Eesti lokaalse .ee domeeni aastatasu on alates jaanuarist 6 eurot, mis on 14 protsenti vähem kui varasemalt; uuenenud reeglite järgi ei kogu domeeni haldav Eesti Interneti Sihtasutus enam postiaadresse ning domeeni on võimalik ka pärida.

Hinnalangusele lisaks on 1. maist 2017 võimalus .ee domeeni registreerida 3, 6 ja 9 kuuks hinnaga vastavalt 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning kuni 10 aastaks hinnaga 6 eurot aasta kohta, teatas Eesti Interneti Sihtasutus.

Alates käesoleva aasta jaanuarist on võimalik .ee domeeni registeerida seda avalikuks tegemata ehk nimeservereid lisamata. Nimeserverid teevad domeeni internetis kättesaadavaks seega on muudatus oluline neile, kes ei soovi domeeni kohe kasutama hakata.

Aasta alguses jõustunud domeenireeglite muudatustega lõpetab Eesti Interneti sihtasutus .ee domeeni registreerimisel postiaadressi küsimise. Lisaks võimaldab uuendatud reeglistik .ee domeeni ka pärida.

Nimetatud hinnad on teenusepakkujatelt küsitavad domeeni registreerimise tasud. Hind domeeni registreerijale määratakse teenusepakkujate poolt. Hinnale lisandub käibemaks.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas käesoleva aasta linnuks Eestis vähe uuritud ja kahaneva arvukusega turteltuvi, aasta jooksul on ühingul kavas korraldada mitmeid turteltuvisid ja üldse tuvisid tutvustavaid üritusi.

Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki - turteltuvi ja kaelus-turteltuvi, kisaks saavad turteltuvide aastal tuttavamaks ka teised Eestis elutsevad tuvid, teatas Eesti Ornitoloogiaühing BNS-ile. "Need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud nii meil kui ka mujal Euroopas. Seepärast soovime neid liike inimestele tuttavamaks teha ja loodusvaatlejate abiga neist ka rohkem teada saada," ütles tuviaasta eestvedaja Jaanus Elts.

Alanud tuviaastal korraldatakse armastusluule-, joonistus- ja postkaardikonkurss, toimuvad loodusõhtud ning oodata on nii turteltuvisid kui ka teisi meie tuvisid tutvustavaid artikleid ning saateid raadios ja televisioonis. Ka ilmub 14. veebruaril tavapäraselt aasta linnu postmark.

Turteltuvide uurimiseks on kavas nende märgistamine ning teadmiste parandamine nende leviku, arvukuse ja elupaigakasutuse kohta. Selleks palume kõigist kohatud turteltuvidest teada anda selleks loodud veebirakenduse abil, mida saab kasutada nii aasta linnu kodulehel kui ka nutiseadmetes.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23.

Möödunud aastal hukkus Eesti teedel ja tänavatel liikluses 71 inimest, neist 33-l puudus turvavarustus ehk helkur või turvavöö oli kinnitamata.

Liikluses juhtus esialgsetel andmetel 1447 rasket õnnetust, milles said viga üle 1800 inimese. Joobes juhtide süül hukkus viis inimest ning viga sai üle 200.  Bussijuhi osalusel hukkus liikluses kuus ning veoautojuhi osalusel 11 inimest. 22 jalakäijat ja viis ratturit ei naase mitte kunagi koju. 

Politseinikud eemaldasid juhtimiselt üle 7300 inimese, kes seadsid napsisena roolides kõiki liiklejaid ohtu. "Kiirus on lahtise turvavöö, helkuri puudumise ja purjus juhtide kõrval kolmas peamine põhjus, miks inimeste elutee saab ootamatu ja traagilise lõpu. Kiirus tapab, kuid enam kui 45 000 roolikeerajat ületas lubatud piirkiirust," märkis Põhja prefektuuri pressiesindaja.

Politseinikud kohtusid tööd tehes rohkem kui 6500 juhiga, kellel puudus juhtimisõigus, neist kümnendikul polnud see esimene kohtumine.

Uus aasta algas liikluses hästi, kuna esimesel päeval ei juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust.

Mullu oli esialgsetel andmetel selliseid päevi 19, kui liiklusavariides ei saanud viga ühtegi inimest.

Maanteeamet palub liiklejatel olla siiski väga ettevaatlik, kuna jahenev ilm toob talvised teeolud.