Valitsus plaanib neljapäeval heaks kiita tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitatud eelnõu, mis märgatavalt karmistaks tubakatoodete müügipiiranguid ja muuhulgas keelaks tubakatoodete väljapaneku ja tubakatoodete kaubamärkide tutvustamise jaekaubanduse müügikohtades.

Tubakaseaduse muutmise seadusega laiendatakse seaduse reguleerimisala, et ennetada ja vähendada tubaka- ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas, selgub valitsuse kommenteeritud päevakorrast.

Eelnõu ühe suurima muudatusena lisatakse tubakaseadusesse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete väljapaneku keeld ning nende kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades.

Jaekaubanduse müügikohas toodete väljapaneku piiramine on eelkõige alaealiste suitsetamise alustamist ennetav meede, mõjudes samas kõikidele teistele tarbijatele, eelkõige suitsetamisest loobuda soovijatele ja endistele suitsetajatele, selgub eelnõu seletuskirjast.

Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele.

Lisaks laiendatakse kehtiva tubakaseaduse müügiedenduse sätteid tubakatootega seonduvatele toodetele, näiteks ei tohi tubakat pakkuda loosimise võidu, auhinna või muu hüvena. Samtui ei tohi müüa tubakatootega seonduvat toodet mõne teise tootega nagu näiteks mobiilikott ja tuhatoos samas müügipakendis.

Samuti piiratakse eelnõuga e-sigarettide kättesaadavust ja tarvitamist. Näiteks on e-sigareti kasutamine edaspidi lisaks lasteasutustele keelatud kõigis teistes suitsetamiseks keelatud kohtades nagu toitlustusettevõted ja kauplused.

Senisele piiriülesele kaugmüügi keelule lisandub eelnõuga riigisisene kaugmüügi keeld tubakatoodetele ja e-sigarettidele. See tähendab, et edaspidi ei saa e-kaubanduse või kataloogi kaudu neid tooteid enam osta.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele ning keelustatakse tubakast erinevad maitsed e-sigarettides.

Eelnõuga tehakse kohustuslikuks dokumendi küsimine tubaka- või sellega seonduvat toodet ostvalt kliendilt, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt täisealise või müüjale tuttava isikuga.

Maksu- ja tolliametile (MTA) antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajaduse korral kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid isikuid.

Riigikogu võtab kolmapäeval vastu hambaravihüvitist suurendava seaduse, millega saab alates tuleva aasta 1. juulist hambaravihüvitis olema täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas ning eakatele, rasedatele ja alla üheaastaste laste emadele suureneb hüvitis 85 euroni aastas.

Parlamendisaadik Aivar Kokk kommenteeris, et seaduse rakendumisel saavad inimesed senisest suuremat hambaravihüvitist. „Kõrgendatud hambaravivajadusega inimesed, kelleks on rasedad naised, alla üheaastaste laste emad ja pensionärid. Nemad saavad haigekassa poolt hüvitist 85 eurot aastas ja 15 eurot tuleks juurde maksta patsiendil ise. See sihtrühm moodustab Eestis täna umbes 400 000 inimest,“ kommenteeris Kokk.

„Samuti oleme planeerinud ülejäänud täiskasvanute hüvitise piirmääraks 30 eurot aastas. Mõlemad hüvitised jõustuks 1. juulist 2017. Selle rahaliseks katteks on arvestatud järgmisel aastal kuus miljonit eurot riigieelarvest ning edaspidi 12 miljonit eurot aastas,“ selgitas ta.

Kokk selgitas, et Eestis jääb rahalistel põhjustel hambaravi saamata keskmiselt 7,6 protsendil Eesti inimestest ning see lõhe suurima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel on märkimisväärne. „Kõrgeimas sissetulekurühmas jääb hambaravita 1,8 protsendil elanikkonnast, vaesemast osast suisa 15 protsenti. Arvestades kui olulist rolli mängib suuhügieen inimese tervise juures, siis see on tõsine mure koht,“ ütles ta.

Senised hüved lastele ja vältimatule hambaravi abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest.

„Seadusandlikud raamid on loodud ja riigieelarvest täiendavad vahendid planeeritud, kuid kvaliteetse hambaraviteenuse pakkumiseks patsientidele on oluline, et Hambaarstide Liit ja Haigekassa suudaksid kokku leppida mõistlikes hindades,“ ütles Kokk.

Võrumaal viidi teisipäeva hommikul juhtunud liiklusõnnetuse järel kontrolli laps, teatas politsei.

Kella 08.15 ajal toimus liiklusõnnetus Võrumaal Sõmerpalu vallas Võru-Kuigatsi-Tõrva mnt 8. kilomeetril, kus 54-aastase mehe juhitud veoauto Scania haagiselt kukkus jäätükk vastassuunas sõitnud 43-aastase naise juhitud sõiduauto Toyota Avensis esiklaasi, mis purunes.

Juhi kõrval istunud viieaastane poiss toimetati kiirabi poolt Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Politsei tabas ööpäeva jooksul 12 joobes juhti

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 12 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Kaks juhti olid esialgsetel andmetel uimasteid pruukinud ja ülejäänutel olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Üle lahe liikuvad alkoholilastid ärgitavad Soomet leevendama seniseid karme alkoholipiiranguid, kirjutab Postimees.

"Alkoholiseaduse põhimõte on tarbijate tervise kaitsmine, aga nüüd tehakse rohkem kompromisse kahju vähendamise ja äriajamise vahel," rääkis Soome saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi.

Üks suurimaid kaalumisel olevaid muudatusi on nn A-õlle, aga ka Soomes populaarsete   long drink'ide müügi lubamist toidupoes.

"Vein ja viin ei tule toidupoodi, poes lubatava joogi kanguse piiranguks jääks 5,5 protsenti," kinnitas Valkeeniemi.

Kavandatav muudatus lubaks pikendada ööklubides alkoholi müügi aega kella neljani öösel, lubatud oleks topelt-viinaportsjonide müük. Festivalidel ei oleks enam vaja alkoholi müügi aladele aedu ümber ehitada ja baarist võiks enne kella üheksat alkoholi kaasa osta.

Väiksed pruulikojad saaksid õiguse müüa kanget õlut otse valmistuskohast. Poodide müügiajad ei muutu: endiselt tohib neis alkoholi müüa kella 9–21. Ka Soome alkoholimonopoli Alko poed võiksid olla edaspidi avatud kella üheksani, praegu suletakse need kell 20.00.

Soome valitsus tegi seadusemuudatuse avalikuks 22. novembril ja see läks kooskõlastamisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on tuleva aasta 16. jaanuar.

"Kui kommentaarid on käsitletud, siis tuleb alles lõplik valitsuse ettepanek Soome parlamendile Eduskunnale," lisas Valkeeniemi Postimehele.