Valitsus leppis kokku mitmete eripensionide kaotamises

Valitsus leppis neljapäevasel kabinetinõupidamisel kokku eripensionide reformis, kaotades alates 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.

Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul muutub reformijärgselt olukord õiglasemaks. „Eripensione rakendati omal ajal, et kompenseerida riigiteenistujate väikest palka, kuid kuna tänasel päeval on pilt teine, pole pensionite osas inimeste ebavõrdne kohtlemine õigustatud," sõnas Iva.

Sotsiaalministeerium peab ette valmistama vastava seaduse eelnõu ja esitama selle aprillis valitsusele.

Eripensionide analüüs toob välja, et praegune süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluliseks motivaatoriks.

Eripension on oluliselt suurem tavalisest pensionist. 2015. aastal oli keskmine prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot. Teatud juhtudel hakatakse eripensione maksma 50.-55. eluaastast.

Eripensionid loodi 2000-ndate alguses. Praeguseks on need kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja Eesti presidendil.