Tartu maakohus mõistis neljapäeval kriminaalkorras süüdi ajateenija, kes hilines mõne päeva väeossa naasmisega.

Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistuse kohaselt oli Kuperjanovi pataljoni 24-aastane ajateenija Allan lubatud 2016. aasta 30. märtsist kuni 2. aprillini linnaloale, kuid linnaloalt ilmus ta vabatahtlikult tagasi alles 5. aprillil. Kuna ta viibis väeosast omavoliliselt eemal kauem kui kolm päeva, alustati tema suhtes kriminaalmenetlust.

Neljapäeval astus Allan Tartus kohtu ette ja võttis väeosast omavolilise lahkumise eest kokkuleppemenetluses vastu ühe kuu pikkuse tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga. Menetluskuludena tuleb tal tasuda 669 eurot.

Valitsus leppis neljapäevasel kabinetinõupidamisel kokku eripensionide reformis, kaotades alates 2020. aasta 1. jaanuarist kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.

Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul muutub reformijärgselt olukord õiglasemaks. „Eripensione rakendati omal ajal, et kompenseerida riigiteenistujate väikest palka, kuid kuna tänasel päeval on pilt teine, pole pensionite osas inimeste ebavõrdne kohtlemine õigustatud," sõnas Iva.

Sotsiaalministeerium peab ette valmistama vastava seaduse eelnõu ja esitama selle aprillis valitsusele.

Eripensionide analüüs toob välja, et praegune süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluliseks motivaatoriks.

Eripension on oluliselt suurem tavalisest pensionist. 2015. aastal oli keskmine prokuröripension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot. Teatud juhtudel hakatakse eripensione maksma 50.-55. eluaastast.

Eripensionid loodi 2000-ndate alguses. Praeguseks on need kaotatud kohtunikel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigikogu liikmetel, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa. Eripensionid on säilinud politseil, kaitseväel, prokuratuuril ja Eesti presidendil.

Võrumaal on olemas koostöövalmidus tervisekeskuse arendamiseks, tõdesid maakonda esmatasandi tervisekeskuse loomise võimalusi arutanud ümarlaua osalised.

Võrumaa perearstide, omavalitsuste, haigla, patsientide, sotsiaalministeeriumi ja maavalitsuse esindajad arutlesid neljapäeval koos olnud ümarlaual Võrru esmatasandi tervisekeskuse loomise üle, teatas Võru linnavalitsuse pressiesindaja. Võru linna algatusel kokku kutsutud ümarlaua peamine eesmärk oli kaardistada erinevate osapoolte mõtted ning jõuda selgusele, kas on ühist jõudu ja potentsiaali edasi minna ning teises voorus toetuse taotlus esitada.

Sotsiaalministeeriumi esindaja Heli Paluste sõnul on Võrumaa jaoks reservis 1,33 miljonit eurot kümne perearstiga keskusele. Ent kui Võrumaal otsustatakse, et tervisekeskusesse koondub rohkem kui kümme perearsti, siis saab summa olema suurem. Paluste sõnul kuulutatakse teine taotlusvoor välja eeldatavasti käesoleva aasta sügisel.

"Kuigi esimesse taotlusvooru Võrust projekti ei esitatud, oleme praegu isegi paremas seisus kuna saame kasutada ära varem taotlenute kogemusi, et rajada kaasaegne ja terviklikult läbimõeldud keskus Võrru," sõnas linnapea Anti Allas.

Ümarlaual osalejate hinnangul on suuremad mõttekohad, kuidas tagada tulevikus teenuste kättesaadavus maapiirkondades, milline on keskuse toimimise mudel ja valdkonna perspektiivid , pere- ja eriarstiabi koostöö ning milline saab olema keskuse roll ja asukoht.

Ümarlaual osalejad avaldasid arvamust, et Võru linn võiks ka edaspidi olla protsessi eestvedajaks. Osalised loodavad jaanipäevaks kokku saada tervikliku nägemuse, mis saaks taotluse aluseks.

Terviseameti andmetel on tänavusel haigestumishooajal grippi haigestumine nõudnud juba 14 inimese elu, intensiivravi on vajanud 48 inimest.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv nädalaga oluliselt ei muutunud. Arstiabi vajas aasta teisel nädalal ehk 9.-15.jaanuaril 5501 inimest, neist veidi üle 34 protsendi olid lapsed. Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal langes eelmisel nädalal gripitaoliste haigestumiste 11 protsendi võrra. Grippi haigestumine langes kõikides vanusrühmas,  üksnes koolilaste seas püsis samal tasemel.   

Kahe järjestikuse nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi analüüsides võib öelda, et grippi haigestumine on stabiliseerunud, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel. Grippi haigestumise vähenemisest on siiski veel vara rääkida, sest grippi haigestumuse intensiivsust võib endiselt hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks, märkis terviseamet.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 362 patsienti, neist peaaegu 60 protsenti on olnud üle 65-aastased ja 18,9 protsenti tööealised patsiendid. Lapsi vanusrühmas 0-4 oli hospitaliseeritute hulgas 25 protsenti.  Üheksa haigla poolt edastatud andmetel on hooaja algusest vajanud gripi tõttu  intensiivravi 48 inimest, neist kaks last, kaheksa inimest vanuses 20-64 eluaastat, ülejäänud 38 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Üks intensiivravile sattunu oli väidatavalt enne terve, kahe inimeste kohta andmed puudusid, ülejäänud 45 inimest ehk 93,7 protsenti kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka olemasolevate krooniliste haiguste tõttu. Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest olid esikohal kardiovaskulaarsed- ja kopsuhaigused.

Üheksa haigla poolt on täpsustatud andmetel gripi tõttu surnud sel hooajal 14 inimest, neist üks seitsmekuune laps, ülejäänud on olnud vanemaealised patsiendid vanuses 65+. Seitsmekuune laps kuulub riskirühma vanuse tõttu, kuid oli väidetavalt eelnevalt terve. Vanemaealised patsiendid kuulusid kõik gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud.

Hüppeline gripist tingitud surmajuhtude kasv ei ole seotud ringlevate gripiviiruste virulentsuse ega ohtlikkusega. Selle taga on paranenud koostöö haiglatega, nimelt kasvas andmeid edastavate raviasutuste hulk seniselt viielt haiglalt üheksale, märkis terviseamet.