Kui möödunud aastal avastas IF Kindlustus terve aasta peale kokku 25 lemmikloomakindlustusega seotud kelmust, siis tänavu on ainuüksi jaanuari jooksul avastatud neid juba 10, sealjuures ulatub keskmine kahjusumma jääb 300-400 euro piiresse.

Kindlustusuurijate osakonnajuhi Arvi Rohuniidu sõnul on inimesena arusaadav kiusatuse tekkimine pärast kahju toimumist kiiresti kindlustusleping sõlmida, kuid see on ebaaus teiste klientide suhtes ning kvalifitseerub kelmuseks. „Pettuse korraldanud inimesed saavad tegelikult kenasti aru mida nad teevad, kuid ju on siis kiusatus ja vajadus niivõrd suur, et ollakse valmis riskima karistuse kustumatu pitseriga ning saama kriminaalkorras karistada. Analüüsime selliseid olukordi juhtumipõhiselt ning loomulikult andestame paljudele lootuses, et enam nii ei tehta. Kuid igal juhul on kindlustuskelmus tõsine teema ning kindlustusseltsina peame kaitsma oma ausaid kliente, kuna lõppkokkuvõttes maksavad kelmide tekitatud kahjud kinni just nemad,“ sõnas Rohuniit.

Rohuniit lisas, et kõnealuste juhtumite puhul ei ole tegemist olnud paadunud pättidega vaid täiesti tavaliste normaalsete inimestega, kes on tekkinud kiusatusele järele andnud ning võtnud riski pettuse teel kindlustusest hüvitise saamiseks.

Pea kõikides kindlustusseltsides töötavad kindlustusuurijad, kelle ülesandeks on pettuste avastamine ning tõendamine selleks, et ausad kliendid ei peaks kelmide tekitatud kahjusid kinni maksma. Kindlustuskelmuse eest saab aga karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

If Kindlustuse uurijad lahendasid möödunud aastal Eestis 115 kelmuse juhtumit summas 350 000 eurot, neist 25 olid seotud lemmikloomadega.

Eelmisel aastal Setomaa ühendvalla moodustamisel piirkonnale miljoni euro suurust annetust lubanud ettevõtjate pakkumine on endiselt üleval, ütles Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aarne Leima esmaspäeval BNS-ile.

"Nii palju, kui mia tean, on see endiselt jõus. Ettevõtjad ei ole enda ettepanekut tagasi võtnud, et juhul kui moodustatakse Setomaa vald, siis ettevõtjad panustavad sinna. Seda ei ole maha võetud," rääkis Leima.

Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga elanikud toetasid nädalavahetusel peetud rahvaküsitlusel ülekaalukalt Setomaa valla moodustamist ja sellest tulenevalt otsustas riigihalduse minister Mihhail Korb esmaspäeval teha valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks.

Eelmise aasta juunis sai avalikuks, et Setomaaga seotud ettevõtjad pakuvad piirkonnale miljoni euro suurust annetust, kui Mikitamäe, Värska ja Meremäe vald ning Misso vallast Luhamaa osa peaksid ühinema ühtseks Setomaaks.

Leima sõnul ei ole vahepealsel ajal annetusest avalikkuse väga palju räägitud, kuna rahajagamine tekitab alati pingeid ja kahtlustusi. Seepärast saab ka ettevõtjate lubatud annetuse kasutamine olema avalikkuse kontrolli all ning rahvalt nõu küsides, rõhutas Leima.

"Esialgse visooni kohaselt saab rahvas teha ettepanekuid raha kasutamiseks, selle jagamise otsustab kindlasti uue loodava valla volikogu ning Seto Kongressi Vanematekogule jääb lisaks järelvaataja või fondi hoidja roll," rääkis Leima. "See peaks olema hästi laiapõhjaline rahakasutus," rõhutas Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem.

7. juunil riigikogus vastu võetud haldusreformi seadus võimaldab luua Eesti kagupiiri äärde kohaliku omavalitsuse, kus elab vähemalt 3500 elanikku ja mis moodustatakse vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumidest või nende osadest, mis piirnevad Eesti vabariigi kontrolljoonega.

Seto valla loomine sai tagasilöögi juunis, kui Meremäe vallavolikogu ei toetanud sellekohaste ühinemiskõneluste alustamist.

Haldusreformi seadusega oleks ühendvald saanud ettevõtjate pakutavaga sama suure toetuse ka riigilt, kuid kuna vallad ei suutnud ühinemises kokku leppida ja maavanemale ühinemistaotlust esitada enne 1. jaanuari 2017, siis nad kaotasid võimaluse riigi toetuse saamiseks.

Keskerakonna juhatus otsustas erakonna Võrumaa piirkonna palve heita erakonnast välja Jüri Pallo, kes hakkas moodustama valimisliitu Põliskeskerakondlased.

Keskerakonna peasekretär Jaak Aab sõnas, et Jüri Pallo välja arvamine erakonnast ei ole eelmisel nädalal toimunud niinimetatud põliskeskerakondlaste koosoleku tõttu, vaid põhjused peituvad mujalgi, teatas erakonna pressiesindaja. "Pallo on käitunud oma erakonda kahjustavalt ja suhelnud erakonna teiste liikmetega solvavalt ning ebaeetiliselt," ütles Aab. Seetõttu otsustas Võrumaa piirkond juba 21. jaanuaril Pallo erakonnast välja arvata.

Aab lisas, et põliskeskerakondlaste moodustamist juhatuse otsuse võrrandist välja arvata muidugi ei saa.

"Valimisliitu, mis kasutab Keskerakonna nime ja lisab sinna veel mingi täiesti arusaamatu põlisuse, ei saa tõsiselt võtta. Tegemist on erakonna nime väärkasutamisega isiklikeks eesmärkideks ja tuntuseks," ütles Aab. Tema sõnul pole valimisliidul Võrumaal tegelikku toetust ning pauku luuavarrast oodata pole, vihjates siinkohal ka teisele valimisliitlasele, karistatud pommimehele Jüri Luigele.

Võrumaa piirkonna juht, riigikogulane Anneli Ott sõnas eelmisel reedel, et inimestes tekitab põliskeskerakondlaste käitumine segadust ning mõistmatust. „Erakond on Võrumaal ja mujalgi ühtne, minnes välja vaid Keskerakonna nimekirjadega,“ kinnitas Ott. Ta lisas, et piirkond on olnud alati kõigi erakonna liikmetega koostööks valmis ning vajadust alternatiivsete nimekirjade loomiseks pole. Kahjuks on mõned inimesed lihtsalt otsustanud külvata segadust.

Kuigi gripivaktsiini toodi Eestisse rohkem kui varasematel aastatel, on see otsas ning otsakorral on ka gripiravimid, edastab rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Eelmisel nädalal haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, sealhulgas grippi 6600 inimest, nädal varem 6300. Seekordne gripihooaeg on mitmes mõttes varasematest erinev. See algas varem kui tavaliselt ehk juba detsembris, mitte jaanuari lõpus ja eelmise nädala lõpuks oli gripi tõttu surnud 20 inimest.

"Need surmajuhud on meil registreeritud juba jaanuari keskpaigaks, kui tavaliselt varasematel aastatel tulevad sel ajal meil alles esimesed juhud," ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Eesti keskmine haigusjuhtude arv 100 000 inimeste kohta on 502. Sellest enam ehk üle 700 haigusjuhu 100 000 inimese kohta oli Läänemaal, Viljandimaal ning Ida-Virumaal ja Narvas. Terviseameti andmeil levib üks A-gripi viirus.

Karm gripihooaeg tähendab, et gripiravim Tamiflu on otsa lõppemas.

"Ma tean, et viimane kogus Tamiflud toodi ravimiameti andmetel Eestisse 16. jaanuaril, seda oli umbes 4000 doosi ja see on tänaseks hulgimüügist kõik otsas, see on jaemüüki laiali jaotatud ja nagu ma aru olen saanud, on ka apteeke, kus seda ravimit veel saada võib, väga vähe, tuleb otsida tikutulega," sõnas Saluri.

Ravimiametist kinnitati, et mõningane Tamiflu varu on olemas veel suurematel haiglatel ja varu saab ümber jagada.

"Järgmine nädal toob hulgimüüja täiendava koguse Tamiflud, mis peaks olema siis umbes 4000 pakendit. See on umbes pool eelmisel hooajal kulunud kogusest. Ja sealt edasi juba täiendav kogus peaks tulema veebruari lõpus," lausus ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

Koos terviseametiga otsitakse teistest riikidest võimalusi leidmaks lisaravimit veel sel nädalal. Otsas on ka gripivaktsiin. Kuigi sel aastal vaktsineeris end varasemast rohkem inimesi, on vaktsineeritud vaid kaks protsenti elanikkonnast. Uut gripivaktsiini Eesti enne sügist ei saa.