Alates pühapäevast jõustub töövõimereform täies mahus, mis tähendab, et töötukassa hakkab hindama kõigi püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning maksma osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust.

Senistel töövõimetuspensionäridel tuleb uutel alustel hindamiseks minna töötukassasse, kui neile määratud korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab, edastas töötukassa. Uuest hindamise korrast  ja korduvekspertiisi tähtaja saabumisest antakse kõigile ka kirjaga märku.

"Kui eelmisel aastal esitas meile töövõime hindamise taotluse veidi üle 5000 esmakordse pöörduja, siis tänavu ootame üle 50 000 püsiva töövõimetusega inimese töötukassasse uuele hindamisele. Korduvekspertiisi tähtajal töötukassasse pöördumine on väga oluline ja kindlustab inimesele sujuva ülemineku ühest süsteemist teise," selgitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. "Meie palve arstidele on, et tervise infosüsteemis kajastuksid olulised andmed inimese terviseseisundi ja ravi kohta."

Paaveli sõnul on möödunud poole aasta vältel töötukassas tehtud töövõimehindamised näidanud, et uus hindamismetoodika annab varasemast märksa enam teavet inimese tervisega seotud piirangute kohta ning sellest, kuidas teda erinevate teenustega toetada ja leida talle jõukohane ning eneseteostust pakkuv töö.

Töövõime hindamiseks on vaja, et ka terviseandmed kinnitaksid inimese enda hinnangut oma tervisele ja tegevusvõimele. Õigeks ja võimalikult kiireks hindamiseks on vaja, et inimene oleks kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist käinud oma terviseprobleemidega pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures ning teinud vajalikud uuringud ja analüüsid.

Senise kogemuse põhjal on töövõime hindamine osutunud keeruliseks ja võtnud aega ka juhtudel, kui raviarst ei ole inimese probleemide kohta kas üldse või piisavalt andmeid tervise infosüsteemi kandnud.

Töövõime hindamise taotluse saab esitada töötukassa maakondlikus esinduses kohapeal, saata täidetud taotluse posti või e-postiga või esitada taotluse töötukassa portaali iseteeninduses aadressil www.tootukassa.ee . 

Töövõimetoetuse taotluse saab esitada koos töövõime hindamise taotlusega.

Puuet tuvastab ka edaspidi sotsiaalkindlustusamet ning töövõime hindamist ja puude tuvastamist võib taotleda koos. Sellisel juhul saab ühistaotluse esitada kas töötukassasse või sotsiaalkindlustusametisse. Samal ajal saab esitada taotluse ka töövõimetoetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks. Töövõime osas teeb otsuse töötukassa, puude raskusastme tuvastab sotsiaalkindlustusamet.

Vana aasta viimasel päeval tabas politsei 20 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Tabatud juhtidest ühel olid narkootikumide, ülejäänud 19-l aga alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

President Kersti Kaljulaid tõdes oma aastalõpu tervituses, et maailmas on praegu ärevad ajad, millega toime tulemuseks on vaja kõigi panust, samas rõhutas ta, et eestimaalaste pole järgmisel aastal põhjust oma turvatunde pärast mureteda.

"Ma soovin, et järgmine aasta tuleks globaalses mõttes lootustandvam ja - igavam. Eestimaalastele on see aasta siiski olnud kaunis lahke. Me asume maailma suurtest vapustustest füüsiliselt veidi eemal. Kuid ainult füüsiliselt. Ka täna õhtul ei saa ma jätta Süüriale mõtlemata. See kurbus on piisavalt lähedal, et mõista – rahu ja heaolu ei ole kunagi iseenesest mõistetavad. Nende nimel tuleb teha iga päev tööd, täpselt nii nagu oma pere heaolu nimel," rääkis Kaljulaid.

"Selle töö nähtavad viljad, näiteks üle-Euroopaline avalik diskussioon Euroopa kaitsmisest või NATO tegevus kollektiivkaitse tagamisel, võivad vahel tekitada meis tunnet, et meiegi oleme otseselt ja vahetult ohustatud. Siiski – kas pole parem see arutelu ja sellest sündinud otsused, kui vaikimine ja otsustamatus? Ohud ja riskid sünnivad vaikimisest ja otsustamatusest, mitte tegutsemisest. Nii tulebki seda rahutut maailma võtta – tunda kaasa ja aidata neid, kes hetkel kannatavad. Teha selgelt ja avalikult omad järeldused ja tegutseda nii, et meie rahu ja areng oleksid tagatud," märkis riigipea ja lisas, et sedasi ongi Eesti riik toiminud ning just sellepärast pole eestimaalastel põhjust uut aastat alustada muretsemisega oma turvatunde pärast.

"Aga aasta viimastel minutitel tahan hoopis meenutada seda head, mida Eestimaa inimesed on tänavu teinud. Seda on palju. 60 Eesti inimest seisavad hetkel rahu eest Liibanonis, Malis, Iraagis, Kosovos ja Afganistanis. Üks väike tüdruk leiutas äpi, mis tuletav lapsevanemale meelde õiget hetke, mil lasteaiaaknalt järele viipavale lapsele julgustavalt lehvitada. Kümneid tuhandeid kordi aidati vanaemadel kokku jooksnud arvuteid lahti harutada. Kallistati miljoneid kordi oma lapsi ja vanemaid. Tehti ja parandati sadu tuhandeid eksami- ja kontrolltöid. Õpiti järgmiseks suveks laulupeo laule ja tantse. Tehti 10 tuhande inimese täistööaja jagu vabatahtlikku tööd," meenutas president .

Tema sõnul võivad mõned nimetatud teod eraldi tunduda tavalistena. "Kuid iga selline samm mõjutab suurt pilti. See, millises keskkonnas me iga päev elame, sõltubki just väikestest asjadest. Kõik need üles loetud – ja veel lugematul arvul teisigi häid tegusid – tähendavad, et Eesti on jälle natuke parem paik. Ma ei saa öelda, kui palju parem. Ma ei oska välja arvutada heategude koguväärtust, et sellest siis lahutada pahategude negatiivne tulem ja leida vastus, kui palju on meil nüüd rohkem headust. Ent täpne arvutus polegi kõige olulisem. Oluline on hoopis see, et me kiidaksime üksteist tehtu eest. Südamest tulevat tunnustamist ei saa kunagi olla liiga palju," ütles Kaljulaid.

Riigipea sõnul on just praegu, kui maailm on muutlik ja raskesti tõlgendatav, eriti oluline üksteist hoida. "Mõelda, mis on need väikesed sammud, kuidas me igaüks iga päev saame ise midagi paremaks teha. Suured ja üleilmsed mured ei ole põhjus jätta lahendamata kohalikud ja pisikesed probleemid. Vastupidi – suured mured ei saa kunagi kätte neid, kes väikeste tegude kaudu kokku hoiavad. Vajame nutikaid ideid ja lahendusi, mis ei tule üksteise arvelt, vaid üksteise soove ja tahtmisi võimendades. Ja et teha paremini, on mõistlik vahel olla ka konstruktiivselt kriitiline," märkis president.

Ta soovis kõigile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust. "Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda. Ise, pereringis, tööl ja sõpradega, eestlaste ja eestimaalastena. Hoides üksteist hoiame kõik koos Eestit!" lõpetas president.

Isamaa ja Res Publica (IRL) esimehe Margus Tsahkna sõnul sai lõppeva aastaga Eestis otsa ka üks poliitiline ajastu.

"Minu käest on küsitud, mida ma pean möödunud aasta olulisemateks otsusteks Eesti poliitikas," kirjutas Tsahkna erakonnakaaslastele. "Peame tunnistama, et üks ajastu sai läbi. Eesti sai endale uue presidendi ja valitsuse, meil oli selles kaalukas roll. Palju on kritiseeritud Eesti poliitikuid ja erakondi. Samas, kui vaadata maailmas toimuvat, siis on meie erakonnad näidanud võimekust kriitilistel hetkedel leida ühisosa, tuua vajalikke muutusi ning erahuvidele eelistada riigi suuremaid väljakutseid."

"Presidendivalimistel suutsime näidata meeskonnatööd, koondades Allar Jõksi, kui poliitikaülese kandidaadi taha suure toetuse," kirjutas Tsahkna IRL-i osa kohta valimistel. "Tänan Allarit ja tema meeskonda ja ka kõiki meie inimesi, kes tulemuse nimel tööd tegid. Võime rahuliku südamega öelda, et kuigi Allarist ei saanud presidenti, oli just meie poolt algatatud protsess see, mis tõi kogu Eesti poliitikasse muutuse. Leidsime suure ühisosa ning saime Eestile presidendiks Kersti Kaljulaidi, kes kannab sarnast sõnumit kui meie."

"Uues valitsuses oleme me ainukene parempoolne erakond, mis paneb meile suurema vastutuse kui seni oleme kandnud," märkis Tsahkna. "Valitsusläbirääkimistel suutsime hoida tugevat liini ja saavutada ettevõtjatele ning töötavatele inimeste sõbraliku lepingu. Tulumaksuvabastus, mis puudutab positiivselt üle poole miljoni tööinimese, on tänaseks seaduseks saanud. Langetame ettevõtte tulumaksu 20 protsendilt 14-le ja astume samme, et ettevõtlikke inimesi innustada oma ideede elluviimisel."

"Järgmisel aastal jõustub elatisabi fond ning täies mahus ka meie kolmanda lapse poliitika – kolme lapsega pere hakkab saama kuus 500 eurost toetust, nelja lapsega 600 eurost ja nii edasi," heitis Tsahkna pilgu eelolevale aastale. "Need on asjad, mida oleme lubanud ja ka ellu viinud. Kuid suured reformid ootavad ees. Pensionireform ja vanemahüvitise reform on suured otsused, milles oleme kokku leppinud. Samuti see, et haldusreform viiakse lõpuni nii, et kohalikud omavalitsused saavad endale tugevad tulubaasi ja oleks võimelised oma elanikele pakkuma kvaliteetseid teenuseid."

"Eesti keele areng ja kaitsmine on olnud meie erakonnale oluline teema läbi aegade ja uus valitsuslepe annab siin meile suuremad võimalused, et järjest rohkem inimesi eesti keelt õpiksid ning me ka 100 aasta pärast eestikeelseid laulupidusid pidada saame," kirjutas Tsahkna. "Eesti Keele Maja kontseptsiooni rakendamine Narvas ja Tallinnas on kokku lepitud. Eesti keele instituut jätkab oma tööd. Venekeelsetes koolides hakatakse rohkem eesti keelt õpetama eesmärgiga, et kõigil meie lastel oleks juurdepääs eestikeelsele kõrgharidusele."

"Eesti kaitsmine ja kaitsevõimekuse tõstmine saab hoogu juurde. Järgmisel aastal moodustavad kaitsekulud 2,2 protsenti SKP-st, millele lisandub rahvusliku investeeringute programmist veel suurusjärgus 20 miljonit eurot aastas," märkis Tsahkna. "See on uus tase, mis võimaldab meil vastu võtta juba järgmisel aastal brittide poolt juhitava NATO liitlaste 1300 lahinguvalmiduses sõduri. Kaitse - ja välispoliitikas ajame sama liini edasi. Venemaa jätkuv rahvusvahelise õiguse rikkumine Ukrainas aga ka Süürias ei anna alust sanktsioonide tühistamiseks."

Tsahkna meenutas, et kui ta aasta tagasi ütles, et IRL-i asjad tuleb korda teha, siis nüüdseks ongi 1,1 miljoni euro väärtuses maksmata arveid tasutud ja erakond läheb kohalikele valimistele vastu tugevas positsioonis.