EESTI UUDISED BNS

Jääle oma koera päästma läinud mees oleks peaaegu ise elu kaotanud

Pilt on illustratiivne FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Võrumaal oleks ööl vastu laupäeva jääle oma koera päästma läinud mees peaaegu ise elu kaotanud, kuid kaaslased aitasid nii mehe kui looma kaldale.

Häirekeskus sai 10 minutit pärast südaööd teate, et Varstu alevikus Pilpajärve tänava piirkonnas vajus läbi kohaliku veekogu jää mees, kes läks päästma oma kolli tõugu koera. Päästjate saabumise ajaks olid mehe kaks sõpra ta koos koeraga välja aidanud, märkis Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Päästjad hoiatavad veelkord, et veekogude jää on praegu väga habras ning sellele minek eluohtlik. Veekogude ääres tuleb koduloomi nende turvalisuse tagamiseks hoida rihma otsas. "Hoolige endast ja enda lähedastest ning ärge riskige asjatult, et saabuvad pühad oleksid rõõmurikkad kõigile," lisas päästekeskuse pressiesindaja.

21. detsembril jäi Võrtsjärvel kadunuks mööda järvejääd võrke välja võtma läinud kalamees. 1. detsembril käisid päästjad Viljandimaal Kõpu vallas Kõpu jõest välja toomas jääst läbi vajunud ja uppunud kalamehe surnukeha. 15. novembril uppus Põlvamaal Räpina vallas läbi Meelva järve jää vajunud kalamees, kelle surnukeha päästjad kaldale tõid.

Jõuluõhtu peavad trellide taga veetma üle 2800 inimese

FOTO: VT

Jõuluõhtu tuleb tänavu trellide taga veeta enam kui 2800 inimesel.

Kõige enam kinnipeetavaid, täpsemalt 994 on Tartu vanglas. Viru vanglas on kinnipeetavaid 874, Tallinna vanglas 801 ning Harku ja politsei arestimajades 191. Alaealisi kinnipeetavaid on lõppeva nädala seisuga 25, naisi 166, eluaegseid vange 41 ja avavangla vange 223.

Kriminaalhoolduse all on 4207 inimest, neist 507 on ennetähtaegselt vanglast vabastatud, 1096 inimest on määratud üldkasulikule tööle ja 113 inimest on elektroonilise järelevalve all.

Kõigis vanglates toimuvad jõulude ajal jumalateenistused. Erinevates vanglates on pühade ajal vangidele pakutavad toidud erinevad, kuid üldkokkuvõttes pakutakse tavapärasest mõnevõrra erinevat menüüd, rääkis justiitsministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

"Näiteks Tartu ja Viru vanglas on lisandid pühadetoitudest nagu verivorstid, hapukapsas, Tallinna vanglas suitsukanakoib ja piparkoogid," lisas pressiesindaja.

Sangaste ja Otepää allkirjastasid ühinemislepingu

Fotod: Monika Otrokova

PILDIGALERII 23. detsembril 2016, allkirjastati Sangaste lossis Sangaste ja Otepää ühisel vallavolikogu istungil, ühinemisleping. Uus omavalitsus, mille nimeks saab Otepää vald, tekib 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Ühinemislepingule kirjutasid alla Otepää vallavolikogu esimees Siim Kalda, Otepää vallavanem Kalev Laul, Sangaste vallavolikogu esimees Rando Undrus ja Sangaste vallavanem Kaido Tamberg. Lisaks sellele andsid mõlema valla volikogude esimehed Valga maavanemale Margus Lepikule üle otsused, millega taotletakse Vabariigi Valitsuselt Otepää valla ja Sangaste valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks kohaliku omavalitsuse üksuseks.

Ühinemislepingu järgselt jääb Otepää valla keskuseks Otepää linn. Uude omavalitsusse kuuluvad Otepää ja Sangaste vallad ning seitse Palupera küla. Uue valla volikogu koosseisus saab olema 17 volikogu liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas. Selleks, et tagada vallakodanikele teenuste parim kättesaadavus, luuakse valla territooriumile teenuskeskused, millest üks asub Sangaste alevikus. Lastele tagatakse võimalus omandada kvaliteetset alus- ja põhiharidust võimalikult elukoha lähedal ning gümnaasiumiharidust Otepää linnas. Ühtlustatakse sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste määrad ning toetatakse tervisekeskuste, perearstikeskuste ja hoolekandekeskuste tegevuse jätkamist. Luuakse ühtne vallasisene ühistranspordi korraldus, nii et see vastaks vallaelanike, sh ka õpilaste vajadustele.
Otepää vallavolikogu esimees Siim Kalda märkis, et 2016. aasta muutus just Otepääle veel olulisemaks. „Lisaks suurtele tähtpäevadele nagu 900 aastat esmamainimisest, 80 aastat linnaõiguste saamisest ja 20 aastat Talvepealinna õigustest, on piirkond saanud haldusreformi raames kindlasti positiivse lahenduse,“ lisas Siim Kalda. „Läbirääkimised on olnud konstruktiivsed ja möödunud väga heas õhkkonnas. Kõik eeldused on loodud, et Otepää, Sangaste ja Palupera seitse küla saaksid järgmise aasta sügisest üheskoos hakata püüdlema uute eesmärkide ja tippude poole.“

Sangaste vallavolikogu esimees Rando Undrus avaldas head meelt, et ühinemisleping sai allkirjastatud. „Äsja allkirjastatud leping ei tee meid küll rikkaks, aga see teeb meid tugevaks, sest see mis meid tugevaks teeb, on hea koostöö, mis sõltus siiani ja sõltub edaspidi ainult meist endist,“ ütles Rando Undrus.

Ühinemisleping koos lisadega avaldatakse Sangaste ja Otepää valdade veebilehtedel ja Riigi Teatajas.
Otepää ja Sangaste valla ning Palupera valla seitsme küla ühinemisel kujuneb territooriumi pindalaks 443 km2. Elanike arvuks on 1. novembri 2016. a seisuga 5705 elanikku.

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab 98. aastapäeva

Kuperjanovi jalaväepataljon

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab reedel oma 98. aastapäeva pärgade asetamisega leitnant Julius Kuperjanovi ja pataljoni loomisega seotud paikades Võrus Taara linnakus, Tartus Raadi kalmistul ning Puurmani mõisakoolis.

"See päev on kõigi kuperjanovlaste jaoks oluline hetk, kus korraks peatuda ja mõtiskleda. Sel päeval tähistame tänapäevase Eesti suurima väeüksuse sündi, mis võitles kuulsusrikkalt Vabadussõjas ning kannab sellest ajast peale silmapaistva surmapõlglikkuse, kokkukuuluvuse ja taktikalise nutikuse traditsiooni," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste kaitseväe peastaabi teatel. "Teisalt on aastapäev mälestushetk kõigi Vabadussõjas langenutele mõtlemiseks. Hetk mõistmiseks, et Eesti riigi ja rahva vabadus ei ole lihtsalt saavutatud seisund vaid selle kestmiseks tuleb näha vaeva ning olla valmis riigi kaitsmiseks ikka ja jälle panustama."

Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlik sünnipäev on 23. detsember 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov sai loa moodustada väeosa. Kuperjanovi partisanide pataljoni sünnipäevaks oli pataljoni asutaja Julius Kuperjanov jõudnud koos temaga ühinenud väikese, 37-mehelise salgaga Vabadussõja keerises Puurmani mõisani.

Kuperjanovil tekkis partisanide salga loomise mõte seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis valitses 1918. aasta detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel. Vabatahtlike rohkearvulise juurdevooluga Vabadussõjas muutus see salk peatselt iseseisvaks rügemendiks kõikide selle juurde kuuluvate komandodega ning oma suurtükiväe pataljoniga.

Häirekeskus ootab töiseid jõulupühi

FOTO: VT

Tuginedes eelmiste aastate kogemusele ootab häirekeskus töiseid jõluphi.

"Pühad on korrakaitsjatele keskmisest töisemad - möödunud aasta jõuluperioodil laekus hädaabinumbrile ööpäevas keskmiselt 860 kõne, mille puhul vajati politsei sekkumist," märkis häirekeskus.

Valdav osa nendest väljakutsetest on seotud öörahurikkumiste, vägivalla või liiklusrikkumistega ning ühisnimetajaks on sageli liigne alkohol.

"Suurim kink on ju see, kui pühad mööduvad turvaliselt lähedaste seltsis. Selle kingi aitavad inimesteni viia väga paljud politseinikud, kes jõulurahu aitavad hoida. Kui vajad appi pühaderahu turvavaid politseinikke, helista numbril 112," teatas häirekeskus.

Suurtes kettides on alkoholimüük sel jõuluperioodil langenud

Piiriäärse alkoholikaubanduse müüjad laiendavad haaret ja kaaluvad nüüd ka toidukaupade müüki. FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Eesti suuremate jaekettide sõnul müüvad nad tänavu jõuluperioodil vähem alkoholi kui möödunud aastatel.

"Alkoholi ostetakse sel aastal vähem kui mullu, eelkõige on seda tunda kange alkoholi müügis. Kõige suurem mõju on märgatav piiriäärsete kaupluste alkoholi müügis, kuid võib öelda, et ka üleüldine tarbimine on vähenenud," ütles Rimi kommunikatsioonispetsialist Monika Kaljusaar BNS-ile.

Ka Maxima ja Coop tõid välja, et kuigi traditsioonilised jõulutooted nagu verivorstid, süldid, hapukapsas ja mandariinid müüvad hästi, siis kindlasti on varasemate aastatega võrreldes märgata just alkoholimüügi langust.

"Alkoholitoodetest pakuvad pühade eel Eesti elanikele huvi eelkõige valge vein ja kokteilid. Vahuveinide tipphetk saabub järgmisel nädalal. Üldiselt mainitud jookide tarbimine, nagu ka kange alkoholi müük näitab langustendentsi," ütles Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets BNS-ile.

Ainult Selveris on alkoholimüügi mahud pühade eel kasvanud. "Mis alkoholi müüki puutub, siis nii kange kui lahja alkoholi kategoorias on kasvud olemas, aga need jäävad tagasihoidlikumaks kui põhilistes toidukaupades," rääkis Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik BNS-ile.

Eesti suuremad jaeketid ootavad pühadeperioodi müügist suuremaid käibeid kui mullu. Vaserik märkis, et Selver prognoosib lausa suurimat käivet, mis läbi ajaloo on olnud.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD