Möödunud aastal diagnoositi Eestis HIV 229 inimesel ja aidsi haigestumine tuvastati 41 korral, sealjuures on aidsi haigestumine aastaga kahekordistunud.

HI-viirus diagnoositi mullu 111 inimesel Tallinnas, 55 Ida-Virumaal, 34 Narvas, kaheksal Lääne-Virumaal, kuuel Tartumaal, neljal Saaremaal, kolmel Raplamaal ja Harjumaal, kahel Pärnumaal ning ühel Jõgevamaal, Viljandimaal ja Läänemaal, selgub terviseameti ülevaatest.

HIV tõbi diagnoositi mullu 26 inimesel Tallinnas, viiel inimesel Harjumaal, kolmel Saaremaal, kahel Pärnumaal, Narvas ja Lääne-Virumaal ning ühel Ida-Virumaal.

Tunamullu diagnoositi terviseameti andmetel HIV 270 inimesel ja aids 19 inimesel. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9492 inimesel, sealhulgas aids 494 inimesel.

Politsei tabas Lõuna-Eestis mullu üle tänu kaasliiklejate vihjetele üle 400 joobes juhi, neist omakorda ligi pooled Tartumaal.

Politseinikud tabasid möödunud aastal Lõuna-Eesti teedel kokku 2049 joobes juhti, neist 423 tänu kaasliiklejate poolt telefonitsi tehtud vihjetele, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile.

Tartumaal tabasid korravalvurid helistajate abiga mullu 208, Viljandimaal 54, Jõgevamaal 53, Võrumaal 49, Põlvamaal 34 ning Valgamaal 25 joobes juhti.

"Eriti tänulikud oleme neile teatajatele, kel on võimalus joobekahtlusega juhile vajadusel järele sõita ning tema liikumissuunda politseile täpsemalt kirjeldada. Seda eriti suuremates linnades, kus sõidukijuht võib mõnel põhjusel reageerivale patrullile märkamatuks jääda või kitsale kõrvaltänavale põigates tahtlikult end varjata," selgitas Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel.

"Kui häirekeskusele laekub teade joobekahtlusega juhist, võtame me seda väga tõsiselt ja püüame igal juhul juhti tabada. Seda enam, et nendele vihjetele reageerides tabame enamasti just kõige ohtlikumaid ehk raskes joobes autojuhte. Kaasliiklejate teateid joobekahtlusega juhtidest laekub tasapisi aina enam ning see näitab üheselt veelgi jõulisemat sallimatuse kasvu liiklust ohustavate joobes juhtide suunal," sõnas politseijuht.

Tähelepanelike inimeste teated joobekahtlusega roolikeerajatest on jätkuvalt oodatud hädaabinumbril 112.

Võro Instituut toetab peaministrile saadetud kirjas Setomaa valla moodustamist, ka on instituut seisukohal, et Vana-Võromaal tekkivad uued vallad arvestaksid põliste kihelkondadega.

"Vana-Võromaa traditsioonide, keele, rahva ühtekuuluvustunde ja identiteedi säilimise huvides on kõige parem, kui haldusreformi tulemusena tekkivad uued vallad arvestaks põliste kihelkondadega," seisab kirjas.

Instituut avaldas rahulolu, et Vana-Võromaa Põlva maakond jaguneb ühinemisplaanide alusel põhiliselt Kanepi, Põlva ja Räpina valdadeks, sest nende piirid ja kuvand on kokku viidavad ka põlise Kanepi, põlise Põlva ja põlise Räpina identiteediga elanike hulgas. Instituut palub valitsusel leida võimalusi, et vabatahtlikult ühinev Kanepi vald võiks sellisena tekkida ka siis, kui elanike arv ei küüni 5000 piirini.

Ka toetab instituut Setomaa valla moodustamist ajaloolise Petserimaa alla kuulunud aladest. "Setode tugev ühtekuuluvustunne, kultuuriline eripära ja senine aastatepikkune koostöö väärivad kindlasti omaette vallaks olemist, et seto keel ja kultuur saaks Eestis püsida ning areneda parimal võimalikul moel," seisab kirjas. "Mitte mingil juhul ei tohiks Orava ja Vastseliina valdu sunniviisiliselt liita Setomaa vallaga, sest selliselt loodavas omavalitsuses hägustuksid nii seto kui võro kultuurilised omapärad ning põliskultuurilist omanäolisust oleks väga raske kasutada piirkonna arendamisel."

Instituut nendib, et Võru maakonnas on liitujate läbirääkimised kujundanud olukorra, kus sarnasus kihelkondade kaardiga puudub, kuid nimede valiku osas on siiski võimalik kasutada põliseid kihelkonnanimesid.

"Praeguse Rõuge valla ümber ühinejate nimeks sobib kihelkonnanimest saadud nimi Rõuge vald kindlasti palju rohkem kui nimi Haanjamaa vald," seisab kirjas. "Meieni jõudnud tagasiside põhjal kutsub Haanjamaa nimi Varstu ja Mõniste valdade elanikes esile nõutust ja võõrandumistunnet. Oleks hea ja mõistlik, kui kihelkonnakeskuse ja tegeliku vallakeskuse nimi Rõuge saaks ka uueks vallanimeks," seisab kirjas

Instituut märgib, et oleks Antsla ja Urvaste valla ühinemisel tekkiva valla nimena eelistanud ja soovitanud Urvaste kui kihelkonna nime. Samas peab instituut nimeküsimusest olulisemaks, et Urvaste kihelkonna identiteedil põhinev uus vald saaks tekkida ka siis, kui elanike arv jääb alla 5000.

"Võru, Sõmerpalu ja Lasva valla ühinemisel toetame Võru valla nime säilimist. See tulevane omavalitsus sisaldab nelja kihelkonna osi ja on koondunud just maakonnalinna Võru ümber, nimi Võhandu vald mõjub sellises olukorras lihtsalt varjunimena," seisab kirjas.

Ka palub Võro Instituut valitsusel leida võimaluse, et Vastseliina ja Orava valla liitumisel tekkiv ja Vastseliina kihelkonna identiteeti hoidev uus vald saaks säilida. "Leiame, et Orava ja kihelkonna tuumiku Vastseliina liitumisel tekkiv kindla paigaidentiteediga vald oleks siiski küllalt suure pindalaga ja võiks olla ka haldussuutlik," seisab kirjas.

Ilmateenistuste andmetel algab tänasest vähemalt nädal aega kestev külmaperiood. Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades suureneb hüppeliselt tulekahjude ja tules hukkunute arv. Eelmisel aastal külmade ilmade saabudes hukkus tulekahjudes jaanuari kolme nädalaga 11 inimest - ligi kolmandik kogu aasta hukkunutest. Inimelude päästmiseks külastavad päästjad alates tänasest üle Eesti suurema ohuga piirkondades kodusid, lisaks paigutatakse lühiajaliselt riskipõhiselt ümber päästemeeskonnad. 

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul Päästeamet teab, kus külmade ilmadega suureneb traagiliste tulekahjude arv ja paigutab sinna ümber päästeressursi. „Kahe meeskonnaga komandode ressursi ümberpaigutamine on esmakordne ja uudne lähenemine. Kriitilisel ajahetkel on meeskonnad valmisolekus nii komandos kui ka suurema ohuga piirkondades kohapeal – inimestele ja õnnetustele lähemal, mis tagab vajadusel kiirema reageerimise elupäästesündmustele,“ lisas Tauno Suurkivi.

Traagiliste tagajärgedega õnnetuste vältimisele saab igaüks kaasa aidata, abistades oma lähedasi  ja naabreid kutsudes üles ning abistades neid juhinduma järgnevatest Päästeameti soovitustest.

Päästeameti soovitused eelseisvaks külmaperioodiks:

Hoidu ülekütmisest

Külmad ilmad sunnivad ahjusid, pliite ja kaminaid rohkem kütma. Kütmisel soovitame järgida põhimõtet - korraga vähem, aga sagedamini. Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ja muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult, et elektrisüsteemi mitte üle koormata. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Hoidu toas suitsetamisest

Külma ilma korral veedavad inimesed rohkem aega toas. Päästeamet paneb südamele, et suitsetamine rõdul ja toas on eluohtlik, eriti kui seda teha voodis. Möödunud aasta jaanuari 11 hukkunust pooled olid voodissuitsetajad.

Hoidu lahtise tule kasutamisest torude sulatamisel

Korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torustikud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.

Kontrolli suitsuanduri korrasolekut

Elusid päästab ainult  töökorras suitsuandur! Testi, kas sinu kodus olev suitsuandur töötab. Vajadusel vaheta patarei ja pühi andurilt tolm.