Eesti Muusikaauhinnad 2017 auhinnatseremoonial jagati neljapäeval kätte Eesti muusikaaasta suurimad tunnustused - edukaimateks osutusid kolme auhinnaga Karl-Erik Taukar, kaks trofeed võitsid Kadri Voorand ja Elephants From Neptune, teatasid korraldajad.

Eesti Muusikaauhinnad 2017 võitjad:

Aasta Debüütalbum – I Wear* Experiment „Patience“

Aasta Naisartist – Kadri Voorand „Armupurjus“ (esitab Kadri Voorand Quartet)

Aasta Meesartist – Karl-Erik Taukar „Kaks“

Aasta Ansambel – Elephants From Neptune „Oh No“

Aasta Klassikaalbum – Arvo Pärt. The Deer`s Cry. Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve

Aasta Jazzalbum –  Kadri Voorand Quartet „Armupurjus“

Aasta Etno/Folk/Rahvalik album – Maarja Nuut „Une meeles“

Aasta Elektroonikaalbum – Mart Avi „Rogue Wave“

Aasta Alternatiiv/Indiealbum – Mick Pedaja „Hingake / Breathe“

Aasta Metalalbum – Taak „Supersargasso“

Aasta Rockalbum – Elephants From Neptune „Oh No“

Aasta Popalbum – Karl-Erik Taukar „Kaks“

Aasta Hip-Hop/Rapalbum – Metsakutsu „Kuhu koer on maetud“

Aasta Muusikavideo – Tommy Cash „Winaloto“ (režissöör Tomas Tammemets)

Aasta Parim Laul – NOËP „Rooftop“

Aasta Album – Karl-Erik Taukar „Kaks“

Panus Eesti Muusikasse – Villu Tamme

"2016 aastal tuli välja hulk eripalgelisi ja avastamisväärt albumeid. Meie muusikamaastik on väga heas mõttes mitmekesine ja vitaalne," ütles Eesti Muusikaauhinnad 2017 taga seisva Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets. "Kindlasti soovitan võitjate loominguga lähemat tutvust teha, kes pole selleks veel aega võtnud," lisas Haabmets.

Auhinnagalast tegi otseülekande TV3. Õhtujuhtideks olid Tanja Mihhailova-Saar ja Mikk Saar, kes tegid showl ka üllatusesinemise. Kontserdipooles esinesid Liis Lemsalu, Laura, Lenna, Metsakutsu, NOËP, I Wear* Experiment, Karl-Erik Taukar, Mick Pedaja ning Estonian Voices.

Eesti Fonogrammitootjate Ühingu korraldatavat galat toetasid Jägermeister, kes andis üle Aasta Rockalbumi auhinna ning Deezer, kelle nimel andis tunnustuse Aasta Parim Laul kategoorias kätte Kerli. Toetajateks olid ka Eesti Autorite Ühing,  Eesti Esitajate Liit ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

26. jaanuari hommikul kell 10 algas Setumaa ühisvalla tulevikuküsitlus, mis toimub Obinitsa külakeskuses, Meremäe vallamajas ja Misso valla Luhamaa nulgas tollikeskuses.

Esialgsetel andmetel oldi kõige aktiivsemad Meremäel ja Obinitsas.

Luhamaa Collade tolliagentuuri küsitluspunktis käis oma arvamust esimese lahtioleku tunni jooksul avaldamas aimult kaks inimest. Rahvaküsitlus kestab pühapäeva, 29. jaanuari õhtuni.

Pildil Luhamaa nulga küsitluspunkt Lütä külas 26. jaanuaril kell 11.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seitsme uue valla moodustamise, kõigis neis jääb rahvaarv alla haldusreformi seaduses kehtestatud 5000 elaniku piirile.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna valla ühinemise Alutaguse vald, ühendvald jääb Ida-Viru maakonda ning selles saab olema 3968 elanikku, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja. Valla pindala on 921 ruutkilomeetrit.

Alatskivi, Peipsiääre ja Vara vallad ühinevad Peipsiääre vald. Uue valla pindala on 493 ruutkilomeetrit ning rahvaarv 3843 inimest. Vald hakkab kuuluma Tartu maakonda.

Ka kiitis valitsus heaks Antsla ja Urvaste valla ühinemise Antsla vallaks. Võru maakonda jäävas vallas saab olema 4649 elanikku, omavalitsuse pindala on 411 ruutkilomeetrit.

Häädemeeste ja Tahkuranna vall ühinemisel moodustub Pärnu maakonnas Häädemeeste vald, mille elanike arv on 4982 inimest ning pindala 494 ruutkilomeetrit.

Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühinemise tulemusena moodustub Põlva maakonnas Kanepi vald, mille elanike arv on 4962 inimest ning pindala 526 kilomeetrit.

Orava ja Vastseliina valla ühinemise moodustub Põlva ja Võru maakonnas Vastseliina vald, kus elab 2690 inimest ning mille pindala on 396 ruutkilomeetrit.

Seitsmendana kiitis valitsus neljapäevasel istungil heaks Saarde ja Surju valla ühinemise Saarde vallaks. Pärnu maakonda jääva valla elanike arv saab olema 4873 inimest ning pindala 1065 ruutkilomeetrit.

Nende omavalitsuste ühinemisel väheneb Eesti omavalitsuste koguarv veel 11 võrra ning alles jääb 116 omavalitsust: 98 valda ja 18 linna.

Terviseameti andmetel on tänavusel haigestumishooajal grippi haigestumine nõudnud juba 20 inimese elu, ühtlasi on haigestumine taas hoogustumas.

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus eelmisel nädalal arstide poole 6300 inimest, neist ligi 40 protsenti olid lapsed.  Haigestunute üldarv kasvas nädalaga 15 protsendi võrra. Gripi ja gripitaoliste haigestumiste arv kasvas samal ajavahemikul 29 protsenti. Ainult tööealiste hulgas, vanuses 15-64 eluaastat püsis grippi haigestunute hulk muutumatuna, laste ja vanemaealiste seas kasvas see keskmiselt 40 protsenti.  Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1532 korral, neist 1418 korral on olnud tegu A- ja 14 korral B-gripiviirusega. Täpsemalt määratleti 59 A gripiviirust, kõik olid A gripiviiruse alatüübid H3.

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 529 patsienti. Viimasel kahel nädalal on kasvanud haiglaravi vajanute arv just vanemaealiste ja täiskasvanute hulgas, moodustades nüüdseks juba enam kui 60 protsenti haiglaravivajanutest. Alates detsembrist  on üheksa haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 62 inimest vanuses seitsmest kuust kuni 95 eluaastani, kõik kuulusid riskirühmadesse.

Sel nädalal lisandus info veel kuue gripist tingitud surmajuhu kohta, neist eelmisel nädalal suri kolm inimest. Seega on terviseametile teadaolevalt  hooaja algusest surnud kokku 20 inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse, neist üks oli seitsmekuune laps, ülejäänud on olnud patsiendid vanuses 65 ja vanemad.