EESTI UUDISED BNS

Haigekassa tänavune eelarve kasvas 10,1 protsenti 1,1 miljardi euroni

FOTO: VT

Haigekassa nõukogu kinnitas reedesel koosolekul haigekassa 2017. aasta eelarve, mille kogumaht on 1,1 miljard eurot; eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 10,1 protsenti.

Eriarstiabi eelarve suureneb võrreldes mullusega ligikaudu 21 miljonit eurot ehk 4 protsenti ja on käesoleval aastal 598 miljonit eurot. Aasta alguses valitsuse poolt eraldatud täiendavad 10 miljonit eurot planeeriti eriarstiabi teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Erilist rõhku pööratakse sealjuures infarkti ja insuldiravi paremale ligipääsetavusele. Lisaks hakatakse täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi, teatas haigekassa.

Haigekassa fookuses on tänavu hambaravi, mille eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 36 protsenti ehk 33,4 miljoni euroni. Kasv on tingitud uuest hambaravihüvitistest, millega haigekassa tagab alates juulikuust täiskasvanutele hambaravi teenuseid 30 euro ulatuses aastas. Teatud kindlustatute grupid, kes juba saavad hüvitist, saavad alates juulist aastas kuni 85 euro suuruse kompensatsiooni. Ortodontia eelarve kasvab võrreldes 2016. aastaga 40 protsenti ja täiskasvanute vältimatu hambaravi 23 protsenti.

Perearstiabi kogumaht suureneb käesoleval aastal 106,9 miljoni euroni, mis on ligikaudu 7 protsenti enam mullusest. Perearstiabi eelarvekasvus on oluline roll tervisekeskustel, mis on osa esmatasandi teenuste paketi kaasajastamisest. Uuendusena on sel aastal perearstiabis kohandatud pearaha ja baasraha sisu. Nüüdsest tasutakse pearaha arvelt ainult meditsiinitöötajatega seotud ja nimistusse kuuluvate patsientide arvust tulenevad kulud, see on arsti, õe ja assistendi tööaeg ja asendused puhkuste ajal.

Baasraha eelarvesse jäävad kõik kulud, mis ei ole seotud arsti nimistusse kuuluvate patsienti arvuga, see on seadmed, ruumikulu, sisustus, aga ka transport, koolitus, tööriided ja asjaajamisega seotud kulud. Võrreldes varasemaga on pearahast baasrahasse tõstetud kulud ruumidele, sisustusele, IT riist- ja tarkvarale, tööriietele ning üle üheaastase kasutusega seadmetele.

Samuti suurenevad perearstiabi fondid: uuringufondi eelarve suureneb 7 protsenti, tegevusfondi eelarve 83 protsenti ja teraapiafondi eelarve 79 protsenti võrreldes 2016. aasta eelarvega. Patsientidele olulise nõuandetelefoni 1220 eelarve kasvab 4 protsenti. Kuna Eesti perearstide kvaliteeditase liigub tõusvas joones, on tänavu kvaliteedi lisatasudeks planeeritud 37 protsenti enam, see on 2,9 miljoni euro väärtuses lisatasusid.

Sel aastal kasvab ka kindlustatutele soodusravimite hüvitamise eelarve 131,1 miljoni euroni, see on 15 protsenti enam kui mullu. Välisriigis osutatud tervishoiuteenuseid on planeeritud 10 protsenti enam kui mullu, välisravi eelarve on kokku 9,1 miljonit eurot.

Õendusabi eelarve kasvab võrreldes möödunud aastaga 2 protsenti, kogumahuga 30,7 miljonit eurot.

Käesoleval aastal on ajutise töövõimetuse hüvitiste eelarve 140,3 miljonit euro, mida on 19 protsenti enam kui mullu. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kasv tuleneb keskmise palga jätkuvast tõusust ja tööhõive suurenemisest, mistõttu haiguslehti kasutatakse rohkem ning väljamakstavad hüvitised on suuremad.

Külmetushaigusesse on haigestunud üle 40 ajateenija

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Külmetus- või nakkushaigustesse on haigestunud üle neljakümne ajateenijad, kaitseväe andmetel on haigestumus samal tasemel mullusega.

"Kaitseväes teenib praegu üle kolme tuhande ajateenija, kellest üle neljakümne on hetkel haigestunud külmetus- või nakkushaigustesse," ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja BNS-ile.

Ta märkis, et ajateenijate haigestumine on ilmast ning külmetus- ja nakkushaiguste levikust praegu küll hooajaliselt tõusnud, kuid jääb eelmiste aastatega võrreldavasse suurusjärku.

Mullu sündis Eestis ligi 14 000 last

FOTO: pixabay

Eelmisel aastal registreerisid Eesti perekonnaseisuasutused siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil kokku 13 923 lapse sünni, neist 7290 poissi ja 6633 tüdrukut.

Kaksikuid sündis 211 paari, neist 65 paari poisse, 74 paari tüdrukuid ja 72 segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile. Sündisid ka neljad kolmikud.

Harjumaal registreeriti eelmisel aastal 1776, Hiiumaal 57, Ida-Virumaal 1154, Jõgevamaal 243, Järvamaal 275, Läänemaal 199, Lääne-Virumaal 524, Põlvamaal 207, Pärnumaal 793, Raplamaal 311, Saaremaal 271, Tallinnas 5259, Tartumaal 1893, Valgamaal 234, Viljandimaal 405 ja Võrumaal 322 lapse sünd.

Populaarsemad laste nimed olid eelmine aasta Robin, Rasmus, Artjom, Artur, Daniel, Robert, Oliver, Maksim, Oskar, Sebastian, Sofia, Maria, Alisa, Anna, Arina, Eliise, Adeele, Lenna, Aleksandra, Mia. Rohkem eesnimede statistikat leiab siseministeeriumi kodulehelt.

Läinud aastal sõlmiti 6076 abielu, neist  551 vaimulike poolt ning lahutati 2511 abielu. Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 169 inimesele ja maavalitsuse otsusega 1229 inimesele. Neist eesnimi 225, perekonnanimi 1049 ning ees- ja perekonnanimi 124 inimesele. Eelmisel aastal registreeriti 15 294 surma.

Eelmise aasta detsembris registreeriti 988 sündi, neist 531 poisslast ja 457 tütarlast. Kaksikuid sündis 19, neist 8 paari poisse, 3 paari tüdrukuid ja 8 segapaari. Registreeriti ka ühed segakolmikud. Sõlmiti 380 ja lahutati 227 abielu ning registreeriti 1299 surma. Siseministeeriumi otsusega anti eelmisel kuul uus nimi 11 ja maavalitsuse otsusega 76 inimesele, neist eesnimi üheksale, perekonnanimi 73 ning ees- ja perekonnanimi viiele inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 60 naist ja 27 meest.

2015. aastal registreeriti 13 973 sündi, 6429 abielu, neist 577 vaimulike poolt, 2691 abielulahutust, 15 389 surma ja anti uus nimi 1941 inimesele, neist siseministri käskkirjaga 306 inimesele ja maavalitsuse otsusega 1635 inimesele.

Noored: baarides võiks rakendada vanusepiirangut alates 21. eluaastast

FOTO: VT

Tallinna linna noortevolikogu teeb ettepaneku baaride tegevusaja piiramise asemel rakendada klientuurile vanusepiirangut alates 21. eluaastast.

Noortevolikogu toetab linna püüdlusi, mis vähendavad reaalselt alkoholi kuritarvitamist noorte seas, samas ning suunavad neid kasulikule huvitegevustele, samas leiavad noored, et linn peab leidma tasakaalu ettevõtjate ja noorte heaolu vahel. "Selleks võiks linn ühe meetmena kaaluda kesklinna baaride tegevusaja piiramise asemel nende klientuurile vanusepiirangu seadmist alates 21. eluaastast. Antud muudatus aitaks vähendada vastselt täiskasvanuks saanud noorte kokkupuudet alko-kultuuriga ning sellega kaasnevat negatiivset mõju nende tervisele," leiab noortevolikogu liige ning Tallinna Kunstigümnaasiumi abiturient Miikael Raun.  

"Mistahes ühiskondlikke probleeme saab ennekõike lahendada läbi ennetustöö ning üleüldise teadlikkuse suurendamise - olgu selleks siis kas alkoholi, narkootikumide, kofeiini, toidu või mille iganes liigtarvitamine. Noor, kes tunneb vajadust kuritarvitada mistahes aineid, teeb seda tihti selleks, et unustada eraelulisi probleeme või leevendada sisemist ebakindlust. Noortevolikogu on siiralt õnnelik, et tänavusel aastal on pealinn eelarvesse eraldanud suurema summa vahendeid suunamaks noori huvitegevusele ning sisustamaks vaba aega näiteks spordi- või kultuuriüritustel osalemisega. Sellega saadab linn sõnumi, et alkoholi tarvitamine ja enesehävituslik käitumine ei ole popid, popp on elada tervislikult ning hoolida nii endast, oma kaaslastest kui ka meid ümbritsevast keskkonnast," kommenteeris Tallinna linna noortevolikogu esimees Triinu-Liis Paabo.  

Valitsus arutab maavalitsuste tegevuse lõpetamist

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Valitsuskabinet arutab riigihalduse ministri Mihhail Korbi ettepanekut lõpetada alates 2018. aasta 1. juulist maavalitsuste tegevus, Korb esitleb valitsuskabinetile maavalitsuste ülesannete üleandmise kahte erinevat stsenaariumi.

Esimese stsenaariumi kohaselt luuakse regionaalamet, mis hakkab täitma maavalitsuste seni täidetud regionaalvaldkonna ülesandeid ning teise stsenaarium on jagada maavalitsuste ülesanded olemasolevate asutuste vahel, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Rahandusministeeriumi kaardistuse kohaselt on maavalitsuste ülesannetest võimalik haldusreformi järgselt omavalitsustele üle anda järgmised ülesanded: maakonna arendustegevus, maakonna turvalisuse nõukogude ja liikluskomisjonide koordineerimine, tervisedenduse ülesanded, alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded, saarevahi töö, maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni töö korraldamine, kultuuri- ja spordiprogrammi korraldamine, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ning rahvastikutoimingute läbiviimine.

Maavalitsuste reformi eesmärk on suurendada kohaliku tasandi otsustusõigust, luua selgust riigiasutuste ülesannete jaotuses, ühtlustada maakondades pakutavate riigiteenuste kvaliteeti ja muuta riigiteenuste kättesaadavus maakonnakeskustes kliendile mugavamaks.

Sihtasutus eraldas Rõuge projektide toetuseks ligi 45 000 eurot

Pildil omanimelise sihtasutuse asutaja Alexander von Samson-Himmelstjerna. Foto Jaanus Mark

Samson-Himmelstjerna sihtasutus jagas tänavu ellu viidavate Rõuge kogukonna projektide toetuseks 43 530 eurot.

Samson-Himmelstjerna sihtasutus toetab Võrumaal Rõuge kogudust, sealhulgas altari restaureerimist ja pühapäevakooli tegevusi, teatas Rõuge vallavalitsus. Rõuge hooldekodu toetatakse vanureid abistava varustuse ja lasteaeda laste füüsilist arengut toetavate väliste mänguvahendite soetamisel.

Rõuge põhikoolis leiab toetust robootika ring, erinevad koolitused, spordivarustuse soetamine, õpilaste õppevisiidid ja erinevates laagrites osalemised, samuti toetab sihtasutus jätkuvalt saksa keele õpet. Fond toetab kahevõistlejatest vendade Pihode teed Pyeongchangi taliolümpiale ja lumelaudur Marten Kikase võistlus- ja treeninghooaega. Rõuge suusaklubi saab sihtasutuse toel täiendada suusavarustust, MTÜ Rõuge priitahtlikud pritsimehed remontida päästeautot. Lisaks toetatakse jätkuvalt vallarahva ühist iganädalast Väimelas ujumas käimist, Rõuge jahiseltsi tegevust ning Viitina neiu Maria Sepa südamesiirde operatsiooniga seotud ravikulusid.

Saksamaal Hamburgis elav kunagise Rõuge mõisniku järeltulija ja Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson-Himmelstjerna on 13 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle poole miljoni euro.

Alexander von Samson-Himmelstjerna pälvis 2014. aastal Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kohaliku elu toetamise eest Võrumaal.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD