Laupäeval tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.

24., 25., 26. detsember ning ka 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Tööandja majandustegevuse tõttu või kehtestatud tööajakava alusel riigipühal töötavatele inimestele peab tööandja maksma selle aja eest kahekordset töötasu, märkis tööinspektsioon.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea. Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus vaid kohustus.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas, 1,5-kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.

Veeteede amet tuletab aastavahetuse eel meelde, et punaste signaalrakettide kasutamine ilutulestikuks on keelatud ja karistatav.

Laevadel ja paatidel nõutavad pürotehnilised vahendid,nagu langevarjuraketid, tõrvikud ja muu selline, on mõeldud kasutamiseks ainult hädaolukorras, teatas veeteede amet BNS-ile. Iga välja lastud punase signaalraketi nägemisel või sellise raketi märkamisest teada saades on päästjad kohustatud infot kontrollima ning vajadusel algatama otsingu- ja päästeoperatsiooni.

Kui signaalraketi laskmine polnud põhjendatud, ootab raketi väljalaskjat ees karistus. Seadus keelab punase signaalraketi põhjendamatu kasutamise ning karistusseadustik määrab selle eest karistuseks rahatrahvi kuni sada trahviühikut ehk kuni 400 eurot või aresti.

Ilma põhjuseta ja vastutustundetu punase raketi väljalaskmine ja sellele järgnev päästjate reageerimine võib takistada või pikendada abi saabumise aega tõelise abivajajani. Seega võib punase raketi kasutamine seada ohtu kellegi elu.

Tuleva aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus perehüvitiste seadus, millega seoses käivitub ka elatisabi fond üksikvanemaga peres kasvavatele lastele.

Fondi rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot.

Elatisabiskeemi eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha, juhul kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisraha suuruseks ühe lapse kohta on ühes kuus kuni sada eurot vastavalt kohtuotsusega lapsele välja mõistetud summale, mis nõutakse sisse elatisabi võlglastelt.

Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise asjas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Elatisabifondi loomine on kokku lepitud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015-2019, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust.

Terviseameti kinnitusel on grippi haigestumine viimasel ajal kasvamas, kusjuures registreeriti esimesed gripist tingitud surmajuhud - elu on kaotanud kolm inimest.

19.-25. detsembril pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4560 haigestunut, neist 49 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga viis protsenti, nende hulgas kahekordistus grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal. Haigestunute seas on enim kuni viieaastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud laste vanuserühmades, kuid üle 30 protsendi kasvanud tööealiste ja vanemaealiste vanusrühmas. 

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil. 

Tänavusele gripihooajale iseloomulikuks võib pidada gripiviiruste varasemat kohale jõudmist. „Kui me tavaliselt hakkame gripiviiruseid registreerima jaanuaris ja viiruste leviku kõrghooaeg jääb veebruari või isegi märtsi, siis sel aastal algasid grippi haigestumised kuu aega varem,“ ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. „Haigestumiste üldarv püsib siiski veel madalal tasemel ja selle põhjuseks võib lugeda alanud koolivaheaega, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed. Teiseks põhjuseks võib pidada alanud pühi, mis tähendab, et inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. Hospitaliseerimiste arv näitab aga, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem,“ lisas Sadikova.

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 70 patsienti, neist 50 viimase kahe nädala jooksul. Hospitaliseeritutest 25 protsenti on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 18,5 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 12 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud veidi üle 24 protsendi, vanemaealisi üle 18 protsendi. 

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kuus inimest. Üks inimene oli 57-aastane ja ülejäänud üle 65-aastased. Kõik kuulusid riskirühmadesse.  Kolme haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal kolm inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kõik olid vaktsineerimata.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini. Praegu domineerib Eestis A gripiviirus alatüüp A(H3N2).  Kinnituse said 129 A-gripiviirust ja 6 B- gripiviirused. 

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud gripiviirust 285 korral, neist  278 korral on olnud tegu A ja 7 korral B-gripi juhuga.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Šveitsis, Portugalis ja Põhja Iirimaal. Teised riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks.