Haigekassa tänavuses eelarves on tervishoiutöötajate võimaliku palgatõusu mõjude katmiseks tervishoiuteenuste reservina 23,6 miljonit eurot, möödunud aasta mais olid tervishoiutöötajate nõudmised aga 68 miljonit.
"Praegu kinnitatud eelarves on eraldi rida "tervishoiuteenuste reserv", mis on ette nähtud palgakulude muutuse katteks," ütles haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg BNS-ile.
"Seega tänases eelarves on juba tegelikult see raha olemas, mis juurde tuleb arvestada. See on lihtsalt eraldi real," lisas Hinsberg. "Eelarve seletuskirjas on välja toodud selle summana 23,6 miljonit eurot," märkis ta.
Kui kollektiivlepe sõlmitakse, siis arvestatakse uus palgakomponent ka tervishoiuloetelus nende teenuste hindadesse, kus sisaldub palgakomponent. "Kui uus loetelu ja eelarve kinnitatakse, siis on tervishoiuteenuste reservi realt see raha ümber arvestatud sinna ridadele, kus seda on tänu uuele palgakomponendile juurde vaja," ütles ta. Seejärel tuleb Hinsbergi sõnul uuesti kinnitada nii tervishoiuteenuste loetelu kui eelarve.
Olemasolevas eelarves ei vähendata Hinsbergi sõnul kindlasti teenuste mahtusid pärast kollektiivleppe sõlmimist.
Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimised on hetkel riikliku lepitaja laual.
Haigekassa nõukogu kinnitas reedesel koosolekul haigekassa 2017. aasta eelarve, mille kogumaht on 1,1 miljard eurot; eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 10,1 protsenti.
Tänavu mais kirjutas Eesti Päevaleht, et tervishoiutöötajate palganõue on ligi 68 miljonit, kuid haiglate pakkumine oli umbes 23 miljonit eurot.
Töötajate soov on, et arstide alamtunnipalk suureneks nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal 2 euro võrra, haiglad pakuvad kummakski aastaks 30-sendist palgatõusu. Õdede soov on saada tunnipalgale juurde 1,45 eurot, haiglad lubavad 40 senti.