Riigikogu võttis esmaspäeval vastu uue koalitsiooni maksumuudatuste kobareelnõu ehk tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse, millega muuhulgas jäetaks tuleval aastal sotsiaalmaksumäär langetamata, tõstetakse ennaktempos erinevaid aktsiise ja kehtestatakse 2018. aastast uus tulumaksuvabastussüsteem.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas riigikogu 55 liiget, vastu oli 37 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Kalvi Kõva sõnas riigikogu ees, et eelnõu menetlus oli küll kiire, kuna uus koalitsioonileping sai allkirjad vähem kui kuu aega tagasi. "Kui me ei oleks muudatusi kiires tempos teinud, oleks meile täna tulnud teistsugune kriitika: nad on võimul, aga ei tee mitte midagi," rääkis ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Priit Sibul sõnas samuti, et kuu aega tagasi sõlmitud koalitsioonileping tingib mõnede muudatuste menetlemiseks kiire tempo. "Järgmise aasta riigieelarve mahust puudutavad selle eelnõu muudatused 1 protsenti tuleva aasta riigieelarve mahust," sõnas Sibul.

EKRE selle esindaja Martin Helme sõnul EKRE eelnõu ei toeta. "Mul on väga kahju, et koalitsioon otsustas tuua oma maksupaketi just sellisel kujul parlamendi ette," ütles Helme.

Helme sõnul järgmisel aastal maksuvaba tulu tõusu ei toimu ja kõik lubatud suured soodustused jäävad aastasse 2018. Samamoodi on planeeritud maksutõusud enamuses aastasse 2018. "On täiesti arusaamatu miks neid on vaja läbi suruda detsembris 2016," sõnas Helme.

Ka Vabaerakonna esindaja Andres Herkel sõnas, et antud eelnõu on uue valitsuse kõige suurem pettumus ja Vabaerakond hääletab selle vastu. Herkel sõnas samuti, et Vabaerakond ei mõista, et kuidas saab kiire olla asjadega, mida rakendatakse alles 2018. aastast.

Nii EKRE kui Vabaerakond toetavad oma sõnul käibemaksu tõusu ärajätmist majutusasutustele ja sotsiaalmaksu langetuse ärajätmist.

Reformierakonna esindaja Remo Holsmer sõnul läheb eelnõu menetlemine vastuollu hea õigusloome tavadega, meetmetel puudub mõjuanalüüs ja kooskõlastusring huvigruppidega, samuti puudus mõistlik aeg riigikogu liikmetel muudatusettepanekutega tutvumiseks. Holsmer sõnas, et ka Reformierakond seda eelnõu ei toeta.

"See eelnõu muudab Eesti maksusüsteemi astmeliseks, kindlasti kreerlisemaks. Tööjõu maksukoormus tõuseb Eestist," sõnas ta.

Keskerakonna esindaja Mihhal Stalnuhhin sõnas, et kui tahta progressi, siis tahes tahtmata peab muutma üht või teist asja. "Me ei saanud oodata, et järgmiseks aastaks kõik seisma jääb," ütles ta. "Meie fraktsioon toetab antud eelnõu, seda on vaja Eestile ja Eesti rahvale."

Seadusega jäetakse ära tulevaks aastaks kavandatud sotsiaalmaksumäära pooleprotsendipunktiline langetamine. Samuti jääb majutusteenuste käibemaks püsima 9 protsendile ja ära jääb plaanitud tõus 14 protsendini.

Seadusega tõuseb üldine maksuvaba tulu määr 2018. aastast 500 euroni kuus võrreldes praeguse 170 euroga. Maksuvaba tulu määr kaob aga 2100-eurose ja suurema kuise tulu puhul. Lastega seotud maksuvabastused jäävad endisel kujul alles. Uus süsteem asendab alates 2018. aastast ka madalapalgaliste tagasimakse.

Muudatustega vähendatakse peamiste kütuste aktsiisimäärasid ja ühtlustatakse gaasiliste kütuste aktsiisimäärasid. Aastaks 2018 tühistatakse kavandatud diislikütuse aktsiisimäära tõus. Samuti on kavas lükata 2017. aastaks kavandatud kütuseaktsiisimäärade tõus jaanuari algusest veebruari algusesse.

Maagaasi aktsiisimäära on plaanis tõsta 25 protsendi võrra aastatel 2018-2020. Selle tulemusena kallineb maagaasi lõpphind igal vaadeldaval aastal suurusjärgus 2,5–5,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sõltuvalt tarbija gaasitarbimise mahust. Lisaks on valitsus lubanud tuleva aasta esimesel poolel otsida võimalusi aktsiisipoliitika leevendamiseks energiamahukatele ettevõtetele. 1. juulist 2017 on kavas rakendada gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamise pakett.

Lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärad on plaanis ühtlustada kangete alkohoolsete jookide aktsiisimääradega. Lisaks lõkatakse seaduse alusel 2017. ja 2018. aasta 1. jaanuarist planeeritud alkoholiaktsiisi tõus edasi veebruarikuusse.

Tulumaksuseadusega vähendatakse eluasemelaenu intresside maksustatavast tulust mahaarvamise piirmäär 300 euroni ning hoiuseintresside maksuvabastus kaotatakse.

Abikaasade ühise deklareerimise võimalus säilitatakse elamuasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Erinevalt praegusest ei saa ühisdeklaratsiooni esitades summeerida kummagi abikaasa maksuvaba tulu, kuid uus maksuvaba tulu määr, 500 eurot kuus ületab maksuvaba tulu maksimumtaseme, mida olnuks võimalik kasutada seni kehtinud mõlema abikaasa ühisdeklaratsiooni esitamise korral.

Vabatahtlike mahaarvamiste piirmäärad kehtivad isikupõhiselt. See tähendab, et maksumaksja saab arvata maksustamisperioodil kantud koolituskulusid, tasutud eluasemelaenu intresse ja tehtud annetusi oma maksustatavast tulust maha kuni 1200 eurot, ent mitte üle 50 protsendi maksustatavast tulust. Kui mahaarvamised ületavad neid piirmäärasid, siis saab koolituskulude ja eluasemelaenu intresside kasutamata osa üle kanda teisele abikaasale, kes võib need arvata maha oma maksustatavast tulust, pidades silmas, et koos tema enda tehtavate mahaarvamistega ei tohi need samuti ülal nimetatud piirmäärasid ületada. Piirmäärad ei kehti laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu suhtes, mille puhul on ainsaks piiriks maksustatava tulu suurus.

Lisaks tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis ilma, et seda maksustataks erisoodustusena. Muudatus jõustub 2018. aastal ning kehtestatakse tähtajaliselt viieks aastaks. Eelnõusse on viidud sätted, mis on seotud eraravikindlustusega. Muudatus võimaldab tööandjal edaspidi maksuvabalt hüvitada ka eraravikindlustust.

Eelnõu kohaselt jõustub tuleva aasta 1. jaanuarist teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstava haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastus. Võrdse kohtlemise eesmärgil laiendatakse inimeste ringi, kellel on õigus tulumaksuvabastusele hüvitiste ja toetuste puhul, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud inimese hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral.

Samuti tagab eelnõu, et 2017. aastal oleks keskmine pension tulumaksuvaba, selleks tõstetakse pensionide täiendav maksuvaba tulu 2832 euroni aastas.

Lasterikaste perede toetust kolme kuni kuut last kasvatavale perele on kavas tõsta 300 euroni kuus ning seitse ja enamat last kasvatava pere toetust 400 euroni kuus.

Eestlased kulutavad jõuluostudele ligi 600 eurot ehk ligi 30 protsenti leibkonna netosissetulekust, selgub uuringust.

Euroopa riikide elanikest kulutavad kõige rohkem, jõuluostudele sakslased – 30,58 protsenti leibkonna netosissetulekust, kolmandale kohale platseerusid eestlased, kelle väljaminekutest moodustab jõulukinkidele kuluv summa 28,66 protsenti ehk 571 eurot, selgub Ferratum Groupi rahvusvahelise jõulu-uuringu Christmas Barometer 2016 tulemustest.

Küsitlus korraldati 20 riigis ning keskmiselt kulutasid nende riikide elanikud jõuluostudele 22 protsenti leibkonna netosissetulekust. Saksamaale järgnesid Leedu 30,3 ja Eesti 28,66 protsendiga. Norras, Soomes ning Hollandis kulutasid leidkonnad jõuludega seotud kulutustele vähem kui viiendiku oma sissetulekust.

Eestlased kulutavad kõige enam ehk 22 protsenti jõuluostudest kuluvast summast mänguasjadele, teisele kohale jäävad kosmeetika ja parfümeeriatooted ning kolmandal kohal on maiustused ning rõivastele ja elektroonikale kulub võrdselt kümme protsenti.

Ferratum Bank Eesti koordinaator Tanel Tarkmees nentis, et jõulud on Eestis selgelt lastepühad, kuna kõige enam raha kulutavad eestlased advendiajal just mänguasjade soetamisele.

Uuringust selgus, et keskmine leibkond kulutab 24,5 protsenti oma jõuluostudele minevast summast internetis. Eelmisel aastal oli sama näitaja 21,6 protsenti.  Eestis ostetakse internetist sama palju kui eelmisel aastal. Uuringus platseerus Eesti 19. kohale ning vaid 15,42 protsenti Eesti inimestest eelistab oma jõuluostud teha internetist.

Uuringus osales tänavu üle 13 000 leibkonna. Osalejatelt sooviti teada, millised on nende arvates kõige populaarsemad kingitused, millises riigis kulutatakse jõuludele enim raha ja kas leibkonnad teevad aina enam oste veebipoodides või eelistavad siiski traditsioonilisi ostukohti.

Ilmateenistuse prognoosi järgi on jõulude ajal oodata pigem soojakraade ja tugevat tuult.

Juba reedel ehk 23. detsembril liigub üle Läänemere ümbruse aktiivne madalrõhulohk. Tihenev pilvemass toob vihma ja lörtsi. Edela- ja läänetuul on tugev, puhanguid on sisemaal kuni 14, rannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +4, päeval +1 kuni +5 kraadi.

Jõululaupäevaks ehk 24. detsembriks pole praeguse prognoospildi alusel ilma rahunemist oodata. Järgmine aktiivne madalrõhkkond jõuab Norra merele, laieneb Läänemere poole ja survestab meist lõuna pool valitsevat kõrgrõhkkonda. Kahe rõhuala piirimail puhub tugev edela- ja lõunatuul ning tõenäoliselt hoiab Eesti lääneosas temperatuuri üle 0 kraadi. Kesk- ja Ida-Eestis on ehk kõrgrõhkkonna mõjul ka selgemaid laike, tuul veidi nõrgem ja temperatuur võib langeda napilt miinuspoolele.

Pühapäeva ööks toob madalrõhulohk vihma ja lörtsi, ida poole ka lund. Päeval on sajuhooge harvem, kuid õhtul võivad juba uued sajupilved jõuda. Puhub väga tugev edela- ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -2 kuni +2, päeval -1 kuni +3 kraadi.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole inimeste dokumentide kontrollimine lotopiletite ostmisel liigne isikuvabaduse riive ja on seega põhiseadusega kooskõlas.

"On mõistetav, et lotopileti ostmisel isikut tõendava dokumendi esitamine on ebamugav inimestele, kellele loterii mängimine probleeme ei põhjusta, ent see on vajalik hasartmängusõltlaste huvide kaitseks. Lotopileti ostmisel isiku tuvastamine on põhiseadusega kooskõlas," ütles Madise oma kirjalikus hinnangus.

Kohustus end ostu sooritamisel identifitseerida riivab isiku eraelu puutumatust, sest võimaldab müüjal tuvastada, kes ostu teeb. Müüja kontrollib ostja isikukoodi või selle puudumisel perekonnanime, eesnime ja sünniaja järgi hasartmängu mängimise piirangute isikute nimekirjast,
kas loteriipileti võib müüa. See on isikuandmete töötlemine, mis riivab samuti ostja õigust privaatsusele. Need eraelu puutumatuse riived on õiguskantsleri hinnangul siiski väheintensiivsed.

Hasartmänguseaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt õigustab eraelu puutumatuse põhimõtte riivet vajadus kaitsta hasartmängusõltuvusse sattunud mängijate huve. Eestis mängib loteriid 43 protsenti 16-74 aastasest elanikkonnast. 3 protsenti kõikidest mängijatest ehk ligi 13 000 inimest on hinnatud "tõenäoliselt patoloogilisteks". Patoloogilistel õnnemängude mängijatel on raha peale mängimisega probleeme.

TNS Emori poolt 2012. aastal koostatud uuringu kohaselt mängib 90 protsenti tõenäoliselt patoloogilistest mängijatest suurema summa peale, kui oli algselt kavas. 45 protsenti patoloogilistest mängijatest on mängimiseks või mänguvõla tasumiseks raha laenanud või võtnud, kusjuures 21 protsenti on jätnud laenatud raha tagasi maksmata. Hasartmängusõltuvus on haigus.

79 protsenti mängijatest on tundnud ennast oma mänguharjumuste tõttu süüdlaslikult ning 68 protsenti on tundnud, et sooviks raha peale mängimist lõpetada. Enesevälistusnimekiri on üks kõige efektiivsemaid viise aidata isikul vabaneda hasartmängusõltuvusest. Kui isik piirab enda õigust mängida loteriid, lastes teha hasartmängu mängimise piirangute isikute nimekirja vastava märke, ei saa ta edaspidi lotot mängida.

Põhiseaduse kohaselt võib riik õigust eraelu puutumatusele riivata tervise kaitseks. Inimese tuvastamine lotopileti ostmisel on Madise hinnangul õigustatud, sest see on vajalik, et aidata patoloogilistel hasartmängude mängijatel sõltuvusest vabaneda. Arvestades vajadust võimaldada ligi 13 000 loteriist sõltuvuses oleval isikul võidelda enda haigusega, ei ole kohustus end loteriipileti ostmisel tuvastada ülemäärane, märkis õiguskantsler.

Alates 2016. aastast on võimalik piirata lisaks enda õigusele mängida õnnemänge ehk kasiinomänge ka õigust mängida totot ehk spordiennustusi ja klassikalist loteriid. Igaüks saab end kanda hasartmänguseaduse alusel loodud hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja. Hasartmängude korraldajad peavad tagama, et nimekirja kantud isikul ei võimaldata neid hasartmänge mängida.

Kohustuse täitmiseks tuvastavad klassikalise loterii korraldajad alates jaanuarist igakordselt lotopileti müümisel ostja isiku ning kontrollivad, kas ta on kantud piirangutega isikute nimekirja.

Varasemalt on isikute tuvastamist loto ostmisel kritiseerinud justiitsministeerium, mis pidas näiteks 2014. aastal sellist tegevust potentsiaalselt põhiseadusega vastuolus olevaks. "Igasugune enda identifitseerimise kohustus kujutab endast isikuandmete töötlemisena sellegipoolest riivet põhiseaduses sätestatud eraelu puutumatusele. Puuduvad jätkuvalt selgitused selle kohta, miks rahandusministeeriumi hinnangul on 460 920 inimese isikuandmete töötlemine proportsionaalne," kirjutab justiitsministeerium toona hasartmänguseaduse muudatuse kooskõlastuskirjas.

Hasartmängusõltuvuse vastu võitlemine või teatud isikute kaitsmine nende enda tegevuse suhtes, piirates võimalust loteriisid mängida, on kindlasti legitiimne eesmärk. Samas ei olnud justiitsministeeriumi toonase hinnangu alusel proportsionaalne, et selle jaoks töödeldakse peaaegu poole miljoni inimese isikuandmeid, et kaitsta "mõningast osa" umbes 13 000 riskirühma kuuluvast mängijast, "kelle puhul loteriide mängimine võib olla kujunenud sõltuvuseks ning kes ennast muudatuse jõustumisel "eeldatavalt" hasartmängupiiranguga isikute nimekirja kannaksid. Ministeeriumi toonasel hinnangul ei saa seda kuidagi nimetada "olulise hulgana".