23. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. 24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea. Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus vaid kohustus.  

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas, 1,5-kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.

Küsimuste korral on Tööinspektsiooni poole võimalik pöörduda infotelefonil 23. detsembril kuni kella 13.00 ja 30. detsembril kuni kella 15.00. Muudel tööpäevadel võtab Tööinspektsioon kõnesid ja kirjasid vastu tavapärastel aegadel. 26. detsember nõustamist ei toimu.

Tööinspektsioon soovib kõigile turvalist ja rahulikku pühade aega!

Haridus ja teadusminister Mailis Reps tutvustas täna valitsuse kabinetiistungil ettepanekut tõsta õpetajate miinimum- ning keskmist palka järgmisel aastal kahel korral, jaanuaris ning septembris.

Jaanuaris kasvab õpetajate miinimumpalk 1000 euroni ning keskmine töötasu vähemalt 1200 euroni, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. Septembrist hakkab kehtima uus õpetajate miinimumpalk 1050 eurot ning keskmine tõuseb vähemalt 1260 euroni. Suureneb nii üldhariduskoolide kui ka kutseõppeasutuste õpetajate palk.

„Kui soovime eesmärgi täitmisele läheneda realistliku tempoga, siis me ei saa järgmise suurema palgatõusuga oodata 2018. aastani. Topelttõus lubab juba järgmise kooliaasta alguseks tõsta õpetajate miinimumpalka võrreldes käesoleva aastaga pea kümme protsenti. Õpetajate palgatõus peab toimuma tunduvalt kiiremini Eesti keskmise palga kasvust, sest hästi tasustatud ja motiveeritud õpetaja on hea koolihariduse alus,“ ütles minister Mailis Reps.

Valitsuse eesmärk on toetada ka lasteaiaõpetajate kiiremat palgatõusu. „Kvaliteetse alushariduse võtmeisik on lasteaiaõpetaja, kelle töötasu peab hakkama kiiremini tõusma. Selleks töötame lähiajal välja omavalitsuste ja lasteaedade lisatoetamise põhimõtted,“ lisas minister Reps.

Praegu kehtiv õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk on 958 eurot. Töötasu alammäär on õpetaja palga riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta. Omavalitsustele ja erakoolidele antav riigieelarveline toetus lubab maksta õpetajatele kehtivast alammäärast keskmiselt 20 protsenti kõrgemat töötasu.

Enamik omavalitsusi panustab õpetajate töötasudesse ka omalt poolt. Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, millest enam kui 80 protsenti moodustab õpetajate palgatoetus.

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt on jõulupühade ajal valdavalt soojakraadid ning sajab vihma ja lörtsi.

Ööl vastu laupäeva on pilves selgimistega ilm. Kohati võib veidi sadada. Puhub edelatuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni +2, saartel kuni +4 kraadi. Hommikul ja päeval on pilves ilm. Paljudes kohtades sajab lörtsi ja vihma, Ida-Eestis võib tulla ka lund. Edela- ja lõunatuul tugevneb 7-12, puhanguti 16, saartel ja rannikul 12-17, puhanguti 20, ennelõunal kuni 25 m/s. Sooja on +1 kuni +5 kraadi.

Ööl vastu pühapäeva on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lörtsi ja vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15, öö hakul kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +4 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lörtsi ja vihma, kuid õhtupoolikul sajab mitmel pool lörtsi, kohati vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, pärastlõunal nõrgeneb 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +4 kraadi.

Ööl vastu pühapäeva on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab lörtsi ja vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 5-11, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on -4 kuni +1 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lörtsi ja vihma. Puhub edela- ja läänetuul 8-15, saartel ja rannikul puhanguti 18-23 m/s. Sooja on 1 kuni 6 kraadi.

Politsei- ja piirivalveametile (PPA) palgatõusuks kasutada oleva kolme miljoni euroga tõstetakse osade politseivaldkonna spetsialistide, sealhulgas ka politseijuhtide palkasid, kuid mitte patrullpolitseinike töötasusid, kirjutab neljapäevane Postimees.

Prefektide ja peadirektori asetäitjate kuu töötasu kasvab uuest aastast kuni 400 eurot. See tähendab, et prefekti sissetulek hakkab senise 2900–3100 euro asemel olema minimaalselt 3300 ja peadirektori asetäitjal 3800 eurot, teatab leht.

"Ilma selle tõusuta ei ole organisatsiooni tippjuhtide palk enam tööturul üldises konkurentsis, ja minu kui asutuse juhi huvi on, et need inimesed ei lahkuks meilt tööle mujale," põhjendas tippjuhtkonna palgatõusu ise 4300-eurost töötasu saav PPA peadirektor Elmar Vaher Postimehele. Vaheri enda töötasu suurus sõltub siseministri otsusest.

"Olen peadirektorina rahul siis, kui iga meie juhti tahetakse tööle nii avaliku kui erasektori organisatsiooni, aga ta tahab töötada PPA-s nii töö enda, meeskonna kui ka palga pärast. Pean võitlema selle eest, et minu meeskonna liikmed ei lahkuks palga tõttu Europoli või Frontexisse ja selline on praegu minu kui juhi otsus – teha ettepanek siseministrile nende palga tõstmiseks," ütles Vaher.

Lisaks juhtkonnale tõusevad siiski ka kriminaalpolitseinike ja isikukaitse valdkonna politseinike palgad. Nende palk peaks uuest aastast tõusma keskmiselt 150 euro võrra – nii läheneb kõige raskemaid kuritegusid uurivate politseinike palk 1800 eurole, märgib Postimees.

"Kriminaalpolitseinike palkadesse peame panustama selleks, et nemad on inimesed, kes peavad ohte ette nägema," selgitas Vaher. "Isikukaitse büroole langeb aga suur koormus seoses Eestit ees ootava Euroopa eesistumisega ja nende inimeste töö sisu nõuab tegelikult palju enamat kui pelgalt ümbruses toimuva jälgimine," märkis politseijuht.

Palgatõusuks mõeldud kolmest miljonist eurost kõige suurem osa – umbes miljon eurot – kulubki kriminaalpolitseinike ja jälitusvõimekusega seotud ametnike palgatõusuks. Lisaks tõuseb palk kriminaaluurimisega seotud analüütikutel ja politsei sisekontrolli töötajatel, kirjutab Postimees.

Sadakonna euro suuruse keskmise palgatõusu saavad ka politsei kiirreageerijad, kelle miinimumpalgaks hakkab olema 1100 eurot. Kiirreageerijad on politseinikud, kes tavapäraselt käivad patrullis avalikku korda tagamas, kuid on saanud lisaväljaõpet ja varustuse ohtlike olukordade lahendamiseks.

Ida-Virumaa regioonitasu tõuseb seniselt 250 eurolt 300 eurole, selleks kulub aastas täiendavalt ligi pool miljonit eurot ja see puudutab enam kui 650 inimest Ida-Virumaal.

Postimehe andmeil tõusevad analüütikute palgad keskmiselt 167 euro, teenuste planeerijate töötasu 247 euro ning IT-kompetentsi või andmebaaside peakasutajate palgad 175 euro võrra.