeid Rootsi münte ja teisi tollal levinud rahasid. Aarde noorim münt pärineb aastast 1649. Arheoloog Andres Tvauri hinnangul on aare maapõue jäänud tõenäoliselt Vene-Rootsi sõja aastatel 1656-1661, täpsemalt 1656. aastal, mil Vene väed Tartu vallutasid ja ümbritsevad alad rüüstasid. Aare oli maapõue peidetud savinõus, mille õnnestus arheoloogilistel väljakaevamistel monoliidina üles võtta ning välja puhastada Tartu Ülikooli arheoloogialaboris.

Suuruselt järgmist, 12 555 euro suurust leiutasu taotleb muinsuskaitseamet Kõue IV aarde leidjale. Aare tuli välja 2015. aasta kevadtalvel ning see koosneb 103 hõbemündist. Neist 79 on vermitud Saksamaal, 16 Inglismaal ja kaheksa Taanis. Leiu münt on vermitud Saksamaal Corvey's Arnold I valitsemisajal aastatel 1051-1055.

Jõgisoo viikingiaegse aarde leidjale taotleb amet 10 900 euro suurust preemiat. 10 000 eurot on ette nähtud inimesele, kes kahe aasta eest leidis Viljandimaa Kõo valla Soomevere külas põllult 11. sajandi lõpust pärineva viikingiaarde. Paarisajast mündist on valdav enamik vermitud Saksamaa arvukates rahapadades, kuid leidub ka Inglismaal valmistatud anglosaksi valitsejate verminguid, Araabia kalifaadi rahasid, Skandinaavias tehtud inglise müntide imitatsioone ja muud.

Läänemaalt Martna vallast Ehmja külast 2015. aasta juunis välja tulnud aarde leidjale taotleb muinsuskaitseamet 5800 euro suurust leiutasu. Aare koosneb 46 mündist ja seitsmest ehteasjast. Müntidest üheksa on vermitud Tallinnas, kaks Riias, kolm Tartus, viis Kuressaares, üks Dole (Dahleni) lossis Riia lähedal, neli Vilniuses, viis Stockholmis, kaheksa Pihkvas, viis Novgorodis ja üks Moskvas. Ajaliselt kuuluvad mündid enamasti 16. sajandi teise poolde, neist noorim on vermitud Tallinnas 1597. aastal. Lisaks müntidele sisaldas leid hõbeehteid: kolm sõrmust, väikese võru, kaks kullatud ehtenaastu ning krõlli. Ehted on suuremal või vähemal määral deformeerunud.

Kahe Varjast välja tulnud aarde avastat ootab 5000 euro suurune leiutasu. Aarded avastati 2015. aasta suvel ja sügisel. Hilisemate analüüside käigus selgus, et kinnistult üles korjatud esemed on tegelikult pärit kahest erinevast kohtast. Varja esimene aare sisaldab vähemalt 39 münti, millest valdav enamus on löödud Saksamaa erinevates rahapajades. Mündid on säilinud enamasti vaid fragmentidena. Lisaks kuuluvad hilisrauaaja algusperioodist pärit aardesse kaupmehe kaalude katked koos kaaluvihtidega, pronksist ripats, ja silindrilise korpusega suruluku katked ja kaks rauast töökirvest.

Varja teise aardesse kuulub seitse tervet ja üks fragmendina säilinud Inglismaal vermitud anglo-saksi dünastia valitsejate aegset münti ning erinevat tüüpi käevõrud ja sõrmused. Kui viimaste hulgas on üksikeksemplaridena esindatud laiakeskkeermega spiraal-, prillspiraalsõrmus ja spiraalkäevõru katkest tehtud sõrmus, siis käevõrud kuuluvad nelja erinevasse tüüpi.

4300 euro suurust leiutasu taotleb amet Koila viikingiaegse aarde leidjale. 2015. aasta suvel Saka hõbeaarde leidjale taotleb muinsuskaitseamet 4000 euro suurust leiutasu. Aare koosneb kahest hõbedast kaelavõrust, millest suurem kaalub 193,05 ja väiksem 150,56 grammi ning kahest spiraalsest võrust. Üks kümne keermega spiraalne võru kaalub 104,01 ja teine, üheksa keermega võru 101,78 grammi. Samast leiti ka 52 tükki kasetohtu. Arheoloogide hinnangul on Saka aarde kaelavõrud muinasaegsed ja suure tõenäosusega valmistatud 11. sajandil teisel poolel või 12. sajandi alguses kohalike ehtemeistrite poolt. Spiraalsed võrud on tõenäoliselt pärit 11. sajandi teisest poolest.

3000 euro suuruse leiutasu soovib amet määrata Jäärja aarde leidjale. Aare leiti 2015. aastal Pärnumaalt Saarde vallast Jäärja külast. Aare koosneb 1263 mündist, millest osa on esindatud katketena ning kahest hõbeesemest: vööpandlast- ja keelest. Lisaks tuvastati leiukohalt ka tekstiilifragmente, mis tõenäoliselt seotud aarde matmiseks kasutatud riidest koti vms jäänustega. Sarnaselt teistele Eestist leitud 17. sajandi alguse aaretele koosneb ka Jäärja leid peamiselt Riia vabalinna killingitest. Need moodustavad aardest 48 protsenti. Leedu poolekrossised moodustavad 18 ja Sigismund III valitsemisaegsed Riia vahetusmündid 15 protsenti aardest. Samuti leidub aardes 1572. aastal Dahleni (Dole) lossis löödud killingeid, Kuramaa hertsog Kettleri 1575–1577 killingeid ja Rootsis, Stockholmi rahapajas 16. sajandi teisel poolel valmistatud peenraha.

Ka taotleb muinsuskaitseamet 500 euro suurust leiutasu Mehikoorma torkemõõga leidjale, 400 euro suurust leiutasu Kumna pronksiaegsete esemete leidjale, 250 euro suurust preemiat Soodevahe mündileiu ja Haljava, Muusika, Soodevahe küladest avastatud pronksileidude leidjale.

Võrdselt 200 euro suurust leiutasu küsib amet Karjaküla hellebardi ja Igavere pronkskirve leidjale.

150 euro suurust leiutasu taotleb amet Kodavere pronksileidude leidjale, Kohtla võrdhaarse sõle leidjale, Haljava noatupe leidjale ning Püha ja Kiritu küladest arheoloogiliste leidude leidjale.

Sülgoja vähksõle leidjale, Tähtvere rooma rauaaegse sõle leidjale ja Laulasmaa kiviaegse kirve leidjale soovib amet maksta võrdselt saja euro suurust leiutasu. 80 euro suurust leiutasu taotleb amet Kaliküla pronksleidude leidjale ning 60 euro suurust leiutasu Mälivere keskaegse mündi leidjale.

Läbi aegade suurim leiuautasu, 99 063 eurot maksti välja 2011. aastal Linnakse ehk Raasiku aarde eest. 2015. aastal maksti Kõue teise aarde leidjatele tasuks 65 300 eurot ning 2014. aastal 55 000 eurot 2013. aasta sügisel Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast välja tulnud hilisviikingiaegse hõbeaarde leidjale.

2008. aastal maksti 510 990 krooni ehk 32 658 eurot Kaarmast välja tulnud 17. sajandist pärit aarde leidjale. 2011 aastal Läänemaalt Kinksi külast välja tulnud aarde leidjale maksti leiutasu 5000 eurot.