Eesti televisooni (ETV) heategevusprogramm Jõulutunnel kogus tänavu liikumispuudega inimestele mõeldud treeningsaali sisseseade ostmiseks annetustena ligi 218 000 eurot.

"26. detsembri õhtuks, kui [annetustelefonide] numbrid suleti, oli kogutud 215 400 eurot. Lisaks oli Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu (ELIL) arveldusarvele kantud 2541 eurot - kokku siis 217 941 eurot," ütles rahvusringhäälingu kommunikatsioonispetsialist Silver Kuusik.

"Jõulutunneli" kogutud raha on mõeldud spetsiaalsete jõumasinate ostmiseks, mis võimaldavad haiguste või trauma tagajärjel tekkinud liikumistakistusega inimestel neile sobivaid ja jõukohaseid harjutusi teha, et liikumisvõimet taastada või parandada.

"Ma ei ole kunagi kahelnud, et Eesti inimesed on väga suure südamega. Seda näitab annetajate arv. Kümned tuhanded hoolivad, et liikumispuudega inimestel läheks paremini. Südamlik tänu kõigile!" ütles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke pressiteate vahendusel.

Jõulutunneli meeskond lootis, et raha koguneb nii palju, et saaks avada kaks treeningkeskust - ühe Põhja- ja teise Lõuna-Eestisse. Lõokese kinnitusel saabki treeningsaalid rajada nii Tallinna kui ka Tartusse.

Tänavu Jõulutunneliga kogutud summa on viimase kuue aasta suuruselt teine.

Eelmise aasta Jõulutunnel kogus mobiilse naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti soetamiseks 312 628 eurot. 2014. aastal kogus Jõulutunnel Lastekaitse Liidule 144 895 eurot, 2013. aastal kogunes televaatajate abiga Toidupanga tegevuse toetamiseks 208 154 eurot, 2012. aastal oli tähelepanu all intellektipuudega noorte ja nende perede eluolu ning koguti Päikesekodu toetuseks 202 000 eurot, 2011. aastal annetasid vaatajad Põhja-Eesti Pimedate Ühingule 208 000 eurot, mis kulus ühingu Tallinna Tondi tänava maja korrastamiseks rehabilitatsiooni- ja koolitusvõimalusi pakkuvaks tegevuskeskuseks.

Kuritegevuse tase püsib 11 kuu järel mullusega võrreldes üheksa protsendiga languses, kusjuures aasta eelviimasel kuul hakkas vähenema ka tapmiste ja mõrvade arv.

Jaanuarist novembrini registreerisid õiguskaitseasutused kokku 26 903 kuritegu, mida on mullusest 2823 võrra ehk üheksa protsenti vähem. Samas jaanuaris oli langusprotsent koguni 11, seevastu veebruaris neli protsenti, märtsis seitse protsenti ja aprillis kaheksa protsenti.

Poolaasta järel oli kuritegevus languses seitsme protsendiga, üheksa kuu järel aga kaheksa protsendiga.

Arvuliselt oli aasta esimesel 11 kuul kõige rohkem varguseid – kokku 8468 – ning need vähenesid aastases võrdluses 20 protsenti. Kehalisi väärkohtlemisi oli tänavu jaanuarist novembrini 4432 ehk mullu sama ajaga võrreldes 14 protsenti vähem. Röövimiste arv langes aga suisa 28 protsenti – mulluselt 318-lt tänavu 230 juhtumile. Ka liikluskuriteod on languses – mullu oli neid jaanuarist novembrini 3689, tänavu aga 3453 ehk kuus protsenti vähem.

Isikuvastaseid kuritegusid oli jaanuarist novembrini kokku 5642, sealhulgas oli 75 raske tervisekahjustuse tekitamist, mullu oli selliseid süütegusid aga 88. Tapmisi ja mõrvu oli koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega 11 kuuga 42, eelmisel aastal oli neid aga 45. Vägistamiste arv on mulluselt 151-lt tänavu vähenenud 141-le.

Väheste tõusutrendi näidanud kuritegude hulgas on kelmused, mis kasvasid mulluselt 1423-lt tänavu 1581-le. Avaliku korra rikkumised on kasvanud 390-lt 1024-ni. Narkootikumide suures koguses käitlemised on aga languses - kukkumine on mulluselt 997-lt 950-le.

Kuritegude üldarv langes mullu rekordiliselt madalale tasemele, samal ajal tegi tõusu kuritegude lahendamise protsent. Kui näiteks 2005. aastal registreeriti aastas 55 586 süütegu ja veel 2008. aastal oli see näitaja endiselt üle 50 000, siis uuel kümnendil on kuritegude arv jäänud tugevalt alla 50 000 piiri ja on pidevalt langenud. 2011. aastal oli süütegusid 42 567; 2012. aastal 40 816; 2013. aastal 39 631; 2014. aastal 37 787 ning mullu 32 575, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Samal ajal tõusis mullu kuritegude lahendamise protsent. Justiitsministeeriumi statistika järgi lahendasid uurimisasutused mullu 20 472 süütegu ehk 63 protsenti registreeritud kuritegudest. Aasta varem oli see näitaja 52 protsenti, 2013. ja 2012. aastal 53 protsenti ning 2011. aastal 55 protsenti.

Koolides duši- ja tualettruumide olukorda uurinud terviseamet hindas haridusasutustes hügieenitingimusi üldiselt heaks.

Hügieenitingimused 132-s sihtuuringuga hõlmatud koolis üle Eesti hindas terviseamet üldiselt heaks. Tualetid, duširuumid ja pesemiskohad vastasid nõuetele, ruumid olid puhtad ja varustatud hügieenitagamiseks vajalike vahenditega.

Koolide 8.-12. klasside õpilaste seas läbi viidud küsitlustest selgus, et ka suurem osa vastanutest olid kooli tualettruumide, duširuumide ja kätepesu võimalustega üldiselt rahul - nii vastas 63-84 protsenti noortest.

Õpilaste vastuste põhjal võib öelda, et koolides on neile  tagatud võimalused isikliku hügieeni pidamiseks. 87 protsenti õpilastest kinnitasid, et kraanikausi juures on olemas vahendid käte kuivatamiseks.

Kätepesu harjumustega õpilaste hulgas võib uuringu põhjal rahul olla, kuna tervelt 94 protsenti vastanutest märkisid, et nad pesevad koolis käsi. Need kuus protsenti, kes käsi ei pese, ütlesid, et neil puudub harjumus käsi pesta või ei tunne nad selle järele vajadust. 

56 protsenti küsitletutest väitis, et nad ei kasuta kooli tualetti iga päev. Peamiste puudustena toodi välja tualettpaberi puudumine ja ebameeldiv hais. Põhjustena nimetati veel, et ei armastata avalikke tualette, sest seal on kambad, puudub privaatsus, WC on külm või kabiini lukk katki.

Kooli duširuumi kasutatakse peamiselt pärast kehalise kasvatuse tundi - nii vastas 53 protsenti noortest. Pooled vastanutest ei pese end pärast kehalise kasvatuse tundi puhtalt ajanappuse tõttu. Ajapuuduse kõrval toodi takistavate teguritena välja veel ruumipuudust, külma vett, nõrka veesurvet, privaatsuse puudumist, halba ventilatsiooni ja muud taolist. 

Koolide tervisekaitsenõuete, sealhulgas hügieeninõuete vastavust kontrollib terviseamet igal aastal. Vaatluse tulemused näitavad tingimuste pidevat paranemist.

Uuringus osalenud 132 koolihoonest 52 hoonet olid vanemad, kui 50 aastat, neist 19 on tunnistatud miljööväärtuslikuks või on muinsuskaitse all. Vanuses 31-50 aastat oli 42 koolihoonet. 30 koolihoone vanus oli 11-30 aastat. Neli kooli asuvad uutes kuni 10 aasta vanustes hoonetes.

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 23 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Tabatud juhtidest üks oli narkootikumide ja 22 alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.