Alexela rajatud Võrumaa esimene surugaasitankla sai möödunud nädalal kasutusloa ning on nüüdsest ametlikult avatud.

Kuna Võru maakonnas puudub Eleringi maagaasi ülekandevõrk, tuleb maagaas tanklasse veokitega transportida. Veokitesse laaditakse maagaas vedelal ehk LNG kujul, teatas Alexela. Tankla rajamine oli vajalik, et maakonnas saaks kasutusele võtta ligi aasta jõude seisnud CNG-bussid.

Alexela grupi juhatuse esimees Andreas Laane sõnul on riigi suund gaasibusside hankimisel ainuõige. "Ajal, mil ridamisi Euroopa linnu keelab diiselautode kasutamise, on Eesti alles tegemas esimesi samme keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutuselevõtus," sõnas Laane.

Alexela hinnangul on transpordisektoris parimad valikud taastuvaist allikatest pärit kütustele elekter ja gaas. "Kui tänased elektrisõidukid sobivad linnades kasutamiseks, siis haja-asustatud Eestis on parim valik gaas," ütles Laane. "Kõik CNG-tanklad saab panna tankima ka biometaani, mida on võimalik Eestis koha peal toota. Seda tehes vähendame oluliselt Eesti sõidukipargi keskkonnamõju ning panustame töökohtade tekkele maal," lisas ta,

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel rajatud CNG-tankla on esimene surugaasitankla Võrumaal. Läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastas EL Võru CNG tankla projekti maksumusest 35 protsenti. Lisaks Võrule on tanklad olemas ka Tallinnas Mustamäel ja Sõjamäel ning Tartus, Pärnus ja Narvas.

Alexela rajab 2017. aastal CNG tanklad ka Tallinna kesklinna ja Lasnamäele ning Tallinna ringteele, Jüri alevikku.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2016. aasta novembris 216 000 sise- ja välisturisti, mida oli 4 protsenti enam kui eelmise aasta samal kuul.

Eelmise aasta novembriga võrreldes suurenes majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv 8500 võrra. Välisturistid moodustasid 60 protsenti turistide koguarvust. Kokku kasutas 2016. aasta novembris majutusettevõtete teenuseid 129 000 välisturisti ehk 4 protsenti enam kui 2015. aasta novembris, teatas statistikaamet.

78 protsenti välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest. 49 protsenti majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 13 protsenti Venemaalt ning 9 protsenti Lätist. Võrreldes 2015. aasta novembriga on Soome, Venemaa ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 2 protsenti, 17 protsenti ja 16 protsenti.

Samuti saabus rohkem turiste Rootsist, Leedust, Norrast ja Suurbritanniast. Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 66 protsenti tuli Eestisse puhkama, 26 protsenti oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus. Välisturistid eelistasid 77 protsendiga majutatud välisturistidest enim Tallinna, 7 protsendiga Pärnu linna, 5 protsendiga Tartu linna ja 3 protsendiga Ida-Viru maakonna majutusettevõtteid.

Novembris peatus majutusettevõtetes 86 000 siseturisti, mis on 3000 turisti enam kui 2015. aasta novembris. Puhkusereisil oli 57 protsenti ja tööreisil 31 protsenti siseturistidest. Harju maakonnas peatus 32 protsenti, Pärnu maakonnas 15 protsenti, Tartu maakonnas 13 protsenti ja Ida-Viru maakonnas 9 protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Novembris pakkus külastajatele teenust 915 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 43 000 voodikohta. Täidetud oli 41 protsenti tubadest ja 31 protsenti voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 36 eurot, mis oli sama kallis kui aasta varem samal kuul.

Reformierakonna üldkogu valis laupäeval partei uueks juhiks Hanno Pevkuri.

Pevkur kogus 1048 häält, tema vastaskandidaati Kristen Michal aga 635 häält.

Elektroonilislet andis oma hääle 1311 inimest ning üldkogul pandi valimiskasti 382 sedelit. Neist kaks olid kehtetud.

Reformierakonna senine juht Taavi Rõivas ei kandideerinud.

Reformierakonna juhatusse osutusid valituks Siim Kallas 1074 häälega, järgnesid Kaja Kallas 1063, Jürgen Ligi 999, Urmas Paet 907, Maris Lauri 865, Arto Aas 767, Anne Sulling 728, Urve Tiidus 719, Aivar Sõerd 709, Ants Laaneots 699, Urmas Klaas 657, Andrei Korobeinik 649, Laine Randjärv 615 ja Kalle Palling 543 häälega.

Alanud aastast jõustusid muudatused nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses, mille järgi ei pea tööandja enam töötajat korrapärasesse tervisekontrolli saatma.

Ühe olulisema muudatusena kadus sellest aastast tööandjatel kohustus saata töötaja korrapärasesse tervisekontrolli – sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringule –, kirjutab terviseamet enda koduleheküljel. Kuna töötaja võib nakatuda ning haigestuda nakkushaigusesse mis tahes ajahetkel, ei ole võimalik määrata tõenduspõhist ajavahemikku, mille jooksul on töötajate regulaarne tervisekontroll nakkushaiguste suhtes otstarbekas ja vajalik.

Kuigi regulaarne tervisekontroll nakkushaiguste suhtes kaob, jääb tööandjal õigus saata töötaja täiendavasse tervisekontrolli vastavalt töökoha riskihindamise tulemustele. Riskihindamise ja täiendava tervisekontrolli vajadus võib tekkida olukorras, kus tööl olles on toimunud nakkuse levik, saastunud on toodang või kollektiivis on mõni töötaja nakkushaigusesse nakatunud. Sellisel juhul on asjakohane, et töötaja saadab vastavalt riskihindamise tulemusele töötaja täiendavasse tervisekontrolli.

Nii tööandjatel kui ka töötajatel on oluline teada, et kehtima hakanud muudatused kitsendavad tegevusvaldkondi, kus töötajate tervisekontroll nakkushaiguste suhtes on edaspidi ette nähtud.

Tervisekontrolli läbimine on jätkuvalt nõutav toitu ja joogivett käitlevate töötajate või toidu ja joogiveega kokkupuutuvate töötajate puhul. Kontrolli peavad läbima loomapidajad ja isikud, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega; õpetajad ja lasteasutuste töötajate ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajad; abivajajale vahetult teenust osutavad hoolekandetöötajad; tervishoiutöötajad ning teised patsiendiga vahetult kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad; kliendiga vahetult kokkupuutuvad ilu- ja isikuteenuseid osutavad töötajad ja kõikidel eelpool loetletud tegevusaladel praktikat sooritavad või täiendusõppes osalevad õpilased, üliõpilased ja töötajad.

Nimetatud valdkondades töötavate isikute tervisekontroll enne tööle asumist on kohustuslik. Tervisekontrolli eesmärk on ennetada nakkushaiguste levikut klientidele, tarbijatele või patsientidele nakkusohtlike töötajate poolt tööprotsesside kaudu. Tervisekontroll on ette nähtud  töövaldkondades, mis võivad olla võimalike nakkushaiguste puhangute ja epideemiate tekkekohtadeks.

Varem kehtinud seadusega võrreldes saavad nüüd nakkushaiguste kontrolli teha lisaks perearstile ka töötervishoiuarstid.

Ühe muudatusena oli soov selle aasta algusest asendada seni kasutusel olnud nakkushaiguste kontrolli tõend e-tõendiga. Viimase arendustegevus ei toimunud aga esialgse plaani kohaselt. E-tõendi väljatöötamine on plaanis käesoleva aasta jooksul. Seega tuleb jätkata tervisetõendite väljastamist paberkandjal.

Terviseamet palub perearstidel ning töötervishoiuarstidel nakkushaiguste kontrolli läbiviimisel lähtuda olemasolevast terviseameti juhisest ning väljastada tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõend paberil.