Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed, kuna pärast esimese hanke luhtumist neis piirkondades välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) kinnitusel otsustasid Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa naiste tugikeskused kolmapäeval mitte esitada pakkumist sotsiaalkindlustusameti välja kuulutatud teises hankes naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks. Nendes maakondades lõpetavad vägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetavad tugikeskused oma tegevuse.

Liidu kinnitusel väheneb võrreldes viimastel aastatel sotsiaalministeeriumilt saadud toetusega väiksema elanike arvuga maakondades teenuste rahastus ligi poole võrra. See tähendab, et seal ei oleks rahapuudusel reaalselt võimalik pakkuda täies mahus ohvriabi seaduse ette nähtud liitteenust, mis sisaldaks nii majutust kui ohvritele vajalikku psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Uue hanke tingimustes on sotsiaalkindlustusamet oluliselt leevendanud ka nõudeid teenuseosutajate ettevalmistusele, minnes mööda ohvriabi seaduses sätestatust, märkis liit.

“Muidugi on kahju aastatega ülesehitatut ja praeguseks hästitoimivat süsteemi lasta kokku kukkuda, kuid oleme kaalunud seda tõesti iga nurga alt ning hetkel antud tingimustes muud võimalust ei näe,” ütles ENVL-i juhatuse liige, 2008. aastast tegutseva Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja Marju Tuoppi.

„Me ei ole nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis ega saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest kompleksset abi,” ütles ENVL-i juhatuse esinaine Eha Reitelmann. „Eesti Naiste Varjupaikade Liit on aastate jooksul välja arendanud mitmekülgse naiste tugikeskuse teenuse, mis vastabvägivalda kogenud naiste vajadustele. 2016. aastal oli selline teenus esmakordselt kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Arvestades sotsiaalministeeriumi suhtumist ja 2017.aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade vähen e mist, ei näe me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata,” lisas ta.

„Norra toetusprogrammi abiga üleriigilise kompleksteenuse välja arendamise eesmärgiks oli teenuse jätkamine meie riigi vahenditest. Kui ohvriabi seadusesse kirjutati sisse tugikeskuse liitteenuse kättesaadavuse nõue igas maakonnas, oleks pidanud selleks vajalikud summad ka riigieelarvesse planeerima. See jäi paraku tegemata,”  kommenteeris ENVL-i juhatuse liige Merle Albrant.

Lisaks nõutakse hankelepingus tugikeskustelt teenuse osutamiseks omapoolset rahastust –  tugikeskused peavad ise leidma vahendid, et esimesel kuul teenust pakkuda. Aruande põhjal otsustab sotsiaalkindlustusamet järgmisel kuul, kas maksta tehtud kulutused kinni. Tegemist on aga mittetulunduslike organisatsioonidega, kes kasumit ei tooda, seega oleks vaja võtta laenu. Lepingutingimused ei ole ilmselgelt koostatud  võrdsete partnerite positsioonil, leiab liit.

Ohvriabi seaduse muudatusi tutvustades selgitas sotsiaalministeerium oma pressiteates, et seadusemuudatusega luuakse ohvritele kvaliteetne ja selgetele nõuetele vastav teenus ja ministeeriumi eesmärk on tagada, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ning püsiva rahastusega. Selged nõuded sellele teenusele ning järjepidev riigi rahastus pidid andma suurema kindluse ohvritele ning töörahu teenusepakkujatele.

"Praeguseks on välja kujunenud olukord, kus sotsiaalministeerium edastab avalikkusele üht ja tugikeskustele teistsugust sõnumit. Eesti Naiste Varjupaikade Liit juhtis juba septembrikuus ohvriabi seaduse muudatuste menetlemise käigus riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu tugikeskuste teenuse osutamiseks planeeritud summade vähenemisele. Novembri lõpus pöördus ENVL samas küsimuses kõigi riigikogu fraktsioonide, samuti sotsiaalkaitse ja tervise- ja tööministri poole. Vastuseid seni saadud pole, riigieelarve on vastu võetud. Sotsiaalministeerium on probleeme järjekindlalt eitanud, väites, et raha on teenustele hoopis juurde tulnud," seisab ENVL-i pöördumises.

Võrumaal asuv Alaveski loomapark on kaevanud veterinaar- ja toiduameti (VTA) poolt karuaediku kõrgusele esitatavad nõuded riigikohtusse, sest alama astme kohtud jätsid loomapargi kaebused VTA ettekirjutuse peale rahuldamata.

Alama astme kohtud jätsid Alaveski kaebuse veterinaar- ja toiduameti ettekirjutuse peale rahuldamata ning nõustusid ameti ettekirjutuses märgitud nõuetega, ütles BNS-ile Eesti Loomakaitse Liidu jurist Piret Tees. Ta lisas, et riigikohus pole kassatsioonikaebusele veel vastanud.

Teesi sõnul on kohtud siiani nõustunud veterinaar- ja toiduametiga, et karude aia minimaalne kõrgus peab olema 3,5-4 meetrit ning aia ülaosas peab olema sissepoole kalduv eend. Küll aga on nii Alaveski loomapark kui ka loomakaitse liit seisukohal, et karude aedik vastab Eesti õigusaktide nõuetele ning karude põgenemine on efektiivselt takistatud.

"Tarastus ja sellega seotud konstruktsioonid on heas seisukorras, aediku kõrgus on 2,4 meetrit, mis on karupoegade pidamiseks ja nende põgenemise takistamiseks piisav," rääkis Tees. "Vaidlustatud ettekirjutuses puuduvad põhjendused, millest nähtuks, et aia kõrgus peab olema 3,5-4 meetrit. Kohtud ei ole nimetatud asjaolule hinnangut andnud, vaid on nõustunud veterinaarameti hinnanguga."

Tees rõhutas, et selline nõue tarastuse kõrgusele ei tulene ühestki õigusaktist ja lisas, et seetõttu jääb ebaselgeks, millele tuginedes kohtud veterinaar- ja toiduameti hinnanguga tarastuse kõrguse osas nõustuvad.

"Nii kohtud kui ka veterinaaramet ei ole hinnanud aediku ohutust tuginedes kõikidele objektiivselt tuvastatavatele asjaoludele - seal hulgas ka asjaolule, et karupoegadel puudub võimalus aiale üldse läheneda seespool asuva elektrikarjuse tõttu ja aiast üle ronimist takistab lisaks ka poolel kõrgusel paiknev elektrikarjus, mis töötab ka voolukatkestuse korral. Lisaks on maa sisse paigaldatud võrk, mis välistab karude põgenemise aia alt. Kuna ameti töötajad pole võrku näinud, siis asuti seisukohale, et see puudub. Samas oleks loomapark saanud võrku ametnikele näidata," rääkis Tees.

Kokkuvõtvalt ei ole Teesi sõnul nii veterinaaramet ega kohtud arvestanud kõiki loomapargi poolt kasutusele võetud turvameetmeid karude põgenemise välistamiseks ning lähtuvad jäigalt sellest, et aia kõrgus peab olema 3,5-4 meetrit, mida aga ükski kehtiv õigusakt ei kohusta.

"Selline positsioon on hämmastav ning nii  Alaveski Loomapark kui ka loomakaitse liit on endiselt seisukohal, et veterinaarameti ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb tühistada," sõnas Tees.

Alaveski loomapargi karuaediku tara kõrguse suurendamist nõudis veterinaarameti Võru osakond. Loomapargil aga pole raha aedikut ameti nõuetele vastavaks ehitada ning praegu otsitakse võimalusi kolme noorkaru äraandmiseks lähiriikide loomaparkidesse.

Võrus sai teisipäeva pärastlõunal vigastada maja hoovis auto alla jäänud eakas naine.

Õnnetus juhtus kella 13.15 ajal Paju tänava maja hoovis, kus 30-aastane mees tagurdas Mazda 6-ga otsa 81-aastasele naisele, teatas siseministeerium BNS-ile.

Mazda juht toimetas ise jalakäija Võru haiglasse kontrolli.

Päevaga said liikluses vigastada kolm jalakäijat

Teisipäev tõi kaasa kolm rasket liiklusõnnetust, milles kõigis sai vigastada jalakäija.

Esimene õnnetus juhtus kella 13.15 ajal Võrus Paju tänava maja hoovis, kus 30-aastane mees tagurdas Mazda 6-ga otsa 81-aastasele naisele, teatas siseministeerium BNS-ile. Mazda juht toimetas ise jalakäija Võru haiglasse kontrolli.

Teine õnnetus juhtus kell 17.54 Tallinnas Männiku teel, kus 31-aastane mees sõitis Toyota Land Cruiseriga Statoili tankla peasissepääsu ees parempööret sooritades otsa helkurita 83-aastasele mehele. Kiirabi viis jalakäija Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kell 19, kui 22-aastane naine sõitis Audi A4-ga Tallinnas Liimi tänavalt Mustamäe teele vasakpöörde sooritamisel otsa reguleeritud ülekäigurajal teed ületanud 46-aastasele naisele. Mõlemal liiklejal põles tunnistajate sõnul fooris roheline tuli. Kiirabi viis jalakäija Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Tänavu saavad politseilt hoiatava pühadekaardi ligi 800 inimest, kes on aasta jooksul liiklusnõuete vastu eksinud viis või enam korda.

 Kaardi saajateks on inimesed, kes on alates möödunud aasta novembrist kaheteist kuu jooksul toime pannud viis või enam liiklusalast rikkumist. Lisaks liiklusseaduse rikkumisele kuulub siia hulka ka eksimine autoveoseaduse, liikluskindlustusseaduse, teeseaduse või ühistranspordiseaduse nõuete vastu või mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on kaasa toonud kriminaalkaristuse.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul tuletab politsei kaardiga rikkujatele meelde, et liiklusnõuetest kinnipidamine on vajalik kõigi liiklejate turvalisuse huvides. „Hooletus ja tähelepanematus teedel või oma sõiduki seisukorra osas ning liiklusnõuete eiramine võivad kaasa tuua tõsiste tagajärgedega õnnetused. Liiklusnõuded on mõeldud täitmiseks just selleks, et kõik õhtul turvaliselt koju tagasi jõuaks,“ sõnas Loigo.

Kõige enam liiklusrikkumisi pani sel aastal toime 31-aastane Indrek, kellel kogunes aasta peale 22 rikkumist. 17 rikkumist saatis korda 21-aastane Henry ja 16 rikkumist 18-aastane Steven. Kokku on kaardisaajaid ligi 800, kellest suuremal osal on aasta jooksul 5-9 rikkumist. 10-15 rikkumist on toime pannud 36 inimest.

 Rikkumiste hulgas esineb kõige rohkem lubatud sõidukiiruse ületamist, mis moodustab ligi viiendiku kõigist rikkumistest. Sellele järgneb juhtimisõiguseta sõitmine ja tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimine. Kokku on kaardi saajad toime pannud 5320 rikkumist. Tänavuste kaardisaajate hulgast 106 said politseilt pühadekaardi ka möödunud aastal.

 Hoiatavaid pühadekaarte on politsei korduvatele liiklusrikkujatele saatnud alates 2011. aastast.