RMK lõpetab teisipäeval 1,3 miljonit eurot maksma läinud tööd Eesti ja Venemaa ajutise kontrolljoone Eesti poolsel piiriribal; kokku puhastati võsast ja metsast 136 kilomeetri pikkune ala suurusega 366 hektarit, sellest 70 protsenti ka freesiti.

Keskmiselt on puhastatud piiriala 10 meetri laiune, ent on ka kohti, kus see ulatub 300 meetrini. Kogu piirialalt saadi 28 600 tihumeetrit puitu ja 6000 tihumeetrit raidmeid ja tüveseid, millest tehti hakkpuitu. Piiripuhastustööd läksid maksma 1,3 miljonit eurot, sellest kändude freesimise kulu moodustas 400 000 eurot. Tööde kulud saavad kaetud metsamaterjali müügist saadavast tulust, teatas RMK.

RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul iseloomustasid töid keerukad looduslikud olud – palju soist pinnast, künkad ja mäed. "Eriti suured olid kallakud Piusa jõe ääres, mis tegi masinatel seal liikumise raskeks," rääkis Uuetalu. "Ka ilm ei soosinud meid ei möödunud aastal ega tänavugi, aga nüüd on suur töö tehtud ja RMK panus riigipiiri väljaehitamisse antud."

Piiripuhastustöid hakkis omajagu asjaolu, et ala oli jagunenud paljude maaomanike vahel. Politsei- ja Piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnul olid läbirääkimised maaomanikega personaalsed ja hõlmasid endas lisaks ettepanekute tutvustamisele ka täiendavat selgitustööd, lisaks anti maaomanikele aega ettepanekutesse süüvida ning pidada nõu spetsialistidega.

Mõnel juhul muutusid läbirääkimiste käigus omanikud ja protsess tuli uuesti läbi teha. Oma aja võtsid ka toimingud notarite juures. "Personaalse lähenemise tulemusel kujunes kogu protsess küll planeeritust mõnevõrra pikemaks, kuid aitas maaomanikel paremini mõista tehtud ettepanekute sisu ja tänaseks on läbirääkimised pea täies mahus lõppenud," sõnas Neider-Veerme.

RMK alustas Eesti ja Venemaa vahelist kontrolljoone ala puhastamist 31. oktoobril 2014. Tööde käigus raius RMK piirialal oleva metsa ja võsa, freesis kände ja korraldas raadatava metsamaterjali äraveo. Lisaks maismaa võsast puhastamisele koristas RMK piirialadelt ka mahalangenud puud ja kopratammid.

Võrus Katariina allee kõrval asetsevatel pallimängu väljakutel rekonstrueeriti piirdeaedu. Eile andis tööde teostaja võtmed üle.

Tööde käigus eemaldati alleega külgnevalt osalt amortiseerunud võrkaed ning Kreutzwaldi pargiga külgnevalt osalt amortiseerunud puitaed. Mõlemale küljele paigaldati umbes 165 meetrit nelja meetri kõrgust keevispaneelaeda. Aiapaneelid ja neid kandvad metallpostid värviti võrkpalliväljakute rekonstrueerimisprojekti koostanud arhitekt Karmo Tõra ettepanekul tumepruuniks. Lisaks paigaldati aedadele kaks juurdepääsuväravat Katariina alleelt ja kaks juurdepääsuväravat Kreutzwaldi pargist.

Töid teostas Mexlem OÜ ning tööde kogumaksumus koos käibemaksuga oli 20 615 eurot. Tööde teostamiseks saadi 5000 eurot toetust riigieelarve nn katuserahadest, mille aitas Võrru saada Reformierakond, 15 615 eurot oli Võru linna omaosalus.

Võrumaal asuv Alaveski loomapark pole pea aasta jooksul leidnud kolmele noorkarule lähiriikides uut elupaika.

"Läbirääkimisi on peetud nii Venemaal, Poolas, Leedus kui ka Lätis asuvate loomaparkidega, aga kindlat kohta neile leitud ei ole," ütles esmaspäeval BNS-ile Eesti Loomakaitse Liidu jurist Piret Tees.

Alaveski loomapark otsustas umbes aasta tagasi kolmest karupojast loobuda, sest polnud võimaline ehitama karude aedikut veterinaar- ja toiduameti nõuetele vastavaks.

"Poola on nüüdseks vastanud, et ei võta karupoegi," sõnas Tees. "Venemaa loomapark väga tahaks, aga neil puudub võimalus paigutada nad riiki viimisel kolmeks kuuks karantiini, sest selline nõue on Euroopa Liidust Venemaale viidavate loomade osas."

Leedu loomapark oli Teesi sõnul Alavere karudest ka väga huvitatud, kuid tulenevalt Eesti ja Leedu keskkonnaministeeriumide vahelistest erimeelsustest ja tõlgendamisega seonduvatest vaidlustest karudele väljastatavate sertifikaatide osas, ei julge Leedu loomapark kohtuvaidluse hirmus hetkel karupoegi vastu võtta. 

"Läti loomapark oli veel sügisel väga huvitatud ja kinnitas, et võtab karud, kuid hetkel kõnedele ja e-kirjadele ei vasta," sõnas Tees ja lisas, et seega on karude saatus endiselt lahtine ning neile uue koha leidmine bürokraatia tõttu raskendatud. 

Riigikogus esmaspäeval vastu võetud 2017. aasta riigieelarvega kasvab tervishoiu rahastamine 10 miljoni euro võrra.

„Riik on leidnud tulevaks aastaks tervishoiule 10 miljonit eurot lisaraha, millega saame parandada eriarstiabi kättesaadavust mitmel erialal. See on kinnitus, et uus valitsus suhtub tervishoiu rahastamisse tõsiselt,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski pressiteate vahendusel.

Aasta alguses jätkab valitsus ka arutelusid tervishoiu rahastamisele pikaajalise lahenduse leidmiseks, lisas minister. „Arutelud  tervishoiu rahastamisele tervikliku lahenduse leidmiseks jätkuvad ja kevadeks, kui valitsus arutab riigieelarve strateegiat, on ka pikaajaline plaan olemas,“ lubas Ossinovski.

Lisarahaga plaanitakse suurendada 2017. aastal kardioloogia ja neuroloogia operatsioonide arvu ning lühendada plaaniliste järjekordade maksimumpikkust neli korda – kaheksalt kuult kahele kuule. ”Tegemist on kahe erialaga, kus operatsioonile pääsemise aeg on määrava tähtsusega, sest ravi tulemus sõltub otseselt ravi alustamise ajast,” selgitas minister Ossinovski.

Lisaks hakkab haigekassa täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi. “Tegu on uue põlvkonna väga kallite ravimitega, mis oluliselt leevendavad spetsiifiliste diagnoosidega, nagu näiteks sclerosis multiplexi, astma ja urtikaaria haigusseisundiga patsientide seisukorda,” lisas Ossinovski.

Sotsiaalministeerium esitas tänavu juulis valitsusele ettepanekud ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ravikindlustuskaitse laiendamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks. Lisaks tehti ettepanekud täiendavate analüüside vajalikkuse osas. Ettepanekud on välja töötanud sotsiaalministeeriumi eestvedamisel moodustatud töörühm, kus osalesid ka rahandusministeerium, haigekassa, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja haiglate liit.