Päästeamet on seadnud eesmärgiks langetada lähiaastatel tulesurma arvu praegusega võrreldes enam kui kolm korda ehk 12 tules hukkunud inimeseni aastas.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et amet on seadnud eesmärgiks langetada aastaks 2025 tulesurmade arvu 12 hukkumiseni aastas ning uppumissurmade arvu 20 juhtumini aastas.

Tammearu märkis, et tules hukkunute arv püsis viimastel aastatel 50 tulesurma tasemel ning alles möödunud aastal langes tulesurmade arv 38 hukkununi. "Mitu aastat oli seisak, nüüd oleme murrangu saavutanud," sõnas ta. Tammearu tõi näiteks, et kümne aasta eest hukkus tules aastaga 164 inimest.

Kui tules hukkunute arv on vähenenud, siis tuleõnnetustes vigastada saanute arv on kasvanud. Tammearu nimetas selle põhjuseks senisest paremat reageerimist tuleõnnetustele, aga ka asjaolu, et tänu suitsuanduritele pääseb rohkem inimesi tulest välja.

Uppumissurmade vähendamiseks tuleks Tammearu sõnul muuta päästevesti kandmine veekogudel kohustuslikuks. Samuti nimetas ta oluliseks laste ujumisõpetust ning alkoholipoliitika muutmist.

Võrus sai teisipäeva pärastlõunal vigastada jalgupidi veoki rataste alla jäänud mees.

Õnnetus juhtus kella 15.46 ajal Kose tee 3a maja juures territooriumil, kus 18-aastane mees hüppas seisva veoauto kastist maha, kaotas tasakaalu ning jäi jalgupidi vastu sõitnud veoauto esiratta alla, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis noormehe Võru Haiglasse kontrolli.

Päevaga said liikluses vigastada kolm inimest

Eesti eri paigus said teisipäeval kolmes raskes liiklusõnnetuses vigastada kokku kolm inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 15.46 ajal Võrus Kose tee 3a maja juures territooriumil, kus 18-aastane mees hüppas seisva veoauto kastist maha, kaotas tasakaalu ning jäi jalgupidi vastu sõitnud veoauto esiratta alla, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis noormehe Võru Haiglasse kontrolli.

Teine õnnetus juhtus kella 16.30 ajal Narvas Tallinna maantee 51 maja juures, kus 69-aastane mees sõitis Toyota Avensisega reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud 44-aastasele naisele. Kiirabi viis viga saanud jalakäija Narva Haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 15.35 ajal Tartumaal Nõo vallas Jõhvi- Tartu -Valga maantee 147. kilomeetril, kus 70-aastane mees sõitis Opel Merivaga järsus kurvis teelt välja põllule ning õhku paiskunud auto riivas puid. Kiirabi viis juhi Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.

Justiitsministeerium saatis valitsusse niinimetatud Istanbuli konventsiooni vastuvõtmisega kaasneva eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu.

Lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik teisipäeval.

"Olukord, kus endine elukaaslane ähvardab järjepidevalt telefoni või kirja teel, avaldab inimese kohta internetis avalikult laimavat infot, jälgib teise käike kodus, tööl või poes, ei ole normaalne. See jätab inimesele tugeva jälje ja riik peab sellise käitumise vastu seisma. Ahistava jälitamisega on kokku puutunud enam kui kümnendik Eesti naistest. Seetõttu peame vajalikuks selline kuritegu eraldi sätestada," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu pressiteate vahendusel.

Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti 2014. aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks käivad ettevalmistused, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu eelpool toodud ahistav jälitamine, lisaks ka naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu. Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus.

„Sellised teod alandavad inimväärikust ja naisi. Naiste suguelundite moonutamine ei too endaga kaasa meditsiinilist kasu, kuid kahjustab raskelt tervist ning muudab need naised praktiliselt invaliidideks,“ rõhutas Reinsalu.

Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu. Muudatustega pikendatakse ka alaealise isiku suhtes toimepandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb EL inimkaubanduse direktiivist. „Sellega anname ühiskonnale ka üheselt teada, et see ei ole aktsepteeritav käitumine inimese suhtes, keda on nii vaimselt kui füüsiliselt ära kasutatud. Eelkõige tahame vähendada nõudlust sellise teenuse järele,“ rääkis minister.

Päästjad külastasid möödunud nädalal enam kui 500 kodu, et nõustada inimesi tuleohutuse vallas.

Lõuna-Eesti kuues maakonnas aitasid päästjad 141 koju paigaldada suitsuandurid. "Paraku jäi päästjatele silma, et mitmetes kodudes ei olnud ka kütteseadmed korralikult hooldatud ning elanikel polnud ette näidata kutselise korstnapühkija töid tõendavat akti," märkis Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Nendesse kohtadesse plaanivad päästjad teha korduvkülastused, et tuleohutus oleks kodudes igakülgselt tagatud.