Päästeamet hoiatab muutlike jääolude eest, märkides, et Lõuna päästekeskuse päästjad käisid korduvalt jääl olevaid lapsi korrale kutsumas.

Mitmed Lõuna päästekeskuse päästjate kolmapäevased väljasõidud olid seotud veekogude jääl uisutavate või liikuvate lastega, teats pressiesindaja BNS-ile.

"Kontrollimisel selgus, et kohati oli jääkate küll kuni kümne sentimeetri paksune, kuid järvede suubumis- ja allikakohtades oluliselt õhem.

Päästekeskuse teatel on jääolud vaatamata öistele külmadele muutlikud ja jääl liikumine ei ole päästjate hinnangul turvaline. Jääle minevad inimesed peavad kasutama turvavarustust ja kandma kaasas jäänaaskleid, mille abil läbi jää vajumisel ennast august välja tõmmata.

Veel tasub tähele panna, et jää on alati õhem vooluveekogudel, kõrkjate kasvukohtades, madalikel, allikate juures  - lumekatteta jääl on allikakohad näha tumedamate laikudena -, kanalisatsiooni, jõe, oja või kraavi suudmekohas, koolmekohtades ning jõe kitsenemis- või pöördekohas.

Jääõnnetuses on alati süüdi valesti käitunud inimene, kes pole osanud ohtu hinnata ja on olnud liiga enesekindel.

Ligi 300 Eesti väikepoodniku pöördusid valituse poole paludes tubakatoodete müügipiirangute ja väljapaneku keelamise pidurdamist.

Üle-Eestilise väikekaupluste keti RRLektus juhatuse liikme Rein Reinvee kinnitusel on kõik 279 alla kirjutanud väikepoodniku seisukohal, et kui valitsus peaks otsustama tubakatoodete väljapaneku keelustada, kaasneb sellega väikekaubanduse hääbumine maapiirkondades.

Reinvee kinnitusel andis valitsus ligi kolm aastat tagasi tubakapoliitika rohelist raamatu vastu võtmisega kaupmeestele kinnituse, et tubakatoodete väljapaneku piiramine tehakse mõistlikult, võttes arvesse väikepoodide eripärasid ja arvestaks ka juba paljudes kauplustes tehtud eriformaadiliste muudatustega. "Näeme, et selle kokkuleppe austamisest on loobutud," märkis ta.

Reinvee sõnul on Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i ühine valitsus ka koalitsioonileppes lubanud, et otsuseid ei langetata üksnes omaenese tarkusest, vaid kuulatakse ettevõtjaid, eksperte ja vabakonda. Praegu aga pole konsulteeritud ei väikepoodnikega ega Kaupmeeste Liiduga.

"Tubakatoodete väljapaneku keelamine, selleks vajalikud ümberehitustööd tähendavad meie jaoks summaarselt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat kulu, mille tegemine ei ole põhjendatud ega jõukohane," ütles Reinvee.

Väikepoodnikud tõid välja, et kuna nõutud drastilised ümberkorraldused käivad nõutud moel Eesti paljudel väikekauplustel üle jõu, siis viib see toodete müügi lõppemisele väikekaubanduses ning suunab toote koos kliendiga suurtesse jaekettidesse. "Meie jaoks viib ebavõrdsust suurendav samm väike- ja maakaupluste konkurentsivõime hääbumiseni ja paratamatult väiksemate poodide sulgemiseni."

Valitsus toetas neljapäeval tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitatud eelnõud, mis märgatavalt karmistaks tubakatoodete müügipiiranguid ja muuhulgas keelaks tubakatoodete väljapaneku ja tubakatoodete kaubamärkide tutvustamise jaekaubanduse müügikohtades.

Eelnõu ühe suurima muudatusena lisatakse tubakaseadusesse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete väljapaneku keeld ning nende kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades.

Jaekaubanduse müügikohas toodete väljapaneku piiramine on eelkõige alaealiste suitsetamise alustamist ennetav meede, mõjudes samas kõikidele teistele tarbijatele, eelkõige suitsetamisest loobuda soovijatele ja endistele suitsetajatele, selgub eelnõu seletuskirjast.

Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal 21,3 protsenti ja absoluutses vaesuses 3,9 protsenti Eesti elanikkonnast, teatas statistikaamet.

Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2014. aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti ning absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus langes 2,4 protsendipunkti.

Möödunud aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus vähenes. Riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,2 protsenti ja absoluutses vaesuses 25,2 protsenti elanikkonnast.

Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot. 2015. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,7 korda. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Võrreldes ülemöödunud aastaga on vähenenud nii laste, noorte kui ka keskealiste vaesus, suurenenud aga vanemaealiste suhteline vaesus. Mullu elas 40,2 protsenti 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses, aasta varem oli see näitaja 35,8 protsenti.

Alla 18-aastastest lastest elas suhtelises vaesuses 18,5 protsenti ehk poolteist protsendipunkti vähem kui aasta varem, samuti langes laste absoluutse vaesuse määr – vastav näitaja oli 2014. aastal 9,1 protsenti ja 2015. aastal 4,6 protsenti.

Põhi- või madalama haridusega inimestest kuulus iga kolmas sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga neljateistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist, absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

2016. aastal osales uuringus üle 6000 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2016. aastal 2015. aasta sissetulekut.

"Suure lotokolmapäeva" telesaates loositi kolmapäeval välja Bingo Loto jackpot summas 451 775,70 eurot, teatas Eesto Loto.

Võidupilet on ostetud internetist.

Alles eelmisel nädalal võitis noor kolme lapse ema Lääne-Virumaalt Viking Lotto 5+1 võidutasandiga 219 327 eurot.

Bingo Loto jackpot võideti viimati käesoleva aasta 29. septembril, kui 435 967,40 eurot võitis pensioniealine proua Tartumaalt.