Viimaste päevade külmalaine tipp saabub laupäeva öösel, kui tempertuur võib langeda 23 miinuskraadini, siis läheb aga ilm oluliselt pehmemaks ja oodata on ka väheseid plusskraade, prognoosib ilmateenistus.

Laupäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Hommikul pilvisus tiheneb ning Lääne-Eestis hakkab lund sadama ja tuiskama. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, hommikul puhanguti 15 m/s, rannikul kuni 20 m/s. Lääne-Eestis on külma 6-12, Ida-Eestis 13-19, kohati kuni 23 kraadi. Päeval on pilves ilm. Sajab lund ja tuiskab. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 20 m/s, õhtupoolikul nõrgeneb. Õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis vahemikku 0 kuni -5 kraadi, Kesk- ja Ida-Eestis on jätkuvalt pakaseline, külma on 7-12, Kagu-Eestis kuni 15 kraadi.

Pühapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja mitmel pool sajab lund. Puhub edela- ja läänetuul 5-11, öö hakul rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on öö hakul Lääne-Eestis vahemikus 0 kuni -5 kraadi, saartel on kohati +2 kraadi, Ida-Eestis aga -6 kuni -11 kraadi. Hommikuks tõuseb õhutemperatuur ka seal. Päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vähest lund või lörtsi. Puhub läänekaare tuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni -5, Lääne-Eesti rannikualadel kuni +2 kraadi.

Uue nädala algus pakub pilves selgimistega ilm. Esmaspäeva öösel sajab kohati lund, saartel ka lörtsi. Puhub edela- ja läänetuul 5-11, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -3 kuni +2 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab lund, saartel ka lörtsi. Puhub edela- ja läänetuul 5-11 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus -2 kuni +3 kraadi.

Omniva kaubamärki kasutava riikliku logistikafirma Eesti Post andmetel toob haldusreform kaasa kuni miljoni aadressi muutmise ja omavalitsuste ühinedes hakkab postiindeks kandma senisest olulisemat rolli.

"Praegu on haldusreformi teemas veel mitmeid küsimusi õhus, kuid selge on nii palju, et maa-ameti hinnangul võib tulla kuni miljoni aadressi muutmine ja see tähendab oluliselt suuremat koormust ka infosüsteemidele," ütles Omniva pressiesindaja Mattias Kaiv neljapäeval BNS-ile.

Ta lisas, et kindlasti suureneb sel perioodil märgatavalt ka käsitsi muudetavate ja parandamist vajavate aadresside hulk.

Kaiv kinnitas, et olenemata sellest, kui suurt segadust muudatused esialgu võivad tekitada, siis korrektselt adresseeritud pakid ja kirjad viib Omniva ikka saajateni kohale. "Kuna mitmed vallad liituvad ning tekib päris mitmeid juhtumeid, kus samas vallas on kaks samanimelist küla ning talu, siis seda olulisemat rolli hakkab kandma postiindeks ehk sihtnumber," sõnas Kaiv.

Omniva pressiesindaja sõnul võivad mõnel juhul muutuda ka aadresside postiindeksid. "Oluline on, et koostöös siseministeeriumi ning kohalike omavalitsustega saaksime uute omavalitsuste aadresside ja postiindeksite süsteemid korrastatud," sõnas Kaiv.

Kohanimenõukogu on teinud valitsusele ettepaneku paluda kaheksal moodustataval ühendvallal leida endale sobivam nimi, ütles rahandusministeeriumi esindaja.

"Kohanimenõukogu on suurema osa ühinevate valdade nimesid heaks kiitnud. Paljud vallad on hoolimata läbirääkimiste keerukusest leidnud esialgse, kohanimeseaduse ja -põhimõtetega mitte kooskõlas olnud nime asemele teise, mis on uue haldusüksuse nimena olnud põhjendatum ja uut valda täpsemalt määratlevam," ütles ministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni neljapäeval BNS-ile. "Uue nime valik on paljudel juhtudel olnud raskendatud ka seetõttu, et ühinev piirkond on varasematest ajaloolistest üksustest nagu näiteks kihelkonnad suurem ning sobivat ühendavat nime on olnud raske leida," lisas Hanni.

Siiski on rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev kohanimenõukogu soovitanud volikogudes kokku lepitust erinevat nime kaheksale moodustatavale haldusüksusele, märkis Hanni.

Kohanimenõukogu on soovitanud leida uus nimi järgmistele haldusüksustele:

Võhandu vald – Võhandu läbib Eesti pikima jõena mitmeid valdu, tulevase valla territooriumile jääb sellest väike osa. Sobiv nimi oleks kohanimenõukogu hinnangul Võru vald, mis kajastab keskust ja selle loogilist tagamaavõrgustikku.

Lahemaa vald – geograafiliselt ja kultuurilis-ajalooliselt eksitav nimi, vaid üks ühineja kahest asub Lahemaal, suurem osa Lahemaast jääb Kuusalu valla maadele. Sobivad nimed võiksid olla endise Haljala kihelkonna põhjal Haljala, aga ka vallakeskuse järgi.

Põhjaranniku vald – geograafiliselt ebamäärane kunstlik nimi, võib olla eksitav kohanimeseaduse mõistes. Sobiv oleks täpsem sünonüüm Ontika vald või vallanime järgi Toila vald.

Lääneranna vald – kohanimenõukogu hinnangul sobivaim nimi Lihula vald ajaloolise nime järgi, Lääneranna kui geograafiliselt määramatu uudisnimi võib kaalumisele tulla teisena.

Kehtnakandi vald – võõrastav hübriidnimi, ei allu ühelegi reeglile ning tegu ei ole ka liitnimega. Sobiv nimi oleks Kehtna vald või ka valdade poolt arutatud Hiiekõnnu vald.

Mulgi vald – geograafiliselt ja kultuurilis-ajalooliselt eksitav nimi, hõlmab kolmandiku ajalooliselt Mulgimaast, vajab täiendi lisamist - näiteks Lääne-Mulgi vald, Abja-Mulgi vald või kihelkonnanimedest lähtuvalt Halliste-Karksi.

Kastre vald – kohanimenõukogu soovitab Võnnu valda Eesti ühe vanima ja rahvarohkeima kihelkonna järgi, mille piiridesse uus vald jääb. Kastre vald kui väheolulisem nimi võib olla kaalumisel teise variandina.

Haanja(maa) vald – Esimene soovitus on vana kihelkonnanimi Rõuge, kaaluda võib Haanja nime, millega küll seoseid vähem. Haanjamaa on kitsam mõiste, mistõttu ei sobi ühinejate nimeks.

Kohanimenõukogu on nõuandev organ kohanimekorralduse probleemide läbitöötamiseks ning vastava tegevuse suunamiseks.

Omavalitsuste nime osas teeb lõpliku otsuse valitsus. Valitsus võtab arvesse ja teeb nimeotsuse lähtudes ühinejate ning kohanimenõukogu põhjendustest.

Kui valitsus nõustub kohanimenõukogu seisukohaga, et mingi omavalitsuse nimi pole sobiv, siis saab eelnõu vastuvõtmise valitsuse istungil edasi lükata. Seejärel saadab rahandusministeerium valitsuse suunised omavalitsustele uuesti arutamiseks. Vastavalt haldusreformi seaduses sätestatud tähtaegadele teeb valitsus otsuse 1. veebruariks. Samas võib valitsus nime-ettepanekuid teha ka sel perioodil, mil teeb 5000 elaniku kriteeriumi mittetäitvatele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Sellistel juhtudel on nime kinnitamiseks aega vähemalt 15. maini, mil omavalitsused saavad esitada nii ühinemise kui nime osas oma viimase arvamuse.

Valitsus ei kinnitanud neljapäeval oma istungil Hiiu valla ja Käina valla ühinemist ning võttis otsustamiseks lisaaega, kuna kaks ühinevat valda soovisid uueks nimeks Hiiumaa vald, ehkki kohanimenõukogu on juhtinud tähelepanu, et Hiiumaa vald on sobiv nimi terve saare valdade ühinemisel. Ühendvallaga ei ole aga siiani soovinud liituda Emmaste vald ja Pühalepa vald.

Kohanimenõukogu loodi juba 1938. aastal, valitsusele nõuandva asjatundjate koguna. 15-liikmelise kohanimenõukogu roll on suunata Eesti kohanimekorraldust. Selle aluseks on Eesti rikkaliku kohanimepärandi kaitse ja ühtlustatud kasutusreeglid. Kohanimede keelelise korrektsuse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet keeleinspektsioon, kohanimede asjus annab eksperthinnanguid ja korraldab uuringuid Eesti Keele Instituut

Möödunud aastal jäi teadmata kadunuks 48 inimest, selgub politsei- ja piirivalveameti poolt justiitsministeeriumile esitatud ülevaatest.

Kogu möödunud aasta jooksul sai politsei teate 99 inimese kadumise kohta, neist 51 leiti hiljem üles. Sealjuures 49 asukoht tuvastati jooksva aasta jooksu ja kahe oma uue aasta alguses.

2015. aastal oli teadmata kadunud inimesi kokku 104. Nendest 75 inimest leiti üles, neist 62 2015. aastal ja 13 isikut 2016. aastal.