Valitsusel on neljapäeval plaanis kinnitada haigekassa tervishoiuteenuste loetelu järgmiseks aastaks, kusjuures uued teenused toovad üle 20 miljoni euro lisakulu.

Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, milles muudetakse võrreldes kehtiva tervishoiuteenuste loeteluga kehtivaid piirhindu ja lisatakse uusi raviteenuseid. Eelnõuga nähakse ette 1. juulist 2017 üldarstiabi osutavad tervisekeskused ning nende pearaha ehk patsiendi raviraha ja baasraha.

Tervisekeskus on ühtsel taristul üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kus osutab üldarstiabi vähemalt kolme nimistuga perearsti, kelle nimistute suurus on kokku vähemalt 4500 inimest ning on täidetud tervise- ja tööministri kehtestatud ruuminõuded. Tervisekeskuses osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust, füsioteraapiateenust ja võimalusel koduõendusteenust.

Ühe aasta võrra tõuseb sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse vanusepiir kuni 16. eluaastani, kelle hooldaja haiglas viibimise eest haigekassa tasub.

Näo- ja lõualuukirurgia puhul lubatakse erandina järgmiseks aastaks 23-protsendilist rahalist kasvu, mis võimaldab senisest rohkem teenuseid osutada. Samuti uuendatakse hambaravi loetelu seoses täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise rakendamisega alates 1. juulist 2017. aastal.

Uue teenusena lisatakse teenuste loetellu trombektoomia ehk veresoones tekkinud trombi eemaldamine. Samuti laiendatakse kiiritusravi uutele vähipaikmetele.

Eelnõu kohaselt lisatakse kemoteraapia ravimite loetellu uued rinnakasvaja ja melanoomtõve ravimid. Samuti lisatakse esmakordselt ensüümasendusravi üliharva esineva Pompe tõve raviks.

Tervishoiuteenuste loetelu piirhindades jääb muutmata senine palgakomponent, kuna praeguseks uut tervishoiutöötajate ja Eesti Haiglate Liidu vahelist palgakokkulepet ei ole sõlmitud.

Uue tervishoiuteenuste loetelu rakendumisega kaasnev lisakulu on kuni 20,9 miljonit eurot, millega on arvestatud haigekassa 2017. aasta eelarve koostamisel. 2017. aastaks kavandatav tervishoiuteenuste eelarve on 785,985 miljonit eurot.

Kui aastavahetus tuleb veel plusskraadidega, siis uuel nädalal läheb ilm järsult jahedamaks ning kohati võib õhutemperatuur langeda 11 miinuskraadini, prognoosib ilmateenistus.

Neljapäeva öösel on Baltimaade kohal kõrgrõhuhari, mis rahustab tuule ja hoiab ilma sajuta ning võrdlemisi selge taevaga. Õhutemperatuur langeb -2 kuni -7 kraadini, vaid rannikul jääb 0 kraadi ümbrusse. Samal ajal laieneb Norra merelt üle Skandinaavia uus võimas madalrõhkkond ja selle survel pöördub Läänemere ääres tuul edelasse ning tugevneb hommikuks. Päevaks kandub madalrõhkkonna lõunaserva mööda soojem ja niiskem õhumass. Ennelõuna on sajuta, pärastlõunal sajab Eesti lääneservas nõrka vihma, õhtul sisemaal ka lörtsi. Õhutemperatuur tõuseb keskpäevaks Lääne-Eestis vahemikku 0 kuni +4 kraadi, Ida-Eestis on veel vahemikus 0 kuni -3 kraadi, õhtuks tõuseb sealgi üle 0 kraadi.

Reedel laiub mitmeosaline ja võimas madalrõhuala Gröönimaa rannikult üle kogu Põhja-Euroopa ning Läänemere ümbrus jääb madalrõhuala tuulisesse ja sooja lõunaserva. Vahete-vahel sajab nõrka vihma, öösel tuleb Ida-Eestis sekka ka lörtsi. Edela- ja läänetuule puhanguid on 15 m/s. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul vahemikus +1 kuni +6 kraadi, üksnes Kagu-Eestis võib öö hakul veel 0 kraadi lähedal olla.

Laupäeval liigub Skandinaavia põhjatippu uus madalrõhkkond, surve Läänemere ümbrusele on ikka suur ning edela- ja läänetuul on jätkuvalt tugev. Mõnes kohas sajab vähest vihma. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus +3 kuni +7 kraadi.

Pühapäeval liigub aktiivne madalrõhkkond edasi üle Botnia põhjatipu Venemaale ja selle serva mööda lisandub niiskust. Öösel on Eesti kohal soe õhumass ja siin-seal sajab vihma. Puhub tugev edela- ja läänetuul. Päeval algab aeglane jahedama õhu sissetung ning pärastlõunal tulevad sajud sisemaal juba lörtsina, saartel ja rannikul veel vihmana. Tuul pöördub loodesse. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +5 kraadi, pärastlõunal see langeb.

Esmaspäeval koondub madalrõhkkond Venemaale ja selle lääneserva mööda tungib Eestisse külm õhumass. Aeg-ajalt sajab lörtsi ja lund. Tuul pöördub põhjakaarde ja võib päeval taas tugevneda. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -4 kraadi, päeva jooksul langeb märgatavalt.

Teisipäeval eemaldub madalrõhkkond kaugemale Kesk-Venemaale ja Läänemere idarannikul tugevneb kõrgrõhuhari. Kohati sajab lund. Põhjakaare tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus -6 kuni -11 kraadi.

Kolmapäeval muutub kõrgrõhkkond Venemaa kohal võimsamaks ja selle lääneservas on meie ilm enamasti sajuta ja külm ning tugevnev ida- ja kagutuul muudab enesetunde veel kõledamaks.

Võrumaal tabas langetatud puu metsateel kõndinud naist, naine hukkus õnnetuspaigal.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja teatel jäi teisipäeval Võrumaa Rõuge vallas Augli külas asuvas metsas langetatud puu alla teel kõndinud 53-aastane naine. Naine hukkus õnnetuspaigal.

Puu langetajaks oli 32-aastane mees.

Juhtunu täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) teatel hoiab riik naiste tugikeskuste toetuse vähendamisega kokku, eirates nii aga ohvriabi seadust ning jättes vägivalda kogenud naised ilma igakülgsest abist.

Tegevuse peavad lõpetama Järva, Lääne ja Hiiu, Rapla, Viljandi, Lääne-Viru ja Võru maakondades tegutsevad naiste tugikeskused ning uksed suleb ka Tallinnas asuv selle aasta alguses avatud tugikeskus, teatas varjupaikade liit kolmapäeval BNS-ile. Ta lisas, et ENVL nõuab sotsiaalministeeriumilt vastuseid.

"Oleme kurvad ja segaduses. Me ei tea, kuidas edaspidi usaldada riiki, keda esindavate ametnike ja poliitikute sõnad ja teod pidevalt lahknevad. Esitasime tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile  tema juhitava sotsiaalministeeriumi tegevuse kohta kirjalikud küsimused ja ootame ka tema allkirjastatud vastuseid," sõnas Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja Leili Mutso.

Uuest aastast jätkavad riigi toeta jäävate tugikeskuste töötajad esialgu siiski vabatahtlikku tööd ja pakuvad esmast ja juhtumipõhist nõustamist vähemalt neile klientidele, kelle juhtumid on praegu pooleli. "Vägivallast väljapääsu otsivate naiste kohtuasjade ajamine ja psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia paraku katkevad," ütlesVirumaa Naiste Tugikeskuse jurist Merle Albrant.

Avaliku tähelepanu tõttu oli sotsiaalkindlustusamet kogu teenuse osutamise jätkamiseks vajaliku rahastuse valmis leidma Jõgevamaa ja Valgamaa naiste tugikeskustele, nii et neil on võimalik senises kvaliteedis tööd jätkata. Ülejäänud väiksemates maakondades naisi ja lapsi abistanud iseseisvad tugikeskused aga peavad oma tegevuse senisel kujul lõpetama.

Eirates ohvriabi seaduses  tugikeskuse töötajatele kehtestatud naistevastase vägivalla alase koolituse läbimise nõudeid, on sotsiaalkindlustusamet leidnud uued soodsa hinnaga naiste varjupaiga teenuse osutajad kõigisse esimeses hankevoorus katmata jäänud maakondadesse.

Seega päris öömaja ja esmase nõustamiseta mitte ükski abi otsiv vägivalda kogenud naine uuest aastast ei jää. Teine lugu on kogu muu abiga, mida iga naiste tugikeskus igas maakonnas ohvriabi seaduse kohaselt peaks osutada suutma. "Aeg näitab, kuidas uued teenuseosutajad oma rolli alarahastuse tingimustes täita suudavad," lausus ENVL-i juhatuse esinaine Eha Reitelmann.

"Kümne aasta jooksul sotsiaalministeeriumi toetusel ja Norra riigi abiga üles ehitatud naiste tugikeskuste süsteem, mis tagas ühtse sisu ja kvaliteediga teenused abivajajatele kõigis maakondades, on hävitatud," ütles Reitelmann. Seda asendava uue riikliku teenuse sisu ja vormi osas puudub igasugune selgus, kuna seaduse tekst ja riigiametnike väljaütlemised erinevatel aegadel ja erinevates auditooriumites on olnud üksteisele risti vastukäivad.

Ohvriabi seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamisse kaasas ministeerium tugikeskused alles viimasel minutil, kui eelnõu oli juba riigikogus ja sotsiaalkomisjon selleks survet avaldas. Ehkki ministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, endine võrdsuspoliitikate osakonna juhataja ja praegune minister Ossinovski nõunik Katri Eespere ning osakonna nõunik Kristiina Luht on senised naiste tugikeskuse teenused üles ehitanud organisatsioonide sisulisi seisukohti ohvriabi seaduse muutmise protsessis järjepidevalt tõrjunud, tulid eelmisel nädalal meedia vahendusel kuuldud mitmed väljaütlemised ENVL-ile üllatusena.

"Näiteks ei saa me aru, kas ministeerium tõesti eeldab, et tugikeskused peaksid riiklikku teenust osutades eirama tööseadusandlust. Seetõttu esitasimegi ministrile rea küsimusi,” ütles Merle Albrant.